Draax Ühisrahastusplatvormid on mastaabi ja fookuse mõttes täiesti erinevad.
Crowdestate on algaja investori jaoks "käegakatsutav". Projektiga koos tutvustatakse põhjalikult äriplaani, mingi orienteeruv riskitase on teada ja algeline SWOT ka tehtud. Projekt on kohalik - algaja investor hoomab enam-vähem Eesti makrot, arvestab projekti andmetega, üldise kinnisvaraturu seisuga ja siis hindab kas risk-reward suhe on paigas või ei.
Crowdestate puhul pole sest projetist kasu. Tegemist on üliriskantse tagatiseta laenu andmisega ja kui neil oma keeruliste lepigurägastike või projektiga midagi juhtub ,siis jääd rahast ilma ja kui jääd siis sul ei ole õigust nõuda laenusummat tagasi kui võid põhjustada oma nõudega laenusaaja maksejõuetuse. Kui kõik hästi läheb saad hea intressi aga kui halvasti siis oled kirjutanud alla lepingutele kust vaatab vastu pikk nina.
StockChimp Üks tulevikuambitsioonidest võiks olla vähem tööd rabada, st leida passiivse tulu allikaid.
Uuughm, vat sellest ma aru ei saa, miks inimesed tahavad vähem tööd teha. Pigem äkki oleks mõistlik leida mingi ägedam töö mida ongi äge teha ?
Inimesed on laisad. Kui inimesed teeks sama usinalt tööd edasi, kui neil kindel sissetulek peale jookseks, saaks isegi kodanikupalga kehtestada ilma et süsteem kokku variseks.
StockChimp Üks tulevikuambitsioonidest võiks olla vähem tööd rabada, st leida passiivse tulu allikaid.
Uuughm, vat sellest ma aru ei saa, miks inimesed tahavad vähem tööd teha. Pigem äkki oleks mõistlik leida mingi ägedam töö mida ongi äge teha ?
Kui tihti on tööpäevad 16h siis oleks nagu põhjust vähem rügada. Jah, no mõte olekski saavutada materjaalne kindlustatus, siis saab rahulikumas tempos vaadata, tegelda, millega on soovi. Ega asjalik inimene niisama passima ei jää, ükspuha, palju seda raha on.
Bondora kohta nii palju, et investeerisin sinna üpriski suures mahus ja tema algusaegadest peale. Tootluse osas ei saa kuidagi nuriseda ja tegemist oli igati toreda ettevõtmisega.
Nüüd olen juba aastaid raha vaid välja võtnud. Põhjus on lihtne - kui varem sai sõlmida digitaalselt allkirjastatud lepinguid konkreetse isikuga, siis nüüd tuleb kühveldada oma raha kuhugi musta auku. Ei ole mingisugust lepingu allkirjastamist ega saa isegi valida, kellele laenu anda. Selline "investeerimine" paraku kuidagi ei istu. Samuti hakkas alla käima võlglastega tegelemise võimekus - eriti just lisandunud riikide osas.
StockChimp Üks tulevikuambitsioonidest võiks olla vähem tööd rabada, st leida passiivse tulu allikaid.
Inimesed on laisad. Kui inimesed teeks sama usinalt tööd edasi, kui neil kindel sissetulek peale jookseks, saaks isegi kodanikupalga kehtestada ilma et süsteem kokku variseks.
Viskan puid alla, mis sellest, et kisub offtopicuks. Keegi tähtis mees arvas hiljuti (kahjuks ei mäleta kus, seetõttu ei saa viidet anda), et Eestis võiks kodanikupalk olla ca 500€. Minu hinnangul on see absurd, sest siis kukuksid orjatööd kasutavad, vabandust, miinimumpalka maksvad, tööstusettevõtted lihtsalt kokku ja koliksid end kiiremas korras minema. Esimene pähetulev näide on Wendre, kuid selliseid on väljaspool suur-Tallinna küll ja küll. Ning pooled kauplused paneks end ka kinni jne jne. Ühesõnaga, kodanikupalk on OK võib-olla Šveitsis, aga Eestis kohe üldse ei lenda.
Velikij, kodanikupalk tööandjat tõenäoliselt eriti ei morjenda. Esiteks, kui oletame, et hinnatase jääb samaks või sarnaseks nagu praegu, siis langeb tööandjalt ära palgasurve, mis tähendab, et madalapalgaliste töökohtade palga võib rahulikult paariks aastaks külmutada. Madalapalgaliste elujärg tõenäoliselt esialgu natuke paraneb, sest raha saab igas kuus rohkem. Igatahes 500€ ei ole reaalne. Arvestades summat, mis Eestis praegu sotsiaalteenustele ja -toetustele kulub, saaks see olla maksimaalselt 200€ kuus.
Esimene šokk tabab pensionäre, kelle 300-400 eurone pension muutub 200€ kodanikupalgaks. Pensionärid on kohe plakatitega Toompeal ja suure tõenäosusega on nende kommunaalmaksete võlg 6 kuuga juba 1000 € ringis, millest nad ilma riigi või laste toeta välja ei tule. 6-12 kuud läheb aega, et jõuaks kohale uus reaalsus - raha jääb nüüd kätte rohkem, aga paljudest iseenesestmõistetavatest teenustest ja toetustest võib suu puhtaks pühkida (toitjakaotuspension, töövõimetuspension, töötu abiraha, lastetoetused, lasteaia kohatasude kompenseerimine, tasuta kõrgharidus). Korraga saab selgeks, et kõigi nende kulude katmiseks jääb 200€ kuus ikka väga nadiks. Noor, üksik, lasteta inimene saab näiliselt sama hästi hakkama, aga kuna laste saamine on oluliselt kallim ja riskantsem tänasest, siis iive langeb kolinal. Üle 3 kuu sellist elu ei pea ühegi poliitiku närv vastu :)
200 €* 1 235 095 (eesti kodanikke 2013) on 247 019 000 kuus * 12 on siis 29 642 228 000 aastas. (võibolla lastele ei maksta, väikseid hea represseerida)
Huvtav, kui palju halduskulud tänased igatmasti toetuste lialijagmiseks langeksid? Siit tekiks turule juurde kohe mitu head tuhandet kuldset kätepaari tööd tegema. Äkki ongi hea idee.
puhkjapojad1 Huvtav, kui palju halduskulud tänased igatmasti toetuste lialijagmiseks langeksid? Siit tekiks turule juurde kohe mitu head tuhandet kuldset kätepaari tööd tegema. Äkki ongi hea idee.
Vähe. Kogu sotsiaalkindlustusameti eelarve on umbes 10 mln, kui ma õigesti mäletan. Töötajaid u. 500. Selle 3 miljardi kontekstis pisku ja 500 ei ole ka just "mitu head tuhandet".
puhkjapojad1 Huvtav, kui palju halduskulud tänased igatmasti toetuste lialijagmiseks langeksid? Siit tekiks turule juurde kohe mitu head tuhandet kuldset kätepaari tööd tegema. Äkki ongi hea idee.
Vähe. Kogu sotsiaalkindlustusameti eelarve on umbes 10 mln, kui ma õigesti mäletan. Töötajaid u. 500. Selle 3 miljardi kontekstis pisku ja 500 ei ole ka just "mitu head tuhandet".
unustad muidugi need inimesed, kes igas vallas sellega tegelevad?
puhkjapojad1 Huvtav, kui palju halduskulud tänased igatmasti toetuste lialijagmiseks langeksid? Siit tekiks turule juurde kohe mitu head tuhandet kuldset kätepaari tööd tegema. Äkki ongi hea idee.
Vähe. Kogu sotsiaalkindlustusameti eelarve on umbes 10 mln, kui ma õigesti mäletan. Töötajaid u. 500. Selle 3 miljardi kontekstis pisku ja 500 ei ole ka just "mitu head tuhandet".
unustad muidugi need inimesed, kes igas vallas sellega tegelevad?
pahurik, Eestis on kahetasandiline valitsussüsteem - riik ja kohalikud omavalitsused. Kui riik tahab kehtestada kodanikupalka ja selle arvelt ära kaotada kõik riiklikud toetused, siis võib riik seda teha. Samas ei takista see ühtegi KOV-i jätkamaks oma kodanike toetamist kas siis teenuste või toetustega (toimetulekutoetused, mingite kulude kompenseerimine KOV-i eelarvest jne.) Seega kodanikupalk ei muud KOV-ides vältimatult midagi.
Üks küsimus. Tuttavaga võiks laenudiili teha paarile kümpale 9%. Tal soomes ja eestis firma, laenu võtaks soome firmaga. Lisaks lepingule soome firmaga on nõus garanteerima/käendama eesti firma ja eraisikuna. Oskab ehk keegi soovitada, kuidas lepingu võiks vormistada arvesse võttes, et kui midagi peaks juhtuma siis ka garantiisid saaks toimivalt kasutada? Samas ei viitsiks paberitega ka liiga keeruliseks minna, notarisse minna vms.
kui häda ei ole, siis 9% keegi ei laenu ei soovi, järelikult pank ei anna ja on suht suur võimalus, et ka sinu raha kaob. Kui usaldad käendust, siis miks mitte, aga hüpoteek oleks tunduvalt parem, eriti kui tegu suurema summaga.
Ma ei usuks, et me nüüd raha pärast riidu läheks, täiskasvanud inimesed mõlemad, kuigi, eks inimsuhetes alati mingid riskid on. Liigselt muretseks siis ma seda diili ei teeks. Pigem mõtlen, et inimesega võib ka näiteks miskit juhtuda, eririigis asuvad firmad, võib kiskuda keeruliseks.
1) kui sa laenuanmisega ei tegele siis ära kindlasti laena (muide sa peaks need mõlema firma aruanded läbi vaatama ja üldse tema ärist aru saama - mitte et see vend on edukas kuna sõidab selle autoga ja elab selles majas). 2) kui siiski tahad laenata (9%), siis miks kardad notarit (see kulu nüüd nii suur ka ei ole)? 3) ja üldiselt võiks ikkagi tagatis olla (las kirjutab notaris midagi sinu nimele).