Neivelt oleks pidanud kasutama "rikkuse" asemel, "neto finantsrikkus".
siis saab vastata tqnismi küsimusele eitavalt, kui maailmas on ainult üks riik, siis mitte miski neto finantsrikkust luua ei saa selle riigi jaoks, eksportida kellegile pole. Midagi muud Neivelt selle all mõelda ei saanud.
Ma ei tea, kas keegi siin PMO hädise sisukokkuvõtte kõrval on vaevunud ka IN kirjutisi sellereedeses ja ka eelmises Sirbis lugema? St tutvunud ka päris tekstidega, mitte paari sealt välja rebit kõlava lausega?
Majanduspoliitikast ja muutuste paratamatusest
Majanduse arengu eeldus on dogmadest lahtisaamine
Mina lugesin ja pean ütlema, et kirjutaks neile täies mahus alla.
Majanduspoliitikast ja muutuste paratamatusest
Majanduse arengu eeldus on dogmadest lahtisaamine
Mina lugesin ja pean ütlema, et kirjutaks neile täies mahus alla.
Mina lugesin, ja leidisin, et Kristjan1'ga diskuteerimine oleks mu "intelligentsuse solvamine"...
Lugesin, Neivelti kirjatükid on tasemel, tõenäoliselt on sellega rohkem vaeva nähtud kui esmapilgul paistab. Hästi kasutatud mõjutustehnikaid ja demagoogiat, nagu juba demagoogiameistri Edgari enda sulest.
Lühikokkuvõte peamistest ideedest:
1. Kõik on s*tasti, kõikide positiivsete arengute taga on soomlased, negatiivsete taga valitsus (viie suurima kukkuju seas). Muutusi on vaja!
2. Maksud astmeliseks, rikastele tuleb makse juurde panna, vaestel makse väiksemaks. Muutusi on vaja!
3. Kaubavahetusele ja eelarvele on vaja kehtestada kvoodisüsteem, plaanimajanduse vahevarjant, saatkondade eelarved vastavusse keskplaneerimisameti plaanide täitmise mahust. Muutusi on vaja!
4. Tuleb lahti saada dogmast „riik on halb peremees”, riiklik monopol on parem kui eramonopol.Muutusi on vaja!
5. Tuleb lahti saada dogmadest "maksudega ei mängita ja maksuseadusi ei muudeta” Muutusi on vaja!
6. MUUTUSI ON VAJA! VALI KESKERAKOND!
Ise pigem alla ei kirjutaks, sarnaneb rohkem õudusunenäole :))
Lühikokkuvõte peamistest ideedest:
1. Kõik on s*tasti, kõikide positiivsete arengute taga on soomlased, negatiivsete taga valitsus (viie suurima kukkuju seas). Muutusi on vaja!
2. Maksud astmeliseks, rikastele tuleb makse juurde panna, vaestel makse väiksemaks. Muutusi on vaja!
3. Kaubavahetusele ja eelarvele on vaja kehtestada kvoodisüsteem, plaanimajanduse vahevarjant, saatkondade eelarved vastavusse keskplaneerimisameti plaanide täitmise mahust. Muutusi on vaja!
4. Tuleb lahti saada dogmast „riik on halb peremees”, riiklik monopol on parem kui eramonopol.Muutusi on vaja!
5. Tuleb lahti saada dogmadest "maksudega ei mängita ja maksuseadusi ei muudeta” Muutusi on vaja!
6. MUUTUSI ON VAJA! VALI KESKERAKOND!
Ise pigem alla ei kirjutaks, sarnaneb rohkem õudusunenäole :))
"Eraisiku tasemel kindlasti, riigi tasemel mitte"
Makromajanduslikus mõttes pole vahet, kes raha kulutab, erasektor või valitsus. Ei ole vahet, kas valitsus ehitab maantee või kinnisvaraarendaja ehitab putkasid põllule, mõlemal juhul tekitatakse turule täiendavat nõudlust. Valitsus saab oma kulutamisega majandust mõjutada kas maksutulu kulutades, laenu võttes või raha printides. Teatud majandusolukorras võib kõigil neil tegevustel olla sügav mõte, teatud olukorras jälle mitte, aga igal juhul luukase valitsuse tegevusega täiendavat rikkust. Täpsem oleks võibolla öelda, et Valitsuse loodud rikkus viib tihemini turumoonutusteni kui erasektori loodud rikkus, mistõttu peaks Valitsusepoolne rikkuseloomine olema pigem erakorraline kui tavapärane nähtus.
Makromajanduslikus mõttes pole vahet, kes raha kulutab, erasektor või valitsus. Ei ole vahet, kas valitsus ehitab maantee või kinnisvaraarendaja ehitab putkasid põllule, mõlemal juhul tekitatakse turule täiendavat nõudlust. Valitsus saab oma kulutamisega majandust mõjutada kas maksutulu kulutades, laenu võttes või raha printides. Teatud majandusolukorras võib kõigil neil tegevustel olla sügav mõte, teatud olukorras jälle mitte, aga igal juhul luukase valitsuse tegevusega täiendavat rikkust. Täpsem oleks võibolla öelda, et Valitsuse loodud rikkus viib tihemini turumoonutusteni kui erasektori loodud rikkus, mistõttu peaks Valitsusepoolne rikkuseloomine olema pigem erakorraline kui tavapärane nähtus.
Mis puudutab rikkuse loomist läbi valitsuskulutuste, siis avaliku sektori kulutuste suurendamise tagajärg lühiperioodil on SKT suurenemine ja inflatsioon. Pikemas perspektiivis ei ole mõju enam nii selge, SKT liigub tagasi oma potentsiaalsele tasemele ja tagajärjeks on ainult inflatsioon. Kui vaadata valitsuskulutuste osakaalu kogumajanduses, siis empiiriliste uuringute järgi on pikemas perspektiivis suurel valitsuskulutuste osakaalul negatiivne mõju SKT ksvule. Ühesõnaga, võta kaine mõistusega või empiiriliste andmete järgi "paks" avalik sektor pigem pärsib arengut.
mykoloog, viimasel aastal oleme näinud väga kiiret ekspordi kasvu, augustis 40%, septembris 41% jne, aga maksutulud pole sellest märkimisväärselt tõusnud.
Samas ütlusel, et rikkus tuleb vaid ekspordist, on olemas oma ajalugu. 20 aastat tagasi korrutati seda söögi alla ja söögi peale. Aga siis olid käibel ka lepalehed, ning valuutal teine tähendus. Ka krooni algusaegadel korrytati seda, sest Eesti Pank sai krooni emiteerida vaid seda valuuta vastu müües, ning kuna keegi meile tol ajal laenu ei andnud, siis ainus võimalus kohalikku majandust turgutada ja rohkem kroone käibele saada, oli midagi välismaale müüa.
Ka Neiveltil on ajalugu, esineda aeg-ajalt mingite lampideedega. Ilmselt ajakirjanikud helistavad ja küsivad, ning siis tuleb kiiresti midagi eriti "tarka" neile öelda.
Samas ütlusel, et rikkus tuleb vaid ekspordist, on olemas oma ajalugu. 20 aastat tagasi korrutati seda söögi alla ja söögi peale. Aga siis olid käibel ka lepalehed, ning valuutal teine tähendus. Ka krooni algusaegadel korrytati seda, sest Eesti Pank sai krooni emiteerida vaid seda valuuta vastu müües, ning kuna keegi meile tol ajal laenu ei andnud, siis ainus võimalus kohalikku majandust turgutada ja rohkem kroone käibele saada, oli midagi välismaale müüa.
Ka Neiveltil on ajalugu, esineda aeg-ajalt mingite lampideedega. Ilmselt ajakirjanikud helistavad ja küsivad, ning siis tuleb kiiresti midagi eriti "tarka" neile öelda.
Ma tuletaks siinkohas meelde, et ega Hiinas enne revolutsioonigi mingit erilist "neetud kapitalismi" olnud. Oli teine ikka korralik agraarmaa mõisate ja kõige selle juurde kuuluvaga. Siis tulid kommarid ja rikkusid kõik ilusa ära. Kui poleks tulnud kommareid, siis oleks see idüll ikkagi rikutud.
Oh, no mitmenda faasi süfiliitik peab olema, et jaurata Õhtulehes & Delfis "Millist kasu tõuseb Eesti rahvale Ansipi välisreisidest?"
Täna revalveeriti krooni, vähemalt Delfi andmetel:
http://majandus.delfi.ee/news/uudised/detsembri-esimesest-paevast-saab-eurot-vahetada-vahendustasuta.d?id=35806051
http://majandus.delfi.ee/news/uudised/detsembri-esimesest-paevast-saab-eurot-vahetada-vahendustasuta.d?id=35806051
Õhtuleht ja Andres Vaher: "Poolfinaalis ka Roger Federeri kolmes setis alistanud Djokovic võitis Melbourne'is teist korda (varem 2008) - need on ka 23aastase serblase ainsad Suure slämmi turniiri esikohad. Seevastu Murray on jõudnud finaali kolm korda - neist kaks kahel viimasel aastal Austraalias."
Taustaks. ND on olnud Suure Slämmi finaalis 4x ja võitnud 2x, need on ka ainsad, ühesõnaga sitt mees, AM seevastu ...
Taustaks. ND on olnud Suure Slämmi finaalis 4x ja võitnud 2x, need on ka ainsad, ühesõnaga sitt mees, AM seevastu ...
E24.ee "Staarpoliitik Galojani kohtuistung pandi pausile"
Kui puruks peab see pea olema kukkudes läinud, et AMG'd staarpoliitikuks pidada?
Kui puruks peab see pea olema kukkudes läinud, et AMG'd staarpoliitikuks pidada?
Piinlik.
Tüüpiline ajakirjanduslik pealkiri täna: "Ohvrite arv Jaapani maavärinas suureneb pidevalt". Seda kirjutades on see number tühised 40. 40! Miks keegi ei kirjuta, et miljonid(!) elud päästetud tänu heale inseneritööle ja pädevale riiklikule järelvalvele. Miks?
Tüüpiline ajakirjanduslik pealkiri täna: "Ohvrite arv Jaapani maavärinas suureneb pidevalt". Seda kirjutades on see number tühised 40. 40! Miks keegi ei kirjuta, et miljonid(!) elud päästetud tänu heale inseneritööle ja pädevale riiklikule järelvalvele. Miks?
Sest surm müüb.
Mind ajab alati tigedaks kui ma Sitalehe esikaanel jälle (umbes pooltel päevadel) suures kirjas näen kuidas keegi on tapetud, uppunud, surnuks sõidetud, vigaseks pekstud, koomasse langenud, vägistatud või lihtsalt metsa surema jäetud.
Eriti ajas närvi Väino Koorbergi vastus P.Ojale S.Lotila juhtumis, kus ta kirjutas, et "me kõik tahame teha head ja väga head ajakirjandust" (või midagi sellist). Väino Koorberg, sinu soperdistel pole ajakirjandusega mingit pistmist ja eriti veel hea sellisega, tao see omale pealuu sisse. Sa müüd surma ja üritad raha teenida teiste õnnetuste pealt, rõhudes inimeste madalatele tunnetele. Jälestusväärne tõbras. Karmavõlg and shit y'know.
Mind ajab alati tigedaks kui ma Sitalehe esikaanel jälle (umbes pooltel päevadel) suures kirjas näen kuidas keegi on tapetud, uppunud, surnuks sõidetud, vigaseks pekstud, koomasse langenud, vägistatud või lihtsalt metsa surema jäetud.
Eriti ajas närvi Väino Koorbergi vastus P.Ojale S.Lotila juhtumis, kus ta kirjutas, et "me kõik tahame teha head ja väga head ajakirjandust" (või midagi sellist). Väino Koorberg, sinu soperdistel pole ajakirjandusega mingit pistmist ja eriti veel hea sellisega, tao see omale pealuu sisse. Sa müüd surma ja üritad raha teenida teiste õnnetuste pealt, rõhudes inimeste madalatele tunnetele. Jälestusväärne tõbras. Karmavõlg and shit y'know.
Kahju, et siin ei saa "LIKE" nupu vajutada. mykoloogi jutule vajutaks.
Postituse kella kõrvale kui hiirega minna, tegelikult ilmub thumbs up/down nupp. Kuigi ma ei tea mida see mõjutab.
Postimehes muide oli just Eesti ajakirjanduse pealkirjastamise praktikaid käsitlev artikkel. Päris tabav. Maris Jõks: lennuk tappis reisijad
Äripäev on võtnud kätte jälle arste peksta. Põhimõtteliselt jälle klassiviha õhutamine ajakirjanikult, kes tahab jälle linnukese kirja saada.
http://www.ap3.ee/article/2011/3/11/piinlik-tode
http://www.ap3.ee/article/2011/3/11/arstidest-reisijate-top
http://www.ap3.ee/?PublicationId=41a154dc-3a2f-412b-8eda-c7b0434985e8
http://www.ap3.ee/article/2011/3/11/piinlik-tode
http://www.ap3.ee/article/2011/3/11/arstidest-reisijate-top
http://www.ap3.ee/?PublicationId=41a154dc-3a2f-412b-8eda-c7b0434985e8
Olevipoeg kirjutas: "Äripäev on võtnud kätte jälle arste peksta. Põhimõtteliselt jälle klassiviha õhutamine ajakirjanikult, kes tahab jälle linnukese kirja saada."
Mina siiski ei süüdistaks Kadri Jakobsoni lihtsalt klassiviha õhutamises ja leian, et artikkel on päris korralik.
Tegemist on keerulise küsimusega, mida kogu maailmas laialt arutatakse: kas arst lähtub patsiendi ravimisel ainult patsiendi vajadustest ja oma parimast äranägemisest või võtab ta arvesse ka ülirikaste ravimifirmade tehtud kingitusi? Ja kuidas siis sellesse suhtuda?
Ametlikult võib tegu olla näiteks koolitusega, aga erinevalt ülikoolikursusest tugevasti kallutatud koolitusega – kasutage meie firma (ülikallist) ravimit, küll haigekassa selle patsiendile kinni maksab. Koolitusi organiseeritavat tõesti luksuslikult, raha jätkuvat kalamarja ja veini jaoks, aga näiteks ka väärtuslike ja kalliste erialaraamatute kinkimiseks – need liigutavad ka sellise entusiastliku spetsialisti südant, keda kuurordielu, vein ja kalamari ei huvita.
Samuti võib tegemist olla koolitusloengutega, mida tipparst, oma keeleruumis arvamusliider peab oma kaasmaalastest kolleegidele oma ravikogemuste jagamiseks ja milles ta vaimustatult kiidab mõnd ravimit. Koolitus on arstidele (peaaegu?) tasuta, kõigiti südamlik ja ravimifirma poolt luksuslikult korraldatud ning ettekandja saab oma loengu eest VÄGA suure honorari. Tippspetsialisti aeg muidugi ongi kallis, aga...
Saksamaa ja Austria olukorda selles valdkonnas on käsitletud H. Weissi raamatus "Korrupte Medizin" (Korrumpeerunud meditsiin):
http://www.kiwi-verlag.de/36-0-buch.htm?isbn=9783462040371
Seal on esitatud ka kõige enam teenivatele tipparstidele ravimifirmadelt makstud koolitushonorarid. Kuna Eesti keeleruum on väike, on meie arstidele pakutavad kingitused, tasud ja soodustused kõik väga palju väiksemad kui Saksamaal ja Austrias tehtavad pingutused ravimite reklaamimiseks. Äris ei tohi olla pillamist!
Ravimifirmasid ei saa aga samuti päris jäägitult süüdlaseks pidada: reklaamitavad rohud ju sageli ikkagi aitavad ja kui firma ei rakenda selliseid üsna kahtlasi võtteid, jääb ta konkurentsis alla ja läheb pankrotti. Ka mitte eriti õnnestunud ravimi väljatöötamise ja katsetamisega seotud kulud on ju vaja katta ja sellise ravimi müügi edendamiseks tuleb eraldada rohkemgi reklaamiraha kui võib-olla mõne Viagra reklaamiks.
Kuna meie tänapäeva ühiskonnas on olemas ülirikkad ravimi- ja arstitehnikafirmad ning haigekassad, kellega sümbioosis need firmad maksumaksja kulul ilusti elavad, siis kipub unarusse jääma lihtne tõde, et igaüks saab ka ise oma aruka käitumisega väga palju teha oma tervise hoidmiseks (näiteks toiduvaliku ja regulaarse tervisespordiga) ja et regulaarne ohter köögivilja söömine võib olla hoopis tõhusam vahend tervise hoidmiseks kui ülikallid tabletid siis, kui haigus on juba kallale tulnud.
Tegelikult vajaks see ehk eraldi teemat, näiteks "Meditsiin ja äri", kuid mõned foorumis esinejad on väga tundlikud uute teemade avamise suhtes; võib-olla on midagi sellist juba kunagi olemaski olnud ja mul ei ole aega hakata kõike läbi otsima. Seepärast jätaksin sellise teema avamise au mõnele teisele. Aga asi väärib arutamist!
Mina siiski ei süüdistaks Kadri Jakobsoni lihtsalt klassiviha õhutamises ja leian, et artikkel on päris korralik.
Tegemist on keerulise küsimusega, mida kogu maailmas laialt arutatakse: kas arst lähtub patsiendi ravimisel ainult patsiendi vajadustest ja oma parimast äranägemisest või võtab ta arvesse ka ülirikaste ravimifirmade tehtud kingitusi? Ja kuidas siis sellesse suhtuda?
Ametlikult võib tegu olla näiteks koolitusega, aga erinevalt ülikoolikursusest tugevasti kallutatud koolitusega – kasutage meie firma (ülikallist) ravimit, küll haigekassa selle patsiendile kinni maksab. Koolitusi organiseeritavat tõesti luksuslikult, raha jätkuvat kalamarja ja veini jaoks, aga näiteks ka väärtuslike ja kalliste erialaraamatute kinkimiseks – need liigutavad ka sellise entusiastliku spetsialisti südant, keda kuurordielu, vein ja kalamari ei huvita.
Samuti võib tegemist olla koolitusloengutega, mida tipparst, oma keeleruumis arvamusliider peab oma kaasmaalastest kolleegidele oma ravikogemuste jagamiseks ja milles ta vaimustatult kiidab mõnd ravimit. Koolitus on arstidele (peaaegu?) tasuta, kõigiti südamlik ja ravimifirma poolt luksuslikult korraldatud ning ettekandja saab oma loengu eest VÄGA suure honorari. Tippspetsialisti aeg muidugi ongi kallis, aga...
Saksamaa ja Austria olukorda selles valdkonnas on käsitletud H. Weissi raamatus "Korrupte Medizin" (Korrumpeerunud meditsiin):
http://www.kiwi-verlag.de/36-0-buch.htm?isbn=9783462040371
Seal on esitatud ka kõige enam teenivatele tipparstidele ravimifirmadelt makstud koolitushonorarid. Kuna Eesti keeleruum on väike, on meie arstidele pakutavad kingitused, tasud ja soodustused kõik väga palju väiksemad kui Saksamaal ja Austrias tehtavad pingutused ravimite reklaamimiseks. Äris ei tohi olla pillamist!
Ravimifirmasid ei saa aga samuti päris jäägitult süüdlaseks pidada: reklaamitavad rohud ju sageli ikkagi aitavad ja kui firma ei rakenda selliseid üsna kahtlasi võtteid, jääb ta konkurentsis alla ja läheb pankrotti. Ka mitte eriti õnnestunud ravimi väljatöötamise ja katsetamisega seotud kulud on ju vaja katta ja sellise ravimi müügi edendamiseks tuleb eraldada rohkemgi reklaamiraha kui võib-olla mõne Viagra reklaamiks.
Kuna meie tänapäeva ühiskonnas on olemas ülirikkad ravimi- ja arstitehnikafirmad ning haigekassad, kellega sümbioosis need firmad maksumaksja kulul ilusti elavad, siis kipub unarusse jääma lihtne tõde, et igaüks saab ka ise oma aruka käitumisega väga palju teha oma tervise hoidmiseks (näiteks toiduvaliku ja regulaarse tervisespordiga) ja et regulaarne ohter köögivilja söömine võib olla hoopis tõhusam vahend tervise hoidmiseks kui ülikallid tabletid siis, kui haigus on juba kallale tulnud.
Tegelikult vajaks see ehk eraldi teemat, näiteks "Meditsiin ja äri", kuid mõned foorumis esinejad on väga tundlikud uute teemade avamise suhtes; võib-olla on midagi sellist juba kunagi olemaski olnud ja mul ei ole aega hakata kõike läbi otsima. Seepärast jätaksin sellise teema avamise au mõnele teisele. Aga asi väärib arutamist!
mpaber
Kas sa kolmandat artiklit ka lugesid? Kas sa pead seda heaks ajakirjaniku tööks? Allikas on kellegi blogi! Ehk siis sopalehe tase.
Kõik kolm artiklit on selgelt kallutatud. Paraku moodustab ravimi hinnast 1/3 turunduskulud. See süsteem ei ole meil välja mõeldud. Ma tahaks näha suvalist tippspetsialisti, kes pole promoüritustel käinud, miskipärast jäävad just arstid ajakirjanduse hammaste vahele.
Kas sa kolmandat artiklit ka lugesid? Kas sa pead seda heaks ajakirjaniku tööks? Allikas on kellegi blogi! Ehk siis sopalehe tase.
Kõik kolm artiklit on selgelt kallutatud. Paraku moodustab ravimi hinnast 1/3 turunduskulud. See süsteem ei ole meil välja mõeldud. Ma tahaks näha suvalist tippspetsialisti, kes pole promoüritustel käinud, miskipärast jäävad just arstid ajakirjanduse hammaste vahele.