Muidugi on igal toetusel ja “investeeringul” tulupool, s.h. ka kellegi eelpool mainitud augu kaevamisel ja järgmine päev kinni ajamisel. See ei tähenda, et sellised toetused või investeeringud mōistlikud on.
Esiteks on su palga arvutus kergelt optimistlik. Mingi hulk lennuki kapteneid, vaneminsenere ja keskastmejuhte vb teenib ABs täna 6000 EURi kuus, aga suur osa staffi on ikka pigem erinevad klienditeenindaja (s.h. stjuardessid) jm lihtsama töö rahvas, kes teenib ehk veidi ûle riigi keskmise. Läti keskmine palk oli eelmine aasta 1800 EURi ja 20 aastat varem 320 EURi. Pakuks, et su arvestus ülehindab AB viimase 20 aasta tööjõumakse circa 5x.
Teiseks ei ole mõistlik arvata, et kõik need otsesed või kaudsed töötajad oleks muidu töötud olnud. Tallinnas on täitsa tubli MRO tööstus (per capita võrreldav Riia/Lätiga) ka ilma nö. lipukandjata. Ilmselt enamus Riiga minevaid lende teenindataks AB olemasoluta muude lennufirmade poolt ja ka neil oleks samammoodi Lätis baseeruvaid töötajaid vaja. Tõsi, ilma AB-ta oleks ilmselt vähem “ööbivaid” lennukeid ja seega mõnevõrra vähem töökohti, aga tõenäoliselt oleks erinevus mõnesajas töökohas, mitte tuhandetes.
Sealjuures tasub ka küsida, et kui sellest miljardilisest riigiabist oleks kasvõi ainult 20% AB asemel investeeritud Riia lennujaama ja turupõhistesse (vähempakkumisel jagatavatesse) liinitoetustesse, siis kui palju oleks tegelikult Riiast vähem otseühendusi ja kas “ära jäänud” liinid oleks väga kriitilised?
Lõpuks on oluline arvestada ka alternatiivkulu. See minu näites lennundusektorist ülejäänud 80% oleks saanud siis kas investeerid mõnda teisse majandussektorisse või elavdada majandust üldisemalt läbi maksulangetuste, mis omakorda tekitaks ka rohkem töökohti ja tarbimist. Kui raske oleks leida investeeringuid mis oleks kasumlikumad kui AirBaltic?