Red Herring avaldas huvitava loo järgmise aasta trendidest:
Loe
1.Distributed computing (ma ei osanud seda eesti keelde tõlkida, võib olla võrkarvutus)
Teiste sõnadega. Suurte asjade tegemiseks pole vaja suuri arvuteid. Distributed computing lubab tavalise lauaarvuti abil lahendada keerulisi ülesandeid kasutades vaid võrgutehnoloogial baseeruvaid lahendusi.
2.Autorikaitse muutub kaitsetumaks.
3.VC bisnises jõuab pendel teise äärde.
4.ECN asendab traditsioonilised börsid.
5.Mobiilsides võetakse kasutusele Bluetooth tehnoloogia.
6.Domineerima hakkavad broadbandi teenused.
7.m-kommertsis saab aluseks Jaapani mudel.
8.Sõlmitakse rahvusvahelised internetiäri reguleerivad lepped.
9.Fuel cellid avavad võimaluse toota energiat iseseisvalt (kodudes).
10.Geenitehnoloogia muudab ravimite väljatöötamise kiiremaks, odavamaks ja kvaliteetsemaks.
Väga toredad 10 punkti. Kahjuks oli iga 2. sõna arusaamatu.
Kas oleks võimalik väheke juttu lahti seletada- kasvõi näiteks eestikeelseid tähendusi sõnadele panna?
Kas oleks võimalik väheke juttu lahti seletada- kasvõi näiteks eestikeelseid tähendusi sõnadele panna?
VC- tähendab venture capitali. Investorid, kes investeerivad enne firmasse enne börsil noteerimist on venture capitalistid, loe ka
https://www.lhvdirect.com/forums/index.cfm?id=14817
ECN- electronic communication network, ostu- ja müügiorderite automaatse kokkupanemise süsteem. Jätavad lähemas tulevikus maaklerid ilma tööta. Suuremad töötavad süsteemid Instinet ja Island.
https://www.lhvdirect.com/news/index.cfm?id=185
Bluetooth - lähiraadioside tehnoloogia, mis näiteks lubab mobiiltelefonide juures kasutada juhtmeta handsfreed.
https://www.lhvdirect.com/news/index.cfm?id=139
Broadband - lairiba, kaabel ja ADSL ühendused, mis võimaldavad saata 10x suuremaid andmemahte kui tavaline telefoniühendus(56k)
https://www.lhvdirect.com/news/index.cfm?id=12399
m-kommerts, interneti äri mobiiltelefonide vahendusel.
https://www.lhvdirect.com/news/index.cfm?id=2148
fuel cellid, kompaktsed ja kauakestvad energiaallikad, mis võetakse varsti kasutusele autode bensiinimootorite asemel ja ka kodumajapidamistes, et mitte sõltuda ühtsest energiasüsteemist.
https://www.lhvdirect.com/forums/index.cfm?id=15220
Kas oli abi?
https://www.lhvdirect.com/forums/index.cfm?id=14817
ECN- electronic communication network, ostu- ja müügiorderite automaatse kokkupanemise süsteem. Jätavad lähemas tulevikus maaklerid ilma tööta. Suuremad töötavad süsteemid Instinet ja Island.
https://www.lhvdirect.com/news/index.cfm?id=185
Bluetooth - lähiraadioside tehnoloogia, mis näiteks lubab mobiiltelefonide juures kasutada juhtmeta handsfreed.
https://www.lhvdirect.com/news/index.cfm?id=139
Broadband - lairiba, kaabel ja ADSL ühendused, mis võimaldavad saata 10x suuremaid andmemahte kui tavaline telefoniühendus(56k)
https://www.lhvdirect.com/news/index.cfm?id=12399
m-kommerts, interneti äri mobiiltelefonide vahendusel.
https://www.lhvdirect.com/news/index.cfm?id=2148
fuel cellid, kompaktsed ja kauakestvad energiaallikad, mis võetakse varsti kasutusele autode bensiinimootorite asemel ja ka kodumajapidamistes, et mitte sõltuda ühtsest energiasüsteemist.
https://www.lhvdirect.com/forums/index.cfm?id=15220
Kas oli abi?
Tänan,palju parem.
Hmm,vat see fuel celli teema on vaieldav.Erinevad teadlased on vaielnud kas vesinik või fuel cell või mingi elektrihübriid.Vesiniku peale üleminek on tegelikult ju kõige kergem ja väiksemate kuludega.Mis aga kõige tähtsam,säilivad ja ju kõik auto vanad omadused mis autost auto on teinud...
to graafik:
Väga asjalik future comment!
Pisut norimist:
m-kommerts, interneti äri mobiiltelefonide vahendusel -- kas siia kuuluvad ka mobiilsed Coca-Cola automaadid ?
Re: Bluetooth def. - kas vastuvõtja asetatakse meie kõrvadesse!?
Ja veel: Uuendused a la ECN ei jäta inimesi tööta, vaid võimaldavad neile keskenduda teistele, vähemväsitavatele asjadele :)
Väga asjalik future comment!
Pisut norimist:
m-kommerts, interneti äri mobiiltelefonide vahendusel -- kas siia kuuluvad ka mobiilsed Coca-Cola automaadid ?
Re: Bluetooth def. - kas vastuvõtja asetatakse meie kõrvadesse!?
Ja veel: Uuendused a la ECN ei jäta inimesi tööta, vaid võimaldavad neile keskenduda teistele, vähemväsitavatele asjadele :)
Seega investorid kes otsivad kasvu, peaksid sõeluma välja parimad nendest sektoritest. Visioon maksab.
to taavi185: Oot, miks siis fuel cellid vaieldavad on? Kasutavad ju fuel cellid just nimelt vesinikku ...
Ja Bluetooth on tõesti paljulubav, näiteks Ericsson on valmistamas mobiiltelefoni, mida saab kodus Bluetooth'i abil kasutada "lauatelefonina".
ECN areneb ka ilmselt kiiresti ja kindlasti jätab ka osad inimesed tööta. Nojah, näiteks praegu börsil karjuvad maaklerid saavad keskenduda "vähemväsitavale" pensionipõlvele :)
to taavi185: Oot, miks siis fuel cellid vaieldavad on? Kasutavad ju fuel cellid just nimelt vesinikku ...
Ja Bluetooth on tõesti paljulubav, näiteks Ericsson on valmistamas mobiiltelefoni, mida saab kodus Bluetooth'i abil kasutada "lauatelefonina".
ECN areneb ka ilmselt kiiresti ja kindlasti jätab ka osad inimesed tööta. Nojah, näiteks praegu börsil karjuvad maaklerid saavad keskenduda "vähemväsitavale" pensionipõlvele :)
Ei usu mina seda juttu, et juba järgmisel aastal geenitehnoloogia arengu tõttu ravimeid kiiremini ja odavamalt saab - tee avastusest ravimini, mida apteegist osta saab on ikka väga väga pikk ja käänuline.
Päris huvitav on jälgida, kuidas tulevikuvisioon lugejaid erutab. Tore, et Graafik kiiresti selgitavad kommentaarid lisas. Aga vastasel juhul oleks tulevik tõesti igav ja tume (näit. inimesed ei jääks ilma tööta).
Siiski olgu tegu kas trükivea vms asjaoluga, kuid ülalöeldud suundumused tunduvad olevat siiski vaid suunised, mitte enamat. Aastaks 2001 fuel cell kodumasinasse või reaalset kasutust leidvasse autosse (mitte laadurkärusse) - julgen väga sügavalt kahelda! Seda isegi hirmsal juhul, kui Al Gore peaks valimised võitma - asjaolu, mis võib selle tehnoloogia väljatöötamist kiirendada (hinda küsimata).
Lisaks on selles nägemuses sisse programmeeritud vastuolu, mis uue majanduse põhimõtete sisulistel mõistjatel ei tohiks mitte teps kahe silma vahele jääda: Kui VC äri pendel liigub teise serva (kõik on paha ja pappi ei tule peale), siis ei ole olulist lootust, et ka tehnoloogia areng sama kiires tempos jätkub. Loota võib ainult inertsi peale.
Aga ootame ära 2001 lõpu ja vaatame, mis saab!
Siiski olgu tegu kas trükivea vms asjaoluga, kuid ülalöeldud suundumused tunduvad olevat siiski vaid suunised, mitte enamat. Aastaks 2001 fuel cell kodumasinasse või reaalset kasutust leidvasse autosse (mitte laadurkärusse) - julgen väga sügavalt kahelda! Seda isegi hirmsal juhul, kui Al Gore peaks valimised võitma - asjaolu, mis võib selle tehnoloogia väljatöötamist kiirendada (hinda küsimata).
Lisaks on selles nägemuses sisse programmeeritud vastuolu, mis uue majanduse põhimõtete sisulistel mõistjatel ei tohiks mitte teps kahe silma vahele jääda: Kui VC äri pendel liigub teise serva (kõik on paha ja pappi ei tule peale), siis ei ole olulist lootust, et ka tehnoloogia areng sama kiires tempos jätkub. Loota võib ainult inertsi peale.
Aga ootame ära 2001 lõpu ja vaatame, mis saab!
Siin on mitmed lühema ja pikema skoobiga (loe: turuperspektiiviga) asjad läbi, nagu puder ja kapsad. Kõige rohkem kõlab mingi VC-haibi jätkamise püüdlusena:
1. Distributed computing (hajusarvutus) pole nüüd küll teab mis uus asi ega trendialge. Näiteks filmimontaazis, ilma ennustamisel jmt. arvutusmahukates asjades juba aastaid levinud lahenduseks olnud asi. Ka rakenduste tasemel hajutatus ei anna midagi nii lõpmata paljut uut juurde.
2. Autorikaitse - sõltub suuresti kust otsast vaadata. MP3 on küll ühes kitsas valdkonnas trendi näitaja, aga samas sai siin just nt. Sony-st mingeid CD-ROM-e tellitud. Pakuti vaikimisi ja kopeerimiskaitse lisamist; samuti mitmetes muudes valdkondades sisu turvaküsimused kõvasti edasi arenenud/arenevad.
3. VC businessi pendel on nii Ameerikas kui ka näiteks Rootsis juba üsna pettumuse serva jõudnud.
4. no comments
5. Mobiilsides on GPRS-i kasutuseletulek GSM võrkudes järgmisel aastal umbes sama suur revolutsioon kui Bluetooth. Viimase rakendusvaldkonnaks küll pigem PAN e. Personal Area Networks kui mobiilside.
6. Broadbandi arendamiseks on jällegi nii Ameerikas (Internet2) kui Lääne-Euroopas juba aastaid järjekindlalt suuri summasid investeeritud ja kaableid maasse aetud. Mis siin uut?
7. Ärgem unustagem, et Jaapani DoCoMo on NTT arendatud suletud süsteem, millel seisab ees ränk olelusvõitlus muude 3G lahendustega. Mobiiliinfra lipulaev on maailmas hetkel Ericsson ja nemad selgelt UMTS-i "parteis".
8. Rahvusvahelistest lepetest Euroopas olemas nn. e-äri direktiiv, mis meile juba täna märksa olulisem kui muud järele tulevad asjad.
9-10. Pigem 5-10 aastase skoobiga R&D teemad kui midagi, milles 2001. aastal mingit murrangut toimuks.
Ahjaa, lisan siis veel ka info IST R&D programmi viimase poolteise aasta jooksul eEuroopa toetuseks tehtud investeeringutest:
1. Cheaper and faster Internet access 138 Meuro
2. Faster Internet for researchers and students 29 Meuro
3. Secure networks and smart cards 32 Meuro
4. European youth into the digital age 27 Meuro
5. Working in the knowledge-based economy 39 Meuro
6. Participation for all in the knowledge-based economy 43 Meuro
7. Accelerating e-commerce 98 Meuro
8. Government online: electronic access to public services 30 Meuro
9. Health online 25 Meuro
10. European digital content for global networks 34 Meuro
11. Intelligent transport systems 35 Meuro
Kel huvi, mis projektidesse täpselt investeerime, sadab e-kirja.
No ma iriseks siis m@rek'i asemel tolle 4. juures...:-)
Et "ECN-id jätavad lähemas tulevikus maaklerid ilma tööta" on üks tore tuleviku nägemus küll.Ainult isegi kui NYSE peaks ECN-ile üle kolima,koliksid ka spetsialistid ja hakkaksid MM-ideks ja püüa sa nendest tegelastest lahti saada...:-)
Et "ECN-id jätavad lähemas tulevikus maaklerid ilma tööta" on üks tore tuleviku nägemus küll.Ainult isegi kui NYSE peaks ECN-ile üle kolima,koliksid ka spetsialistid ja hakkaksid MM-ideks ja püüa sa nendest tegelastest lahti saada...:-)
to m@rek: Autorikaitse on digitaalsel ajastul tõsises hädas. Või arvad, et need Sony CD-d ongi kopeerimiskindlad ??? No vaevalt. Suurtöösturid töötavad mingi "luku" aastatega välja - seejärel see häkitakse lahti nädalaga.
Autorikaitse väriseb abitult nagu haavaleht ka edaspidi terminite DeCSS, MP3, digitaalne jne. peale.
Autorikaitse väriseb abitult nagu haavaleht ka edaspidi terminite DeCSS, MP3, digitaalne jne. peale.
Ma ei väida üldse, et digitaalse info kopeerimine kõikvõimalike muude "taiestega" võrreldes tehniliselt lihtsam pole. Samas ei muuda see niiväga ruttu ilmselt Genfi konventsioonist tulenevaid rahvusvahelisi leppeid jmt.
Ärimudelid muidugi kohanduvad vastavalt uue aja sootuks mugavamatele levitamise viisidele. Minu meelest tänane Financial Times viitas just, et Napster ja Bertelsmann hakkavad MP3 formaadis muusika levitamise osas koostööd tegema...
DeCSS on suuresti samas ämbris, kus GSM ja rida muid turvasüsteeme, mis püütud üles ehitada kaitse viisi salastamisele ja mitte avalike algoritmidega kangele krüptole. Seega puhtalt projekteerimise ja realisatsiooni vead.
PS! Peale tulev valdkond, kus kopeerimise vastu eriliselt usinalt lahendusi otsitud ja leitud, on näiteks e-raha ehk siis kõik elektrooniliste rahatähtede ("sularaha") emiteerimise ja kasutamisega seonduv.
Suurelt määralt jura.
Mida ei arvestata kunagi taoliste spekulatsioonide tegemisel on see, et juba sissetöötanud tehnoloogiad on visad kaduma ning uued ei saavuta kunagi üleöö piisavalt momentumit, et aasta jooksul kõvaks sõnaks saada (arvestama siiski sellega, et aasta 2001 kükitab praktiliselt ukse taga ja nõub vägisi sissepäärsu). Samuti ei arvestata sellise asjaga, et mingi asjaga turgu ootamatult lüüa, on vaja "killer applicationit". Sellest on eriti aru saanud just mängukonsoolide tootjad näiteks. Konsool ostetakse tänapäeval mängu juurde, mitte mäng konsooli juurde. Üksikud fännid tekitavad internetis küll vastupidist müra, aga jutt käib ikkagi statistilist väärtust omavast vaikivast enamusest, kes kulutavad selles äris pöörasena tunduvaid summasi. Mängutööstus on juba ammu mööda pühkinud Hollywoodi filmitööstusest ning nende dollarite liikumist võetakse äärmiselt tõsiselt.
Kusjuures osa asju selles listis on juba sisuliselt eilne päev, nagu näiteks see distributed computing. Vähemalt nii nagu seda tänapäeval nimetatakse on minevik. Tegeletakse juba sootuks peenemate asjadega.
Mida ei arvestata kunagi taoliste spekulatsioonide tegemisel on see, et juba sissetöötanud tehnoloogiad on visad kaduma ning uued ei saavuta kunagi üleöö piisavalt momentumit, et aasta jooksul kõvaks sõnaks saada (arvestama siiski sellega, et aasta 2001 kükitab praktiliselt ukse taga ja nõub vägisi sissepäärsu). Samuti ei arvestata sellise asjaga, et mingi asjaga turgu ootamatult lüüa, on vaja "killer applicationit". Sellest on eriti aru saanud just mängukonsoolide tootjad näiteks. Konsool ostetakse tänapäeval mängu juurde, mitte mäng konsooli juurde. Üksikud fännid tekitavad internetis küll vastupidist müra, aga jutt käib ikkagi statistilist väärtust omavast vaikivast enamusest, kes kulutavad selles äris pöörasena tunduvaid summasi. Mängutööstus on juba ammu mööda pühkinud Hollywoodi filmitööstusest ning nende dollarite liikumist võetakse äärmiselt tõsiselt.
Kusjuures osa asju selles listis on juba sisuliselt eilne päev, nagu näiteks see distributed computing. Vähemalt nii nagu seda tänapäeval nimetatakse on minevik. Tegeletakse juba sootuks peenemate asjadega.
Foorumit kirjutades tundus mulle endale ka, et tehnoloogilise muutuse TREND on aastast pikemat perioodi hõlmav protsess.
Ilmselt on RedHerringu inimesed mõelnud 2001.a. all trendi domineerima hakkamist.
Üleüldse püüan mina vaadata turul toimuvaid protsesse mitte ajadimensioonis vaid üksteisele järgnevuse põhimõttel.
Näiteks:
Savisaar ei vaheta Jüri M. välja mitte neljapäev kell 17.12, vaid siis kui olukord on muutuseks küps (mis võib vabalt juhtuda hoopis nädala pärast või ka alles 5 aasta pärast, aga ükskord nagunii juhtub).
Ilmselt on RedHerringu inimesed mõelnud 2001.a. all trendi domineerima hakkamist.
Üleüldse püüan mina vaadata turul toimuvaid protsesse mitte ajadimensioonis vaid üksteisele järgnevuse põhimõttel.
Näiteks:
Savisaar ei vaheta Jüri M. välja mitte neljapäev kell 17.12, vaid siis kui olukord on muutuseks küps (mis võib vabalt juhtuda hoopis nädala pärast või ka alles 5 aasta pärast, aga ükskord nagunii juhtub).
Hmm,üks idee oleks otsida firma,kes tegeleb aidsi ravimi otsimisega ja arendusega...Kas kõik ravimifirmad tegelevad sellega?Või on mõni pisem eesrindlik ravimitootja ka,kellel on suured edusammud võrreldes teistega selles osas?Kui selline firma oleks olemas siis,kunagi ju ikka mingi lahenduseni jõutakse ja see peaks olema lähiaastate küsimus.....
to: taavi185
Selgita palun, mis on Su väite (uskumuse, seisukoha, lootuse) aluseks, et aidsi ravim on lähiaastate küsimus. Viimased 15 aastat on sellega väga hoolega tegelenud kõik suuremad ravim- ja uurimisfirmad. Tulemus - null.
Selgita palun, mis on Su väite (uskumuse, seisukoha, lootuse) aluseks, et aidsi ravim on lähiaastate küsimus. Viimased 15 aastat on sellega väga hoolega tegelenud kõik suuremad ravim- ja uurimisfirmad. Tulemus - null.
Jah Velikij ... sama muide kehtib ka vähi kohta. Leitakse meetodeid, millega lööki pehmendada, kuid 100% töötavat rohtu selle vastu ei ole. Kui päris aus olla, siis ei saada isegi täpselt aru nende ebameeldivuste täielikust mehhanismistki.
uskuda, et geenindus ravimid odavamaks muudab, on tobe. vennad tahavad ikka kallimalt müüa!