US: Elektrim, Netia... - default'id. Need olid väga olulised Poola ettevõtted. Poola saab olema Eesti jaoks tõenäoliselt kõige
lähem häving.
Siin on nüüd paar asja küll valesti läinud. Esiteks mineviku vormi ei saa veel kasutada, sest mõlemad kompaniid on restruktureerimisel ja jätkavad mingil kujul kindlasti majandustegevust. Olulisusest: Netia on marginaalse turuosaga fixed-line operaator; Elektrim on holdingfirma, mille valuation põhineb Poola juhtival mobiilioperaatoril PTC, millel läheb vägagi hästi. Tööjõuturule on palju suurem mats kui TPSA hakkab töötajaid lahti laskma, et kulusid kokku tõmmata.
Üldiselt nõus, et Poola arengute suhtes tuleb ettevaatlik olla, aga päris hävingut ei ennustaks, sest poliitiliselt tundub konsensus saavutatud, et majandusega on vaja kiiresti midagi ette võtta. Zlott nagu indikeeriks, et turud usuvad sellesse. Pealegi naabritel, kellele saab eksportida läheb siiski suhteliselt normaalselt.
Elektrim oli mulle ikkagi suur üllatus, et midagi sellist üldse juhtus. No restruktueerimine iseenesest on väga komplitseeritud juhtum. Aga Elektrimi osas võib Sul ka õigus olla, sest äkki see tõesti möödub suhteliselt valutult ja kreeditoridega jõutakse kokkuleppele.
Samas on makromajanduslik pilt ikka väga valus. Aastal 1999 oli jooksevkonto defitsiit üle 12mld USD, 2000. aastal 10mld USD. Poola GDP peaks olema vist 167mld USD ringis. Asi on selles, et suurel riigil on jooksevkontot märksa raskem õiges suunas juhtida kui väikeriigil. Suurem mass inimesi, protsessid toimuvad aegalsemalt. Eks näeb.
Mind hirmutab lihtsalt see, et omal ajal pidasid paljud Skandinaavia firmad just Poolat väga strateegiliseks turuks ja nüüd laseb Telia ettevõttel minna. Ma ei saa sellest aru. Kas suhtumine Poola suhtes on muutunud.
Muide, mis puutub keskmisesse palka, siis see on juba 8800 EEK kuus.
Poola jaoks on EL väga oluline kaubanduspartner. Keegi Ida-Euroopas (n-ö allhankepiirkonnas) kannatab, kui EL-i kompaniid enda tootmist vähendavad ja vähem jubinad Ida-Euroopast tellivad. Kes kannatab? Tsehhi, Ungari, Poola või Balti riigid?
Samas on makromajanduslik pilt ikka väga valus. Aastal 1999 oli jooksevkonto defitsiit üle 12mld USD, 2000. aastal 10mld USD. Poola GDP peaks olema vist 167mld USD ringis. Asi on selles, et suurel riigil on jooksevkontot märksa raskem õiges suunas juhtida kui väikeriigil. Suurem mass inimesi, protsessid toimuvad aegalsemalt. Eks näeb.
Mind hirmutab lihtsalt see, et omal ajal pidasid paljud Skandinaavia firmad just Poolat väga strateegiliseks turuks ja nüüd laseb Telia ettevõttel minna. Ma ei saa sellest aru. Kas suhtumine Poola suhtes on muutunud.
Muide, mis puutub keskmisesse palka, siis see on juba 8800 EEK kuus.
Poola jaoks on EL väga oluline kaubanduspartner. Keegi Ida-Euroopas (n-ö allhankepiirkonnas) kannatab, kui EL-i kompaniid enda tootmist vähendavad ja vähem jubinad Ida-Euroopast tellivad. Kes kannatab? Tsehhi, Ungari, Poola või Balti riigid?
Ah soo, võib-olla seletan, miks ma Poola probleemidest niimoodi räägin. Aga sellepärast, et kuskil 1,5 aastat tagasi ma pidasin probleemseteks riikideks makromajanduslikult Brasiiliat, Argentiinat, Türgit ja Poolat. 2 neist on tõsise paugu saanud, Brasiilia saab niikuinii. Poola peab tõenäoliselt kõige kauem vastu.
Welldone, US :))
Telia, muideks ei lase Netial päris minna. Tundub, et nad mõtlevad hoopis kuidas põhivara hästi soodsalt enda kontrolli alla saada.
Telia, muideks ei lase Netial päris minna. Tundub, et nad mõtlevad hoopis kuidas põhivara hästi soodsalt enda kontrolli alla saada.
naised saunas rääkisid juba ligi 2 aastat tagasi kui ülehinnatud on dollar ja kuidas see kohe-kohe kukub. seda ei taheta meenutada? :)
ja argument "kunagi see niikuinii juhtub" on crap. me kõik teadsime, et greenspani meelest oli 1996 juba S&P overvalued.
ja argument "kunagi see niikuinii juhtub" on crap. me kõik teadsime, et greenspani meelest oli 1996 juba S&P overvalued.
fit, kui sul on miski visioon, siis finantseeri seda, lõpuks võidad tugevalt
mine USDis lühikeseks, aga tee seda pika lepinguga(1-2 aastat)
mine USDis lühikeseks, aga tee seda pika lepinguga(1-2 aastat)
Fit - mida kauem tugevat dollarit toetatakse seda valusam saab lõpptulemus olema
tyhi kott ei seisa pysti
ega talv taeva jää
me v6idame niikuinii
ega talv taeva jää
me v6idame niikuinii
riq - me oleme juba võitnud
Vennad VIIES ja RIQ! Keda vyi mida te, siis omaarvates vyitsite vyi vyidate? Kas vend FIT-i, US dollarit vyi midagi muud? Ha-ha
Vend VIIES! Kuidas myista seda lauset-
mida kauem tugevat dollarit toetatakse seda valusam saab lõpptulemus olema
Kellele see lypptulemus saab valus olema? Miks ta peab just valus olema miite hea lypptulemus?
Omaltpoolt lisaksin ma niipalju, et kyimas on syda, mis pyyrab kohutaval kombel US dollarit, mis toetab omakorda turge jne.
Ma kahjuks ei tea, mis on Argentiina peamised eksport ja import allikad kuid arvan, et keegi kasutas vyga efektiivselt intressi poliitikat tekitades kena tulevase turu US dollarile. Syydi on minuarvates ainult Argentiina pangandus spetsialistid, kes lasid sellel olukorral tekkida. Selliseid olukordi tekitab eelkyige: korruptiivsus, ettenygematus, reservide ebalikviidsus. Lisaks pyhjustab veel selline asi nagu inimestele raha mitte kytte andmine bouble crash-i effekti.
EESTI puhul vyib laenata kyll kuid raha tuleks investeerida siseturule vyimalikult efektiivselt ja ettenygelikult. Rikkad saavad pahaseks, siis kui nyevad, et nende raha raisatakse, mitte ei compoundita.
Niisiis vennad RIQ ja VIIES. Tynase seisuga 12.23.2001 kell 3:00:00 lyksite te lyhikeseks US dollaris euro currency vastu.
Kui keegi viitsib, siis vyiks vaadata Jaapani jeeni graafikut.
Hei!Soovin Kyigile mu vendadele ja ydedele HYID ja RAHULIKKE JYULUPYHI!
Vend VIIES! Kuidas myista seda lauset-
mida kauem tugevat dollarit toetatakse seda valusam saab lõpptulemus olema
Kellele see lypptulemus saab valus olema? Miks ta peab just valus olema miite hea lypptulemus?
Omaltpoolt lisaksin ma niipalju, et kyimas on syda, mis pyyrab kohutaval kombel US dollarit, mis toetab omakorda turge jne.
Ma kahjuks ei tea, mis on Argentiina peamised eksport ja import allikad kuid arvan, et keegi kasutas vyga efektiivselt intressi poliitikat tekitades kena tulevase turu US dollarile. Syydi on minuarvates ainult Argentiina pangandus spetsialistid, kes lasid sellel olukorral tekkida. Selliseid olukordi tekitab eelkyige: korruptiivsus, ettenygematus, reservide ebalikviidsus. Lisaks pyhjustab veel selline asi nagu inimestele raha mitte kytte andmine bouble crash-i effekti.
EESTI puhul vyib laenata kyll kuid raha tuleks investeerida siseturule vyimalikult efektiivselt ja ettenygelikult. Rikkad saavad pahaseks, siis kui nyevad, et nende raha raisatakse, mitte ei compoundita.
Niisiis vennad RIQ ja VIIES. Tynase seisuga 12.23.2001 kell 3:00:00 lyksite te lyhikeseks US dollaris euro currency vastu.
Kui keegi viitsib, siis vyiks vaadata Jaapani jeeni graafikut.
Hei!Soovin Kyigile mu vendadele ja ydedele HYID ja RAHULIKKE JYULUPYHI!
you guys peaksite ytlema mulle mitu contracti te ostsite? Veel parem mitu call contracti te ostsite, mis strike ja exp month.
Lisaks kyigele ma mytlen kyesolevat spot-cash contracti.
Mul pole kahjuks charti ees kuid minuarvates peaks praegune: 1 Euro -89xx-90xx USA centi.
Good Luck!
Lisaks kyigele ma mytlen kyesolevat spot-cash contracti.
Mul pole kahjuks charti ees kuid minuarvates peaks praegune: 1 Euro -89xx-90xx USA centi.
Good Luck!
Tegin vea, sest tegelikult mytlesin ma US dollarit, seega peaksite tegema put optsiooni dollarile mitte call-i. Samas vyiksite teha call-i Euro currencile. You have many options.
Hmm...no mind võttis küll nõutuks nüüd...Argentiinast&Poolast ei sobi siia edasi kirjutada vist :(((
Kummaline, et nii paljud soomlastest teadlased Eestile Argentiina taolist lõppu ennustavad. Ootavad vist millal kahjurõõmu saab tunda. Eriti suur löö tabavat just neid, kes krooni devalveerimise ajaks endale eurodes suure võlakoorma on kogunud. Siis kulub kogu sissetulek võla tasumiseks ja tarbimiseks enam ei jäägi. Ja kuna tarbimine SKP-st suur osaline on, siis kukub SKP -12%.
Kui suur peaks see rünnak Eesti krooni vastu olema, et kroon devalveeritaks. See oleneb vist ikka rünnaku suurusest/tugevusest?
Kui suur peaks see rünnak Eesti krooni vastu olema, et kroon devalveeritaks. See oleneb vist ikka rünnaku suurusest/tugevusest?
2 BUY: "ONE BILLION DOLLAR ..." nagu Dr. Evel Austin Powersist ütles, peaks OK olema, siis võiks jälle EEK devalveerimisele mõtlema hakata.
buy, kas kuskilt on võimalik lugeda neid soome teadlaste ennustusi? ise pole viimase aasta jooksul selleteemalisi jutte kuulnud, kui mitte arvestada käesolevat foorumit.
Millised on prognoosid Argentiina keskmise palga kohta USD-des (või EUR-des) 2002. aasta lõpuks. Tänasel päeval pidavat see olema 600 USD kuus. Minu prognoos on, et aasta pärast on pool sellest ehk siis 300 USD kuus. Ja see on muide suhteliselt positiivne variant.
ja nii möödubki eesti (kilpkonn) majandustiigritest (jänes)
ja k6ik on rahul, sest mitte meie ei saa rikkaks vaid teised jäävad vaeseks :)
ja k6ik on rahul, sest mitte meie ei saa rikkaks vaid teised jäävad vaeseks :)
Vend US! Minu teada vyetakse kasutusele vyi on vyhemalt yks option, et kyesolevad bondid-Argentiina riiklikud vylakirjad (mida Argentiina ei suuda antud momendil vyljaosta) niinimetatud 3 riikliku rahana USD ja Peeso kyrval.
Muidugi ei saa sa poodi minna ja yhe bondi eest pulgakommi osta kuid nyiteks saad teostada energiamakseid ja muid suuremaid makseid.
Mina kyll ei nye, et see avaldaks mingit survet palkadele. Inimestel on ju endiselt pangaarved ja credit ning debit kaardid, mis tyhendab seda, et sula sa ei pea kasutama. Muidugi iseasi on kui pangad kukuvad.
Vend RIQ-i naljad on nagu kuum piim meega kylmetuse puhul ainult myjuvad kakskorda kiiremini! he-he
ja k6ik on rahul, sest mitte meie ei saa rikkaks vaid teised jäävad vaeseks :)---- Rich boys pole kohe mitte rahul kaotades oma assets-id. Nad lyhevad hulluks kui nad kaotavad oma raha. Kui sa mind ei usu, siis kysi nyiteks vendade GRAAFIKU vyi SCROOGE kyest.
Muidugi ei saa sa poodi minna ja yhe bondi eest pulgakommi osta kuid nyiteks saad teostada energiamakseid ja muid suuremaid makseid.
Mina kyll ei nye, et see avaldaks mingit survet palkadele. Inimestel on ju endiselt pangaarved ja credit ning debit kaardid, mis tyhendab seda, et sula sa ei pea kasutama. Muidugi iseasi on kui pangad kukuvad.
Vend RIQ-i naljad on nagu kuum piim meega kylmetuse puhul ainult myjuvad kakskorda kiiremini! he-he
ja k6ik on rahul, sest mitte meie ei saa rikkaks vaid teised jäävad vaeseks :)---- Rich boys pole kohe mitte rahul kaotades oma assets-id. Nad lyhevad hulluks kui nad kaotavad oma raha. Kui sa mind ei usu, siis kysi nyiteks vendade GRAAFIKU vyi SCROOGE kyest.
Pankade püsimine on loomulikult oluline, aga pangandussüsteem ei olnud probleemide allikaks.
Kui vaadata Argentiina pankade deposiitide ja laenude struktuuri, siis peesodes/välisvaluutas depode ja laenude struktuur on vägagi tasakaalus.
Probleem on eelkõige pankade jaoks see, et ainult 30% deposiitidest on peesodes, ülejäänud välisvaluutas. See tähendab, et peesot võib devalveerida, kuid pankade seisu see eriti kergemaks ei muuda. 76mld USD väärtuses deposiitidest on vaid 24mld USD peesodes. Sisuliselt sama kehtib varade struktuuri kohta.
Probleemid on eelkõige riigiga kui sellisega. Antud maksutulude (mis veelgi kahanevad) juures ei ole Argentiina riik võimeline oma laene teenindama ja olemasolevaid funktsioone täitma. Tuleks nagu makse tõsta. Aga kui makse tõsta, siis see hakkaks probleeme tekitama ka erasektoris ja vähendaks omakorda nende laenuteenindusvõimet. Teatud juhtudel osutub rahvusvahelistel ettevõtetele kindlasti mõttekaks oma ettevõtmine Argentiinast üldse minema viia (näiteks allhanketööde puhul).
Riigi suur võlakoormus on minu jaoks väga oluline süsteemi kui terviku riski seisukohast. Isegi juhul, kui Argentiinas toimivad pangad on teinud maksimaalse, et oma riske hajutada, ei julgeks mina oma raha sellisesse riiki üldse investeerida. Nüüd tuleb ka neil mingil hetkel teha valik (kui laenuportfelli väärtus oluliselt kahaneb ja n-ö turuhindades muutub pankade omakapital negatiivseks), kas suurendada omakapitali ja seeläbi ka turuosa probleemides turul ning loota pikaajalisele kasvu taastumisele või lasta oma kohalik pank Argentiinas allavett minna. Ausalt öeldes ei kujuta ette, mis juhtub.
Kas Hispaania, USA pankade jaoks on pikaajaliselt Argentiina oluline turg või mitte. Kindlasti on nende jaoks atraktiivne ka variant, et lasta senised operatsioonid läbi pankroti ja tulla sellele turule hiljem läbi uue keha. Igatahes on pangad Argentiina ettevõtetele ja eraisikutele USA dollarites 50mld USD võlgu. See on välisvaluutas ja peesot võib devalveerida kui palju tahes, kohustuse suurus sellest ei muutu. Nüüd on siis pankadel valikuvõimalus.
Mina ei usu elu sees, et Argentiina kunagi normaalseks riigiks saab. Seal on juba aastakümneid nukuvalitsused kas teiste riikide asju või oma isiklikke asju ajanud.
Kui vaadata Argentiina pankade deposiitide ja laenude struktuuri, siis peesodes/välisvaluutas depode ja laenude struktuur on vägagi tasakaalus.
Probleem on eelkõige pankade jaoks see, et ainult 30% deposiitidest on peesodes, ülejäänud välisvaluutas. See tähendab, et peesot võib devalveerida, kuid pankade seisu see eriti kergemaks ei muuda. 76mld USD väärtuses deposiitidest on vaid 24mld USD peesodes. Sisuliselt sama kehtib varade struktuuri kohta.
Probleemid on eelkõige riigiga kui sellisega. Antud maksutulude (mis veelgi kahanevad) juures ei ole Argentiina riik võimeline oma laene teenindama ja olemasolevaid funktsioone täitma. Tuleks nagu makse tõsta. Aga kui makse tõsta, siis see hakkaks probleeme tekitama ka erasektoris ja vähendaks omakorda nende laenuteenindusvõimet. Teatud juhtudel osutub rahvusvahelistel ettevõtetele kindlasti mõttekaks oma ettevõtmine Argentiinast üldse minema viia (näiteks allhanketööde puhul).
Riigi suur võlakoormus on minu jaoks väga oluline süsteemi kui terviku riski seisukohast. Isegi juhul, kui Argentiinas toimivad pangad on teinud maksimaalse, et oma riske hajutada, ei julgeks mina oma raha sellisesse riiki üldse investeerida. Nüüd tuleb ka neil mingil hetkel teha valik (kui laenuportfelli väärtus oluliselt kahaneb ja n-ö turuhindades muutub pankade omakapital negatiivseks), kas suurendada omakapitali ja seeläbi ka turuosa probleemides turul ning loota pikaajalisele kasvu taastumisele või lasta oma kohalik pank Argentiinas allavett minna. Ausalt öeldes ei kujuta ette, mis juhtub.
Kas Hispaania, USA pankade jaoks on pikaajaliselt Argentiina oluline turg või mitte. Kindlasti on nende jaoks atraktiivne ka variant, et lasta senised operatsioonid läbi pankroti ja tulla sellele turule hiljem läbi uue keha. Igatahes on pangad Argentiina ettevõtetele ja eraisikutele USA dollarites 50mld USD võlgu. See on välisvaluutas ja peesot võib devalveerida kui palju tahes, kohustuse suurus sellest ei muutu. Nüüd on siis pankadel valikuvõimalus.
Mina ei usu elu sees, et Argentiina kunagi normaalseks riigiks saab. Seal on juba aastakümneid nukuvalitsused kas teiste riikide asju või oma isiklikke asju ajanud.