Velikij, seda tahan öelda, et ilmselt ei lähe Nasdaq otse 4000 punktini ja Dow 12500 punktini. Aktsiad ei liigu kunagi otse, seega pole ilmselt ka langus päris läbi.
Olen nõus, kristjan.lepik, aktsiad ei liigu kunagi otse, Elliott jne. Seda kõike me kõik usume niikuinii!
Ma ei usu seda, et turg võiks kunagi veel testida madalamaid tasemeid, kui ta seda on viimase aasta jooksul teinud. Kes julgeb sellele vastu vaielda?
Ma ei usu seda, et turg võiks kunagi veel testida madalamaid tasemeid, kui ta seda on viimase aasta jooksul teinud. Kes julgeb sellele vastu vaielda?
Mina julgen. Minul on psühholoogiline (tahaks uskuda, et mitte psühhiaatriline) probleem, mis takistab mul aru saamast, kuidas saavad ettevõtted, mis kasvavad näiteks 10-15% aastas (ja ma kaldun arvama, et lähiajal võibolla veelgi vähem) kaubelda P/E-dega 30-40. Siin palju jutuks olnud GE (enamike investment powerhouse'ide strong buy - teate küll) on üks neist. Olen ise ka hiljaaegu asunud selle shortimist soovitama. Või vähemalt seda tõsiselt kaaluma.
Teine lemmik on näiteks MSFT, kolmas on AMGN.
Viimane on eriti tore, selle jooksev P/E on >50, kasv kuskil 10% (või isegi vähem kui natuke lähemalt vaadata). Aga tegu on ju biotehnoloogiaga - we all like it! Ja mis siis, et Aranespi tulek venib ja mis siis, et see ei annagi erilist panust juba sellel aastal väga aeglaselt kasvavate põhiliste müügiartiklite kõrval. Peaasi - see on biotehnoloogia. Järelikult tuleb iga uudise peale osta. Mida iganes see uudis ka ei sisaldaks.
Kõik kusjuures kauplevad mingite vastupanude läheduses praegu...
Teine lemmik on näiteks MSFT, kolmas on AMGN.
Viimane on eriti tore, selle jooksev P/E on >50, kasv kuskil 10% (või isegi vähem kui natuke lähemalt vaadata). Aga tegu on ju biotehnoloogiaga - we all like it! Ja mis siis, et Aranespi tulek venib ja mis siis, et see ei annagi erilist panust juba sellel aastal väga aeglaselt kasvavate põhiliste müügiartiklite kõrval. Peaasi - see on biotehnoloogia. Järelikult tuleb iga uudise peale osta. Mida iganes see uudis ka ei sisaldaks.
Kõik kusjuures kauplevad mingite vastupanude läheduses praegu...
Matrox, täitsa õiged mõtted. Mina olen seda vaadelnud PEG valemiga (mis ei tohiks 1-st suurem olla), s.t. keskmine kasumikasv järgmise 5 aasta jooksul ei tohiks olla väiksem P/E suhtarvust. Ja PEG-d on USAs suures enamuses liiga kõrged.
Vahepeal juba vaatasin, et ORCL on PEG järgi atraktiivne, kuid ilmnes et P/E=14 sisaldab erakorralisi tulusid ja õige P/E= ca. 30. Ja G=20%, seega PEG liiga suur.
Kuid USA turul on fundamentaalsed anomaaliad toimunud juba 5, kui mitte 10 aastat ja võib juhtuda ka nende imelin jätkumine.
Õige, USA ongi üks suur anomaalia ja ma arvan, et selle põhjuseks on liiga palju karistamata rumalat pensioniraha. Tulemuseks on kahtlaselt püramiidskeemiga sarnanev monstrum. Viimase aasta jooksul on siiski karistusemoodi asi ilmet võtnud - kuigi täna võib näida, et karistus libiseb kaugemale tulevikku. Aga kahtlejaid juba on - hiljutisest BusinessWeekist
juba jooksis läbi mingi artikkel, kus seati USA pensionisüsteem kahtluse alla. Mina nii karm ei oleks, aga kuidagi tuleks kodanikud maa peale tuua, et 10 aasta pärast kukkumine veelgi valusam ei oleks. Aga võibolla oleme me liiga paranoilised ja ei oska aru saada, miks väga paljud suured ettevõtted ei peagi kunagi mingil muul moel aktsionärile raha sisse tooma hakkama kui ainult hinna (ja P/E) lõputu kasvu näol (mille tulemuseks on mõistagi dividend yieldi kestev lähenemine nullile.
Hea näide oli mul GE kohta - selle e/v osas on valitsev ootus, et pikaajaline kasvumäär võiks olla ca 16%. Mõne päeva eest arvutasin, et sellise EPS kasvu juures (mis on sellise megaettevõtte kohta ikka väga optimistlik - kuidas siis veel meie kohalikud butiigid siis veel kasvada võiksid!) oleks GE P/E viie aasta pärast kuskil 20, mis oleks ikkagi ajaloolises plaanis väga kõrge - ja seda eeldusel, et GE aktsia hind ei tõuse...
Kuidas oleks, Velikij, näiteks sinu apetiidiga sellise aktsia suhtes?
juba jooksis läbi mingi artikkel, kus seati USA pensionisüsteem kahtluse alla. Mina nii karm ei oleks, aga kuidagi tuleks kodanikud maa peale tuua, et 10 aasta pärast kukkumine veelgi valusam ei oleks. Aga võibolla oleme me liiga paranoilised ja ei oska aru saada, miks väga paljud suured ettevõtted ei peagi kunagi mingil muul moel aktsionärile raha sisse tooma hakkama kui ainult hinna (ja P/E) lõputu kasvu näol (mille tulemuseks on mõistagi dividend yieldi kestev lähenemine nullile.
Hea näide oli mul GE kohta - selle e/v osas on valitsev ootus, et pikaajaline kasvumäär võiks olla ca 16%. Mõne päeva eest arvutasin, et sellise EPS kasvu juures (mis on sellise megaettevõtte kohta ikka väga optimistlik - kuidas siis veel meie kohalikud butiigid siis veel kasvada võiksid!) oleks GE P/E viie aasta pärast kuskil 20, mis oleks ikkagi ajaloolises plaanis väga kõrge - ja seda eeldusel, et GE aktsia hind ei tõuse...
Kuidas oleks, Velikij, näiteks sinu apetiidiga sellise aktsia suhtes?
Ma usun ka, et enne näeme 52 week low'sid kui 52 week high'sid. Eelmine kommentaar oli väga tabav põhiliste languse kasuks rääkivate argumentide osas.
Need vahepealsed optimismilained ja kõrge tarbimise tase USA-s panevad mind järjest enam uskuma, et USA-s on tulemas pikaajaline langev turg, kusjuures Fed "target rate" alla 3.0% aastal 2002 tõenäosus on üle 50%. "Recessioni" tõenäosus on sellise optimistliku tarbija puhul ainult kasvamas. Tarbija jookseb niimoodi varem või hiljem omadega sohu.
GDP number I kvartalis 2001 oli täiesti arusaamatu. Samas võib GDP number lühiajaliselt päris laias vahemikus varieeruda (statiline viga, inflatsiooni arvestamine, väliskaubandus, muud faktorid, mis nihutavad mõju GDP-le kaugemasse tulevikku). Financial Times'is ilmunud artikliga olen igati nõus. Üritasin isegi leida põhjusi, mis sellise müstilise numbri (+2.0%) tekitasid.
Ma olen endiselt arvamusel, et USD 10-20%-line langus saab olema esimeseks tõeliseks märgiks, mis näitab, et sealne aktsiaturg võiks hakata ülespoole liikuma. USA eksportivad ettevõtted peaks esimeses järjekorras sellest kasu lõikama.
Need vahepealsed optimismilained ja kõrge tarbimise tase USA-s panevad mind järjest enam uskuma, et USA-s on tulemas pikaajaline langev turg, kusjuures Fed "target rate" alla 3.0% aastal 2002 tõenäosus on üle 50%. "Recessioni" tõenäosus on sellise optimistliku tarbija puhul ainult kasvamas. Tarbija jookseb niimoodi varem või hiljem omadega sohu.
GDP number I kvartalis 2001 oli täiesti arusaamatu. Samas võib GDP number lühiajaliselt päris laias vahemikus varieeruda (statiline viga, inflatsiooni arvestamine, väliskaubandus, muud faktorid, mis nihutavad mõju GDP-le kaugemasse tulevikku). Financial Times'is ilmunud artikliga olen igati nõus. Üritasin isegi leida põhjusi, mis sellise müstilise numbri (+2.0%) tekitasid.
Ma olen endiselt arvamusel, et USD 10-20%-line langus saab olema esimeseks tõeliseks märgiks, mis näitab, et sealne aktsiaturg võiks hakata ülespoole liikuma. USA eksportivad ettevõtted peaks esimeses järjekorras sellest kasu lõikama.
Vastan Su küsimusele, matrox, paari tsitaadiga siitsamast kolumnist:
Kõigepealt Sinu enda sõnadega:
"Aga võibolla oleme me liiga paranoilised ja ei oska aru saada, miks väga paljud suured ettevõtted ei peagi kunagi mingil muul moel aktsionärile raha sisse tooma hakkama kui ainult hinna (ja P/E) lõputu kasvu näol"
Pole sul midagi paranoilist, saad ise väga hästi aru küll, et asjad ei käi enam nii nagu 100 aastat tagasi!
Ja täienduseks kristjan.lepik'u sõnadega:
"Kuid USA turul on fundamentaalsed anomaaliad toimunud juba 5, kui mitte 10 aastat ja võib juhtuda ka nende imeline jätkumine."
Millest me saame veel üldse rääkida? Loomulikult on turul üksikuid ettevõtteid, mis käituvad anomaalselt, ebaefektiivseid piirkondi jne kuid need ei suuda ju üldist trendi murda, trendi, mida Sa matrox just ise suurepäraselt kirjeldasid:
"Peaasi - see on biotehnoloogia. Järelikult tuleb iga uudise peale osta. Mida iganes see uudis ka ei sisaldaks."
Edu pullidele!
Kõigepealt Sinu enda sõnadega:
"Aga võibolla oleme me liiga paranoilised ja ei oska aru saada, miks väga paljud suured ettevõtted ei peagi kunagi mingil muul moel aktsionärile raha sisse tooma hakkama kui ainult hinna (ja P/E) lõputu kasvu näol"
Pole sul midagi paranoilist, saad ise väga hästi aru küll, et asjad ei käi enam nii nagu 100 aastat tagasi!
Ja täienduseks kristjan.lepik'u sõnadega:
"Kuid USA turul on fundamentaalsed anomaaliad toimunud juba 5, kui mitte 10 aastat ja võib juhtuda ka nende imeline jätkumine."
Millest me saame veel üldse rääkida? Loomulikult on turul üksikuid ettevõtteid, mis käituvad anomaalselt, ebaefektiivseid piirkondi jne kuid need ei suuda ju üldist trendi murda, trendi, mida Sa matrox just ise suurepäraselt kirjeldasid:
"Peaasi - see on biotehnoloogia. Järelikult tuleb iga uudise peale osta. Mida iganes see uudis ka ei sisaldaks."
Edu pullidele!
Velikij: kahjuks on võimalik, et indeksid teevad veel madalamaid tasemeid. Praegu on lihtsalt veel vara öelda, kas ja millal see toimub.
Rahapakkumise kasvatamine on see, mida Fed peab igal juhul võimaldama majandussurutise vältimiseks. See suurenenud pakkumine tabab paraku igaüht, ka sellist laenuvõtjat, kes ei tohiks laenu võtta ja negatiivsema tulevikuvisiooni korral võtta ei julgeks. Aga paraku on vaja negatiivse tulevikuvisiooni tekkimist ära hoida ja jätkuvat tarbimist üleval hoida. See saab antud tasemel toimuda ainult krediidi kasutamise jätkumisega ja selle võimaldamine tähendab jätkuvat intresside langetamist.
Üks Greenspan'i sõnavõtte sisaldas sellise mõtte: "ma usun, et inimesed suudavad ise mõista, kui palju laenamist nad võivad endale lubada." Kui see on vale eeldus, siis võib kunagi tulevikus näha ka madalamaid indeksite tasemeid, kui seni näinud oleme.
Intresside alandamine on minu meelest suuresti suunatud tarbijatele, kuna USA ettevõtetel on tootmisvõimsusest kasutatud niigi ainult ca 80% ja seega poleks nagu mingit erilist mõtet põhivahenditesse tehtavaid investeeringuid liigselt julgustada. Aga nagu juba öeldud, tabab rahapkkumise suurendamine kõiki ja raha liigub muuhulgas jällegi ka kohtadesse, kuhu tal minu arvates parem oleks mitte ronida. Muuhulgas ka jätkuvalt ülehinnatud aktsiatesse.
Edu pullidele nehh!
Rahapakkumise kasvatamine on see, mida Fed peab igal juhul võimaldama majandussurutise vältimiseks. See suurenenud pakkumine tabab paraku igaüht, ka sellist laenuvõtjat, kes ei tohiks laenu võtta ja negatiivsema tulevikuvisiooni korral võtta ei julgeks. Aga paraku on vaja negatiivse tulevikuvisiooni tekkimist ära hoida ja jätkuvat tarbimist üleval hoida. See saab antud tasemel toimuda ainult krediidi kasutamise jätkumisega ja selle võimaldamine tähendab jätkuvat intresside langetamist.
Üks Greenspan'i sõnavõtte sisaldas sellise mõtte: "ma usun, et inimesed suudavad ise mõista, kui palju laenamist nad võivad endale lubada." Kui see on vale eeldus, siis võib kunagi tulevikus näha ka madalamaid indeksite tasemeid, kui seni näinud oleme.
Intresside alandamine on minu meelest suuresti suunatud tarbijatele, kuna USA ettevõtetel on tootmisvõimsusest kasutatud niigi ainult ca 80% ja seega poleks nagu mingit erilist mõtet põhivahenditesse tehtavaid investeeringuid liigselt julgustada. Aga nagu juba öeldud, tabab rahapkkumise suurendamine kõiki ja raha liigub muuhulgas jällegi ka kohtadesse, kuhu tal minu arvates parem oleks mitte ronida. Muuhulgas ka jätkuvalt ülehinnatud aktsiatesse.
Edu pullidele nehh!
Nojah, kulla kristjan, ei läinudki palju aega ja vaeva kui me jõudsime ühtse seisukohani:
raha liigub muuhulgas jällegi ka ... jätkuvalt ülehinnatud aktsiatesse.
Ja see ongi see, mida oli tarvis.
m.o.a.a.
(mida oligi asjast arvata)
raha liigub muuhulgas jällegi ka ... jätkuvalt ülehinnatud aktsiatesse.
Ja see ongi see, mida oli tarvis.
m.o.a.a.
(mida oligi asjast arvata)
aga mina selle peale praegu mürki ei võtaks. või kui, siis väga lühiajaliselt, karmimaid >100% kasvunumbreid demonstreerinud smallcapides. Ja stopid, stopid, stopid...
Ma ei võtaks praegu isegi mitte positsioone, mürgist rääkimata.
Aga see on teatavasti ainult iga investori personaalse riskitaluvuse küsimus, mis seal iganes ka tõuseb või langeb. Ei enamat.
Aga see on teatavasti ainult iga investori personaalse riskitaluvuse küsimus, mis seal iganes ka tõuseb või langeb. Ei enamat.
Velikij
"..Kõik ju näevad, et langus on igaveseks läbi... "
No mis sa provotseerid siin ausaid kodanikke?
:)
Ühinen juba eespool toodud seisukohtadega et ega karud ole kuhugile kadunud.
Nii see asi käibki...
...et kui pullid muutuvad liiga ülbeks siis tulevad karud ja annavad matsu.
...ja kui karud muutuvad liiga ülbeks siis tulevad pullid ja annavad matsu.
Hetkel on ebaselge kuipalju veel pullidel jaksu on.
Aga suurema osa sellest umbes 1 kuu kestnud tõusust on juba läbi...
Ka ei tea kui tugev võib langus tulla.
Aga selles ei saa küll kindel olla et uusi Low tasemeid ei tule.
"..Kõik ju näevad, et langus on igaveseks läbi... "
No mis sa provotseerid siin ausaid kodanikke?
:)
Ühinen juba eespool toodud seisukohtadega et ega karud ole kuhugile kadunud.
Nii see asi käibki...
...et kui pullid muutuvad liiga ülbeks siis tulevad karud ja annavad matsu.
...ja kui karud muutuvad liiga ülbeks siis tulevad pullid ja annavad matsu.
Hetkel on ebaselge kuipalju veel pullidel jaksu on.
Aga suurema osa sellest umbes 1 kuu kestnud tõusust on juba läbi...
Ka ei tea kui tugev võib langus tulla.
Aga selles ei saa küll kindel olla et uusi Low tasemeid ei tule.
niitoreniitoreniitore!
Tige karu tuli koopast välja, tõmbas ninaga õhku ja urahtas. Kevad käes, maikuu lausa, härjakari trambib ringi, magada ei lase :-(
Tige karu tuli koopast välja, tõmbas ninaga õhku ja urahtas. Kevad käes, maikuu lausa, härjakari trambib ringi, magada ei lase :-(
kardan investeerida.
aga mul pole mingit pohjust osta aktsiaid täna,
kui ma tunnen et lahima kuu aja jooksul nad langevad.
v6i langeb dollar. (ma pole daytrader) tark mees oskab igal
ajal teenida, aga mina olen algaja ju :p
jah koik vaidavad et osta jupphaaval, siis hajutad riski.
kui ma ostan jupphaaval kallilt voi ostan korraga sama hulga
keskmisest odavama hinnaga, kas ma olen siis loll?
aga ei ole ju! lopptulemus on sama hulk vahema raha eest.
antud hetkel ma arvan et ootamine on kasulikum.
hea naide on kasvukonto kus väga vaikselt susserdan. 2-3 kuuga
on kasvanud 1%. aasta loikes 4-6%. ma ei kahetse, aga oleks paremini
saanud. p6hja ei taba keegi kunagi?
aprilli algus oli väga low nasdaq. ei ostnud ka siis. raha polnud.
nyyd on, aga uus probleem, mis siis kui dollar kukub?
nasdaq on 2220, 10-20% usd langust teeks v6rreldes aprilli algusega
rahalises väärtuses 1600-2000, mis oleks sama mis aprilli algul.
AGA risk on suurem, sest palju t6enäolisemalt langeb/k6igub nasdaq
kui t6useb dollar peale kirjeldatud langust. samas taala langus
peaks elavdama usa turgu. see jälle hästi ei sobi minu maailmavaatega,
et usas on niigi koik asjad ylehinnatud.
probleem tekib siis kui ameeriklased lähevad mudelilt (hype+väärtus)
yle realistlikumale (väärtus), ehk siis hype kaob.
pole syvaanalyysi teinud, kuid tsekkan vahel t6usvate/langevate aktsiate P/E'sid,
ja 30 teeb ettevaatlikuks (see on ju 3-4% aastaintressi).
äkki oleks kuskil see ratio ka, P/VaraKasv
kus VaraKasv oleks nii dividendid, aktsiahinna t6us kui muud tulud?
---
teine asi millest ma aru ei saa, on et kui eestis on suurem inflatsioon
kui soomes, aga eek/fim kurss ei muutu (eek->dem->euro->fim),
siis misvahe on kas ma oian oma pappi soomes voi eestis, v6i usas..
ehkki eestis on inflatsioon suurem ja seega
minu pangas oleva raha tootlus pole sama suur kui pangaintress.
(st kui pank annab 10%, inflatsioon on 5%, siis reaalne tootlus on 5%)
kui soomes antakse 2% pangas ja inflatsioon on 3%, siis ma voiks ju teenida
kui laenan soomest pappi inimestelt ja panen eestis panka, ja siis hiljem
vahetan jalle fimmide vastu?
st reaalintress on erinev (kuna inflatsiooonid on erinevad)
samas kui konkreetne raha eek/fim mis mul on, kasvab ikka samas tempos,
st ma voin korgema inflatsiooniga eestist papi vahetada fimmide vastu suva hetkel.
äkki hakkaks oopis neid voimalusi uurima mitte aktsiaturgu? :)
aga mul pole mingit pohjust osta aktsiaid täna,
kui ma tunnen et lahima kuu aja jooksul nad langevad.
v6i langeb dollar. (ma pole daytrader) tark mees oskab igal
ajal teenida, aga mina olen algaja ju :p
jah koik vaidavad et osta jupphaaval, siis hajutad riski.
kui ma ostan jupphaaval kallilt voi ostan korraga sama hulga
keskmisest odavama hinnaga, kas ma olen siis loll?
aga ei ole ju! lopptulemus on sama hulk vahema raha eest.
antud hetkel ma arvan et ootamine on kasulikum.
hea naide on kasvukonto kus väga vaikselt susserdan. 2-3 kuuga
on kasvanud 1%. aasta loikes 4-6%. ma ei kahetse, aga oleks paremini
saanud. p6hja ei taba keegi kunagi?
aprilli algus oli väga low nasdaq. ei ostnud ka siis. raha polnud.
nyyd on, aga uus probleem, mis siis kui dollar kukub?
nasdaq on 2220, 10-20% usd langust teeks v6rreldes aprilli algusega
rahalises väärtuses 1600-2000, mis oleks sama mis aprilli algul.
AGA risk on suurem, sest palju t6enäolisemalt langeb/k6igub nasdaq
kui t6useb dollar peale kirjeldatud langust. samas taala langus
peaks elavdama usa turgu. see jälle hästi ei sobi minu maailmavaatega,
et usas on niigi koik asjad ylehinnatud.
probleem tekib siis kui ameeriklased lähevad mudelilt (hype+väärtus)
yle realistlikumale (väärtus), ehk siis hype kaob.
pole syvaanalyysi teinud, kuid tsekkan vahel t6usvate/langevate aktsiate P/E'sid,
ja 30 teeb ettevaatlikuks (see on ju 3-4% aastaintressi).
äkki oleks kuskil see ratio ka, P/VaraKasv
kus VaraKasv oleks nii dividendid, aktsiahinna t6us kui muud tulud?
---
teine asi millest ma aru ei saa, on et kui eestis on suurem inflatsioon
kui soomes, aga eek/fim kurss ei muutu (eek->dem->euro->fim),
siis misvahe on kas ma oian oma pappi soomes voi eestis, v6i usas..
ehkki eestis on inflatsioon suurem ja seega
minu pangas oleva raha tootlus pole sama suur kui pangaintress.
(st kui pank annab 10%, inflatsioon on 5%, siis reaalne tootlus on 5%)
kui soomes antakse 2% pangas ja inflatsioon on 3%, siis ma voiks ju teenida
kui laenan soomest pappi inimestelt ja panen eestis panka, ja siis hiljem
vahetan jalle fimmide vastu?
st reaalintress on erinev (kuna inflatsiooonid on erinevad)
samas kui konkreetne raha eek/fim mis mul on, kasvab ikka samas tempos,
st ma voin korgema inflatsiooniga eestist papi vahetada fimmide vastu suva hetkel.
äkki hakkaks oopis neid voimalusi uurima mitte aktsiaturgu? :)
Sellised mõttekäigud viivad Su panga asutamiseni. Kui asutada ei viitsi, osta panga aktsiaid. Seal jüngrid teevadki juba seda( no muud ka).
Pisut õhtust tülinorimist karude foorumis .....
Mõte No 1.
Meie mõtlemine on treenitud Eesti mastaapidele, st 3 tundi sõitu tükjal maanteel piirist piirini.
Kardan, et ei taju hästi USA mastaape.
See puudutab näiteks muret tugeva dollari mõjust USA firmadele. Kui suur on USA majanduses kohapealse tootmise osakaal? Mitte eriti.
Ka mulle on USD harjumatult tugev. Aga püüdkem vaadata tulevikku - kus kasvab elanikkond, kus kasvab kiiremini rahvuslik koguprodukt?
Mõte Nr. 2
Intressilangetamine. Loomulikult õhutab Greenspan kodanikke tarbima. Kuidas siis veel? Tarbimine on kapitalismi alus. Milleks siis veel toota kui mitte tarbimiseks? Kullavarude suurendamiseks?
Nö. Ameerika tarbimisbuumil on juba viljad. Kes oleks viis aastat tagasi osanud unistada, et Ameerika võib vabaneda riigivõlast.
Olnuks siinne foorum toona avatud, oleks kindel teema olnud USA kui riigi kiiresti lähenev pankrott. Riigivõlg kasvas sekunditega.
Eelmisel nädalal aga pidas Greenspan võlakirjainimestele videoesinemise teemal "Maailm pärast USA riigivõlakirju".
Mõte No 1.
Meie mõtlemine on treenitud Eesti mastaapidele, st 3 tundi sõitu tükjal maanteel piirist piirini.
Kardan, et ei taju hästi USA mastaape.
See puudutab näiteks muret tugeva dollari mõjust USA firmadele. Kui suur on USA majanduses kohapealse tootmise osakaal? Mitte eriti.
Ka mulle on USD harjumatult tugev. Aga püüdkem vaadata tulevikku - kus kasvab elanikkond, kus kasvab kiiremini rahvuslik koguprodukt?
Mõte Nr. 2
Intressilangetamine. Loomulikult õhutab Greenspan kodanikke tarbima. Kuidas siis veel? Tarbimine on kapitalismi alus. Milleks siis veel toota kui mitte tarbimiseks? Kullavarude suurendamiseks?
Nö. Ameerika tarbimisbuumil on juba viljad. Kes oleks viis aastat tagasi osanud unistada, et Ameerika võib vabaneda riigivõlast.
Olnuks siinne foorum toona avatud, oleks kindel teema olnud USA kui riigi kiiresti lähenev pankrott. Riigivõlg kasvas sekunditega.
Eelmisel nädalal aga pidas Greenspan võlakirjainimestele videoesinemise teemal "Maailm pärast USA riigivõlakirju".
ma ei saa su m6tetest aru..
tugev dollar on ikka see et koik arid mis ei tehta usd'des toovad vahem usd'sid sisse..
seega peaks kogu usa kolima usast välja et nautida tugevat dollarit?
tugev dollar on ikka see et koik arid mis ei tehta usd'des toovad vahem usd'sid sisse..
seega peaks kogu usa kolima usast välja et nautida tugevat dollarit?
Scrooge - kas sa foorumi pealkirja ei näe? AINULT KARUDELE on seal selge sõnaga kirjas!
Üks huvitav käsitlus tööviljakuse kasvust USA's:
The economists were alarmingly short sighted. Instead of representing a structural, permanent change in the economy, productivity gains in the 1990s were caused to a significant extent by the cyclical phenomenon of an economic expansion that pulled great numbers of undocumented foreign workers — mostly unskilled and semi-skilled — into the economy.
Üks huvitav käsitlus tööviljakuse kasvust USA's:
The economists were alarmingly short sighted. Instead of representing a structural, permanent change in the economy, productivity gains in the 1990s were caused to a significant extent by the cyclical phenomenon of an economic expansion that pulled great numbers of undocumented foreign workers — mostly unskilled and semi-skilled — into the economy.
Natuke karustatistikat...
Viimastel kuudel toimunud koondamised LHVD jälgimisnimekirjas olevatest firmadest:
Nortel Networks: 30,000
DaimlerChrysler: 26,000
Motorola: 26,000
Lucent Technologies: 16,000
Ericsson: 15,300
Procter & Gamble: 9,600
Cisco Systems: 8,500
Solectron: 8,200
JDS Uniphase: 8,000
Hewlett-Packard: 7,700
Compaq: 7,000
Philips Electronics: 6,000-7,000
Intel: 5,000
The Walt Disney: 4,000
DuPont Co.: 4,000
Schwab: 3,400
Gateway: 3,000
Texas Instruments: 2,500
AOL Time Warner: 2,400
Agere: 2,000
Dell Computer: 1,700
Morgan Stanley: 1,500
Amazon.com: 1,300
GlaxoSmithKline: 1,000
Viimastel kuudel toimunud koondamised LHVD jälgimisnimekirjas olevatest firmadest:
Nortel Networks: 30,000
DaimlerChrysler: 26,000
Motorola: 26,000
Lucent Technologies: 16,000
Ericsson: 15,300
Procter & Gamble: 9,600
Cisco Systems: 8,500
Solectron: 8,200
JDS Uniphase: 8,000
Hewlett-Packard: 7,700
Compaq: 7,000
Philips Electronics: 6,000-7,000
Intel: 5,000
The Walt Disney: 4,000
DuPont Co.: 4,000
Schwab: 3,400
Gateway: 3,000
Texas Instruments: 2,500
AOL Time Warner: 2,400
Agere: 2,000
Dell Computer: 1,700
Morgan Stanley: 1,500
Amazon.com: 1,300
GlaxoSmithKline: 1,000