Kuna praegu suvel algul tunduvad enam populaarsed olema üldised, mitte konkreetset ettevõtet/aktsiat puudutavad teemad, siis pakuksin välja sellise teema. Arvestusmetoodikaid on kindlasti mitmeid ning kindlasti ei ole sellel “õiglasel” hinnal palju ühist tegeliku turuhinnaga kuid oleks huvitav tead, milliseks siinolijad nt Tallinna börsi (vm) aktsiate “õiglast” hinda pakuvad hetkel.
Omalt poolt üks variant lähtuvalt omakapitalist ja selle kasvutempost (EUR):
MKO1T 22,36
BLT1T 16,11
TVEAT 12,39
NRM1T 10,93
TLK 9,82
SKU1T 8,17
TKM1T 8,06
HAE1T 6,82
TFA1T 6,50
ETLAT 5,13
EEH1T 5,08
RLK1T 4,48
SMN1T 3,11
VNU1T 2,61
KLV1T 1,61
KLEAT 0,97
viicid chat-i tulla
Üritasin
"Ühenduste loomine ebaõnnestus www.lhv.ee:9999"?
"Ühenduste loomine ebaõnnestus www.lhv.ee:9999"?
No ei saa kuidagi, ilmselt on siin mingi mitmekordne turvavõrk ümber. Proovin õhtul kodus.
Ok, tule siis õhtul, tahan natuke arutleda
Parandan -TKM1T 4,23
ja mitte TLK vaid TAL1T - 6,11
Oleks huvitav kuulda kuidas need väärtused arvutasid.
Mairo, hea et küsisid. Olen suutnud oma valemid nii keeruliseks ajada, et endalgi raskusi algtegurite välja lugemisega. Aga üldiselt aktsia raamatupidamislik väärtus x omakapitali kasvuprognoos. Kas eksisteerib mingi ametlik definitsioon ja valemid kah selle "õiglase" hinna jaoks?
Rick, kodus ei tule mul seegi aken lahti, kust chati võiks sisenema hakata. Ilmselt jääb ära:(
Keerulist ei tohiks seal midagi olla. Diskonteeritud rahavoog / aktsiate arv. Diskontomäär ettevõtte WACC, kus omakapitali hinna saab CAPM-ga. Riskivaba määr ja riigispets. risk bloombergist. Vähemalt minu jaoks on oluliseim (PA perspektiivis) palju ettevõte reaalselt raha teenib. Eks siin ole erandeid, aga üldjuhul ei ole küll teistmoodi "õiglase hinna" (fundamentaalselt õiglase hinna) arvutust näinud. Vt. kasvõi LHV Pro all toodud analüüse.
Ainult omakapitali kasvuga mängimine ei arvesta NWI vajadust ja investeerimisvajadust. Näiteks kui ettevõte otsustab oluliselt võimendust suurendada, siis tänu kasumlikkuse kasvule (kui tegutsetakse kasumlikult) omakapital oluliselt kasvab, aga tegelikult ka ettevõtte risk tänu suuremale laenukoormale.
Ainult omakapitali kasvuga mängimine ei arvesta NWI vajadust ja investeerimisvajadust. Näiteks kui ettevõte otsustab oluliselt võimendust suurendada, siis tänu kasumlikkuse kasvule (kui tegutsetakse kasumlikult) omakapital oluliselt kasvab, aga tegelikult ka ettevõtte risk tänu suuremale laenukoormale.
spy, mis sinu jaoks siis keeruline on:)
Valemiga asi "selge", aga hea meelega võrdleks ka oma peas loodud "õiglase" hinna definitsiooni ametlikuga. Mida selline hind peab näitama/andma?
Kuna chat ei õnnestunud, siis neile, kes soovivad privaatselt mulle midagi edasi öelda - S.Niper@hotmail.com
Valemiga asi "selge", aga hea meelega võrdleks ka oma peas loodud "õiglase" hinna definitsiooni ametlikuga. Mida selline hind peab näitama/andma?
Kuna chat ei õnnestunud, siis neile, kes soovivad privaatselt mulle midagi edasi öelda - S.Niper@hotmail.com
Tahaks esineda ketserliku avaldusega. Aktsia ÕIGLANE väärtus suvalisel ajahetkel on see, millega teda sellel ajahetkel reguleeritud turul kaubeldakse. Aktsia find on funktsioon nõudlusest ja pakkumisest. Viimased koosnevad aga irratsionaalsetest teguritest nagu hirm, ahnus ja massipsühhootiline kaasajooksmine. Analüütikud, kas te lasete mu nüüd maha?
Karum6mm
(Tegelikult usub tarkade inimeste tehtud fundamentaalanalüüsi küll)
Karum6mm
(Tegelikult usub tarkade inimeste tehtud fundamentaalanalüüsi küll)
Loogikast lähtudes peaks eelkõnelejaga nõustuma nagu... mina usun küll, et peale kõige muu ka turgu manipuleeritakse ja seda korduvalt tsükliliselt (vahel aga läheb asi ka käest ja mäng muutub pisut kontrollimatuks)
mõmm,
eks paljud targad inimesed on unetuid öid veetnud ning sarnasele tulemusele jõudnud. Isegi nimi on asjale välja mõeldud: Effective Market Hypotesis
filosoofiliselt tunduvad antud teoorias mõned aspektid huvitavad, aga parim argument, mis minu jaoks kogu asja nullib on Buffett.
Hüpoteesi kehtides oleks tema performance'i saavutamise tõenäosus -> 0
Antud teooria eeldab muidugi jällegi, et turuosalised on ratsionaalsed vms, seega mõttetu igal juhul
eks paljud targad inimesed on unetuid öid veetnud ning sarnasele tulemusele jõudnud. Isegi nimi on asjale välja mõeldud: Effective Market Hypotesis
filosoofiliselt tunduvad antud teoorias mõned aspektid huvitavad, aga parim argument, mis minu jaoks kogu asja nullib on Buffett.
Hüpoteesi kehtides oleks tema performance'i saavutamise tõenäosus -> 0
Antud teooria eeldab muidugi jällegi, et turuosalised on ratsionaalsed vms, seega mõttetu igal juhul
Hmm, turuhinda ma küll "õiglaseks" ei nimetaks ning just selle pärast, et see on mõjutatud sellistest "irratsionaalsetest teguritest nagu hirm, ahnus ja massipsühhootiline kaasajooksmine." Lisaks veel aktsiate hulk vabas ringluses ning pikaajaliste investorite käes jms.
Õiglane hind on minu meelest just sellistest teguritest vaba, ehk puhtalt ettevõtte majandusnäitajate põhjal arvutatud hind, mille poole ülalnimetatud teguritest mõjutatud turuhind püüdleb, kuid mida ta harva saavutab.
Kujutage ette väikest hulka vett vabas kaaluta olekus ilma väliste mõjudeta - loeb ainult veemolekulide omavaheline tõmbe/tõukejõud ning mingi pindpinevusjõud (vms). See (väikseima välispinna pindalaga) kuju mille vesi võtab - kera - ongi "õiglane". Sama vedelikukogus nt kosmoselaevas kosmonautide mõjutusel võtab aga igasuguseid vorme (loe turuhind), samas püüeldes kogu aeg kera poole:)
Suurinvestoritel ilmselt on oluline täpsemalt välja arvestada selline "õiglane" hind. Minul kui väikeinvestoril oleks olulina ainult kas praegune turuhind on madalam, palju madalam, kõrgem või palju kõrgem "õiglasest" hinnast.
Õiglane hind on minu meelest just sellistest teguritest vaba, ehk puhtalt ettevõtte majandusnäitajate põhjal arvutatud hind, mille poole ülalnimetatud teguritest mõjutatud turuhind püüdleb, kuid mida ta harva saavutab.
Kujutage ette väikest hulka vett vabas kaaluta olekus ilma väliste mõjudeta - loeb ainult veemolekulide omavaheline tõmbe/tõukejõud ning mingi pindpinevusjõud (vms). See (väikseima välispinna pindalaga) kuju mille vesi võtab - kera - ongi "õiglane". Sama vedelikukogus nt kosmoselaevas kosmonautide mõjutusel võtab aga igasuguseid vorme (loe turuhind), samas püüeldes kogu aeg kera poole:)
Suurinvestoritel ilmselt on oluline täpsemalt välja arvestada selline "õiglane" hind. Minul kui väikeinvestoril oleks olulina ainult kas praegune turuhind on madalam, palju madalam, kõrgem või palju kõrgem "õiglasest" hinnast.
Teoreetiliselt võiks turuhind õiglane olla ilmselt kommunismi tingimustes, kus kõik on võrsed (ka majanduslikult) ning see võrdsus on jääv. See oleks aga suht igav või mis?
Härrased, mõisted, mõisted, mõisted...
Hind ja väärtus ei ole sünonüümid. Aktsia väärtus võib aga ei pruugi võrduda selle väärtusega.
Hind ja väärtus ei ole sünonüümid. Aktsia väärtus võib aga ei pruugi võrduda selle väärtusega.
Jah, ja hind ei või ja ei pruugi võrduda ka hinnaga.... :)
Vähemalt kaupade puhul peaks turuhind teoreetiliselt ikka olemagi õiglane hind. Mingi veel õiglasema hinna kujutlemine on väga libe tee. Palju tarbetuid raskusi on tekitatud nii, et umbusaldati turumajandust ja turuhinda ning kehtestati mingi „õiglasem“ hind. „Õiglase“ hinna põhimõtteline eeldamine on pinnas, millest kasvab välja kogu viha „spekulantide“ ja „vereimejate“ vastu. Ja turumajandust, hinda ja kommunismi ei ole veel kellelgi õnnestunud ühendada…
Võib-olla sai see küsimus aga lihtsalt vale nimetuse? Selle „õiglase“ hinnaga on vahest mõeldud hoopis mingit teoreetilist väärtust, mille poole turuhind võiks edaspidi liikuda. Seda muidugi siis, „kui midagi vahele ei tule“, nagu öeldi ühes koolipoiste anekdoodis, või „kui see on Allahile meelepärane“, nagu lõpetas oma traktaadi ülesannete universaalsest lahendusmeetodist (algoritmist) matemaatik Al-Horezmi.
Võib-olla sai see küsimus aga lihtsalt vale nimetuse? Selle „õiglase“ hinnaga on vahest mõeldud hoopis mingit teoreetilist väärtust, mille poole turuhind võiks edaspidi liikuda. Seda muidugi siis, „kui midagi vahele ei tule“, nagu öeldi ühes koolipoiste anekdoodis, või „kui see on Allahile meelepärane“, nagu lõpetas oma traktaadi ülesannete universaalsest lahendusmeetodist (algoritmist) matemaatik Al-Horezmi.