Air Balticu võlakiri on väga huvitav kaasus - kirjutasime lähemalt oma nägemuse:
4 Likes
Priit Pokk Delfi Ärilehest kirjutas pika ja analüütilise loo Air Balticust täna hommikul. Üle tüki aja näen ajakirjanduses head ja analüütilist sisu.
3 Likes
Lendan olude sunnil AirBalticuga tööasjus 50+ lendu aastas ja mõningate eranditega on kõik lennud suht 80+%, enamasti 90+% täis ning piletihinnad pole odavad. Lugesin seda artiklit AB probleemidest ja mul kui lennundusvaldkonnaga mitte kursis oleval inimesel tekib küsimus, et kuidas see trend saaks muutuda? Lennukid on täis, hinnad pole odavad, st “lagi” on nagu ees
1 Like
Airbaltic oli muutumas maksejõuetuks ja küsib riigilt erakorralist likviidsuslaenu laenu 30 miljonit.
Enamik lennufirmasid on oma kütusekulud hedge’nud ca 60-80% ulatuses, AB vaid 10%. Seega lisaks muudele probleemidele on nad väga valusalt pihta saanud ka Iraani-sõjaga.
AB võlakiri
Veel enne viimast riigilaenu müüdi võlakirju juba 65% allahindlusega.
Tarbijana ja tiheda lendajana olen täheldanud, et odavkampaaniate vahele jääb vaid 1-2 päeva. Nende nina on hoidnud veepeal vaid tulevaste lendude ettemüük.
Lätis on sügisel parlamendivalimised ning istuv valitsus ei soovinud ega plaaninud AB’le lisaraha anda, sest poliitilselt on see erakordselt ebapopulaarne. 30milkune likviidsuslaen peaks neid välja vedama kuni suveni, mil uus tegevjuht peaks välja tulema uue strateegiaga.
Juba räägitakse, et ka eelmine riigilaen tuleb kas maha kanda või restruktueerida (see anti lubaduse peale, et firma siseneb uutesse kõrgustesse ja kaasab strateegilise investori või siseneb börsile. Sisuliselt pole kumbagi juhtunud ja reaalselt midagi ju börsile viia praegu ei ole).
Airbalticul on hetkel 54 lennukit, kuid on võtnud ostukohustuse Airbusilt kasvatada oma lennuparki 2030aastaks 100 ühikuni. See tundub isegi Läti valitsuse jaoks olema liiga suur tükk - mõne lihtsa veaga on võimalik sadu miljoneid aastas uugama panna.
Viimaste uudiste kohaselt on Läti seim aga riigilaenule veto pannud ja olukord on segane ning võib kiirelt eskaleeruda. Võimalik laen tuleb seimis uuesti arutlusele 14.04.
https://www.db.lv/zinas/saeimas-budzeta-komisija-aizdevums-airbaltic-negust-atbalstu-525863
Kutsun üles ettevaatlikusele ja võimalusel kaitseks reisikindlustusega oma puhkusereise.
6 Likes
Lubamatut riigiabi kasutades ajasid Estonian Airi põhja ja nüüd tahavad, et me neile appi läheks. Njah, eks nende riigiabiga oleme soodsalt sõita ka saanud. Plekkigu edasi.
2 Likes
Tundub, et ongi lõppmäng. Eestil ja Leedul ei ole küll kummagil just kõige terasemad poliitikud, aga õnneks tundub, et on piisavalt mõistust hoida eemale AB projektis osalemisest. Lätlastel ka ilmselt mõõt täis. Summad mis AB’sse sisse taotud on meeletud. AI väidab, et viimase 20 aasta jooksul miljard EURi kas omakapitali, laenude või garantiidega. Ilmselt küll mingi osa neid laene ja intressi küll tagasi saadud, aga summad on sellegi poolest tohutud. Meie seiklused Eesti Õhu ja Nordica-ga on sellega võrreldes kommiraha.
Tallinna lennuühenduste koha pealt jääb vaid loota, et üleminek tuleb sujuv. Parim lahendu oleks kui peale SMS laenude (14,5% võlakirjad! jeezus!) ümberstruktureerimist (loe: olulise osas korstnasse kirjutamist) ostaks Lufthansa Grupp AB 1 EURi eest ära. Oleks lootust, et Tallinnast enamus otseliinid säiliks ja vb isegi täieneks. Vaevalt, et AB meile erilist heategevust tegi, s.t. enamus Tallinna liine on ilmselt kasumlikud või vähemalt OK kasumilootusega + suure gruppi mastaabisääst peaks olema suureks eeliseks.
Arvestades, et Lufhansa juba võttis ABs vähemusosaluse ja on parasjagu ostuspriil, olles hiljuti omandanud ITA Airwaysi ja on konkureerimas ka Portugali “lipukandja” enampakkumisel ning olles juba pikalt Austria, Belgia ja Šveitsi “lippude” omanik, siis paistaks AB nende strateegiasse hästi sobituvat.
Samas olen ehk Lufthansa püsikundena natuke erapoolik. 
Huvitav kuidas Baltimaadel järgmise superprojektiga läheb? Rail Balticuga? Palju miinust hakkab taguma aastas?
1 Like
no see ei saa enne 10a valmis, seega jooksvad kulud on minimaalsed kui keegi ei sõida
2 Likes
ilmselt on “hästi”, kui alla 100 miljoni aastas pealemaksmist tuleb.
Jube jama selles mõttes, küll oleks hea kui oleks saanud ehitushinna eest midagi muud kasutut teha, mis hiljem miinust ei tooda. Näiteks palgata inimesi 5000 eurose kuupalga eest labidaga maasse auke kaevama. Järgmine tiim tuleb ja ajab need jälle kinni. Küllap huvilisi leiduks, ja sisenõudlus koos SKP-ga kasvaks mis mühinal. Ei pea välisriikidest masinaid ja materjale importima ega midagi.
1 Like
Sellele lennundusele on väga üheülbaline lähenemine! Ja peab nentima, et ka paraku Eestis.
Ei pea toetusi väga üheselt ka võtma. Arvestame, et keskeltläbi 2000 töötajat (praeguse seisuga 2700), nüüd võtame umbes keskmise palga 6000, kokku siis aastas 2000 x 6000 x 12=144 000 000, kui siit maksudena 40 % riigile siis 57 milli. 20 aasta peale teeb see miljardi. Kui arvestada, et enamus töötajaid Lätis, siis kulutavad ka seal ehk siis käibekas ka jääb Lätti. Lisaks sellega kõik kaasnev: MRO Lätis remondib neid lennukeid, turismindus, tuntus maailmas jne, lennundusalase kompententsi ülevalhoidmine, lennukoolid, kaasnev väljund Läti, aga ka Eesti ja Leedu pilootidele, stjuardessidele, kes ei pea kaugetele maadele rändama ja endi riikidest kaugenema jne…
1 Like
Muidugi on igal toetusel ja “investeeringul” tulupool, s.h. ka kellegi eelpool mainitud augu kaevamisel ja järgmine päev kinni ajamisel. See ei tähenda, et sellised toetused või investeeringud mōistlikud on.
Esiteks on su palga arvutus kergelt optimistlik. Mingi hulk lennuki kapteneid, vaneminsenere ja keskastmejuhte vb teenib ABs täna 6000 EURi kuus, aga suur osa staffi on ikka pigem erinevad klienditeenindaja (s.h. stjuardessid) jm lihtsama töö rahvas, kes teenib ehk veidi ûle riigi keskmise. Läti keskmine palk oli eelmine aasta 1800 EURi ja 20 aastat varem 320 EURi. Pakuks, et su arvestus ülehindab AB viimase 20 aasta tööjõumakse circa 5x.
Teiseks ei ole mõistlik arvata, et kõik need otsesed või kaudsed töötajad oleks muidu töötud olnud. Tallinnas on täitsa tubli MRO tööstus (per capita võrreldav Riia/Lätiga) ka ilma nö. lipukandjata. Ilmselt enamus Riiga minevaid lende teenindataks AB olemasoluta muude lennufirmade poolt ja ka neil oleks samammoodi Lätis baseeruvaid töötajaid vaja. Tõsi, ilma AB-ta oleks ilmselt vähem “ööbivaid” lennukeid ja seega mõnevõrra vähem töökohti, aga tõenäoliselt oleks erinevus mõnesajas töökohas, mitte tuhandetes.
Sealjuures tasub ka küsida, et kui sellest miljardilisest riigiabist oleks kasvõi ainult 20% AB asemel investeeritud Riia lennujaama ja turupõhistesse (vähempakkumisel jagatavatesse) liinitoetustesse, siis kui palju oleks tegelikult Riiast vähem otseühendusi ja kas “ära jäänud” liinid oleks väga kriitilised?
Lõpuks on oluline arvestada ka alternatiivkulu. See minu näites lennundusektorist ülejäänud 80% oleks saanud siis kas investeerid mõnda teisse majandussektorisse või elavdada majandust üldisemalt läbi maksulangetuste, mis omakorda tekitaks ka rohkem töökohti ja tarbimist. Kui raske oleks leida investeeringuid mis oleks kasumlikumad kui AirBaltic?
2 Likes
Vaatan nende aastaaruandest, et see personalikulu eelmine aasta ~167 miljonit ja kui arvestada, et maksudeks läheb sealt rohkem kui 40%,vaid ~43%, siis kokkuvõtvalt keskmiselt ei ole mitte teps üle pakutud
Lufthansa link: “In full-time the basic salary is 2.375,21 € gross, plus a shift allowance of 16.3% of the basic salary.”
Tuttava jutust mäletan, et lisasotte teenid kui ‘valveid’ (standby) hoolega teed. AB palgad nkn madalamad kui Lufthansal jmt.
Warren Buffett: Never Invest In Airline Stocks
The worst sort of business is one that grows rapidly, requires significant capital to engender the growth, and then earns little or no money. Think airlines. Here a durable competitive advantage has proven elusive ever since the days of the Wright Brothers. Indeed, if a farsighted capitalist had been present at Kitty Hawk, he would have done his successors a huge favor by shooting Orville down.
– Berkshire Hathaway 2007 Annual Letter
3 Likes
Lätlased lasid ebaseaduslikku riigiabi kasutades Estonian Airi põhja, nüüd tahavad, et me neile appi läheks . otsige teist lolli.
Ahsoo. Et Estonian Air’i kuulsusetu lõpp oli hoopiski lätlaste süü? Mitte küündimatute visioonide, helesiniste unistuste, ebakompetentse juhtimise ja olematu omanikujärelvalve tulemus?
2 Likes
Ma näen Estonian Airi ja Air Balticu puhul sarnaseid jooni.
Mõlema lennufirma puhul räägivad juhiks palgatud sektori eksperdid, et teha tuleb suurelt, sest muidu ei teki mastaabisäästu. Lihtsalt kui uljad laienemisplaanid on suuremad kui kasumi teenimise võimekus, siis kõrbemine tuleb samamoodi.
Lätlased on lihtsalt asja veel suurema mastaabiga ette võtnud kui meie, nende krahh tuleb selle võrra suurem.
Teine sarnane asi mõlema lennufirma puhul tundub olevat, et allhanke müümine on kasulikum kui oma liinidel lendamine. Nordica ajal vist ka need välja renditud lennukid teenisid tulu, Tallinna liinilennud mitte nii väga.
Möödunud reedel teatas AB, et tühistab mu maikuise lennu Tallinnast Berliini. Täna saatis “MEGA SALE” uudiskirja, kus teatas, et mina kui lojaalne klient kuulen sellest esimesena ja saan ruttu imeodavaid pileteid sügis-talveks soetada 
“otsi lolli”, nagu vanasti öeldi
1 Like