Põhjus, miks geenitehnoloogialt oodatakse potentsiaali ravimite odavnemiseks, on selles, et geneetiliste ravimite korral saab võimalikuks "täpsem sihtimine", ravitakse haiguse täpset põhjust ja mitte tagajärgi. See tähendaks (loodetavalt) lühemat tootetsüklit ja efektiivsemat ravi, mis kokkuvõttes võiks küll odavam tulla.
Ravimid muide võivadki odavamaks minna, kuid ravimite väljatöötamine jääb lõpuks jõukohaseks vaid vähestele oma ebameeldiva hinna ja nõutava know-how hulga tõttu.
Asi peaks ju tegelikult hiigla tasuv olema, sest teadupärast on ravimifirmad ühed rikkaimad organisatsioonid maailmas ja kasumimarginaalid pole just rasketööstuse omad. Vihje vähi ja aidsi seostest on muide täiesti kohane, ses osas on aids inimkonnale puhas õnnistus - suhteliselt sarnase etiopatogeneesiga haiguste efektiivsema ravi väljatöötamise peale kulutatakse nüüd rohkem raha. Selle ravimi väljatöötamise eest makstavaid summasid aga minu talupojamõistus ette kujutada ei suuda - ilmselt kogu Eestimaal nii palju raha pole olemaski. Samas tulemused...?
Moned kommentaarid geenitehnoloogia trendi kohta:
1. noustun marekiga, kes väidab, et paari aasta tagustest avastustest praktilise realiseerimiseni läheb ikka tiba kauem aega (uutele ravimitele patendi votmine, testimine ning tootmisse rakendamine isegi yle 10 aasta). Siis millal sai geenitehnoloogia hyppelise arengu osaliseks- mitte rohkem kui 5 aastat tagasi, arvan.
2. otse loomulikult ravitakse sellisel puhul haiguse pohjusi, mitte nii väga tagajärgi... aga miks peaks hind siis langema?
3. PeaLe ravimitööstuste voiks ju teised biotehnoloogia aladki trendideks osutuda- votame näiteks GMO toit? Euroopas kyll siiani taunitav, aga USAs on supermarketites ca 40 % GMO yhel voi teisel viisil...
1. noustun marekiga, kes väidab, et paari aasta tagustest avastustest praktilise realiseerimiseni läheb ikka tiba kauem aega (uutele ravimitele patendi votmine, testimine ning tootmisse rakendamine isegi yle 10 aasta). Siis millal sai geenitehnoloogia hyppelise arengu osaliseks- mitte rohkem kui 5 aastat tagasi, arvan.
2. otse loomulikult ravitakse sellisel puhul haiguse pohjusi, mitte nii väga tagajärgi... aga miks peaks hind siis langema?
3. PeaLe ravimitööstuste voiks ju teised biotehnoloogia aladki trendideks osutuda- votame näiteks GMO toit? Euroopas kyll siiani taunitav, aga USAs on supermarketites ca 40 % GMO yhel voi teisel viisil...
Siiani on uute ravimite väljatöötamisel kasutatud katse-eksituse meetodit. Töötatakse välja mingi hunnik erinevaid "paljulubavaid" proteiine ja siis hakatakse katsetama, kuidas need mingite geenivigadest tingitud haiguste ravimiseks sobivad. Õnnestumise tõenäosus sellise lähenemise puhul on väga-väga väike. Geenitehnoloogiat appi võttes on võimalik sihik enne paika panna ja tulistada täpselt. Kui on välja selgitatud, kuidas milline geeniviga mingit haigus põhjustab, siis sünteesitakse proteiin, mis just seda geeniviga parandab. Tänu sellele jääb ära hulgaliselt tööd, mis hiljem prügikasti rändab. Siit tuleb see hinnalangus.
Üldiselt ma muidugi tahaks pisut täpsustada Gorilla eelviimast lauset. Nimelt prügikasti lendab ainult selle projekti raames. Tegelikult muidugi avastatakse tavaliselt selle katse-eksituse metoodika juures hulgalised "sideeffect" asju. Isegi penitsilliin avastati näiteks täiesti juhuslikult, muu uurimistöö kõrvalt.
Ja tänapäeval käib ka see K/E meetod arvutil. Ma olen mingit tarkvara kunagi uurinud, mis tegeles proteiinide analüüsiga ning nende koosmõjudega. Iga kord, kui leiti midagi huvitavat, tegi arvuti logisse märke, mida asuti pärast täpsemalt uurima.
Ja tänapäeval käib ka see K/E meetod arvutil. Ma olen mingit tarkvara kunagi uurinud, mis tegeles proteiinide analüüsiga ning nende koosmõjudega. Iga kord, kui leiti midagi huvitavat, tegi arvuti logisse märke, mida asuti pärast täpsemalt uurima.
http://www.redherring.com/insider/2000/1114/tech-redeye111400.html
Populaarsed olid 3. ja 10. trend
Ebapopulaarsed olid 5. ja 9. trend
Vaidlusalused olid 6. ja 7. trend
Ja lõpuks proffide meelest järgmisel aastal areneb ja saab kõige rohkem investeeringuid optiliste võrkude sektor
Populaarsed olid 3. ja 10. trend
Ebapopulaarsed olid 5. ja 9. trend
Vaidlusalused olid 6. ja 7. trend
Ja lõpuks proffide meelest järgmisel aastal areneb ja saab kõige rohkem investeeringuid optiliste võrkude sektor
Prof. Mikelsaar on 10.trendi suhtes skeptiline(EE,Areen):
Kui lähedane perspektiiv on üldse isiklik, individuaalne ravim, mis vastaks täpselt tüübile ja haigusele?
Kas see kõik nii kiiresti kulgeb, et me sealt haaratavas tulevikus uusi ravimeid saame, selles ma kahtlen väga.
Meil on hulk geene, mille kohta me juba teame, et nad vastutavad ravimite ja organismi sattunud teiste ainete metaboliseerimise eest. Kõrvaldavad ühtesid ja teevad teised kättesaadavaks jne. Neist geenidest sõltub ka ainete lagundamise kiirus. Seda teame juba paarkümmend aastat. Praeguseks pole aga turul mitte ühtki ravimit, mis seda teadmist arvestaks. Mitte ainustki arvestatavat! Põhjus? See on pööraselt kallis. Variante on nii palju, et nendega arvestamine on väga raske. Farmaatsiatööstus on veel vähe huvitatud ravimi tootmisest, mida saab mingi haiguse puhul kasutada üks inimene tuhandest või isegi kümnest tuhandest.
(Praegu hinnatakse ühe ravimi hinnaks viissada miljonit dollarit ja 12 aastat aega uuringuteks-katsetusteks. Tiina Kaalep)
Kui lähedane perspektiiv on üldse isiklik, individuaalne ravim, mis vastaks täpselt tüübile ja haigusele?
Kas see kõik nii kiiresti kulgeb, et me sealt haaratavas tulevikus uusi ravimeid saame, selles ma kahtlen väga.
Meil on hulk geene, mille kohta me juba teame, et nad vastutavad ravimite ja organismi sattunud teiste ainete metaboliseerimise eest. Kõrvaldavad ühtesid ja teevad teised kättesaadavaks jne. Neist geenidest sõltub ka ainete lagundamise kiirus. Seda teame juba paarkümmend aastat. Praeguseks pole aga turul mitte ühtki ravimit, mis seda teadmist arvestaks. Mitte ainustki arvestatavat! Põhjus? See on pööraselt kallis. Variante on nii palju, et nendega arvestamine on väga raske. Farmaatsiatööstus on veel vähe huvitatud ravimi tootmisest, mida saab mingi haiguse puhul kasutada üks inimene tuhandest või isegi kümnest tuhandest.
(Praegu hinnatakse ühe ravimi hinnaks viissada miljonit dollarit ja 12 aastat aega uuringuteks-katsetusteks. Tiina Kaalep)
Kordan Red Herringus mahaöeldut: Ja lõpuks proffide meelest järgmisel aastal areneb ja saab kõige rohkem investeeringuid optiliste võrkude sektor
Tänane ja eilne päev on näidanud, et asi liigub sinnapoole. Fiiberoptika aktsiad tõusid eile meeletult ja on täna jälle plussis.
Tänane ja eilne päev on näidanud, et asi liigub sinnapoole. Fiiberoptika aktsiad tõusid eile meeletult ja on täna jälle plussis.
nüüd, kus turg keerab nähtavasti ülespoole tuleks jälgida teema alguses puudutatud tehnoloogia valdkondi ja katsuda investeerida just nende sektorite aktsiatesse
kas keegi oskab hinnata millised siin alguses toodud trendid on tõeks osutunud?
Bluetooth'ist niipalju, et tegelikult on paljudel arusaamatu, kui v6imas on Bluetooth'i eesmärk. Lihtsalt raadioside on veidi vähe öeldud. Bluetooth on transceiver-chip, mis kommunikeerub teise taolise chip'iga. Ehk siis teisis6nu tekib v6imalus yhendada elektroonilisi syteeme omavahel, kui nad kyllalt lähedal on (9m). Mis aga mobiilsidesse puutub, siis kuna Ericsson ei litsenseerinud tehnoloogiat, on selle abil v6imalik tekitada tasuta mobiilv6rk ilma infrastruktuurita, ehk siis signaal liigub mööda teisi telefone. Eelduseks on muidugi vastava chip'i olemasolu paljudes telefonides. Bluetooth toimiks aga ainult metro-aladel ja V6rus on temast vähe kasu. Yheks tugevaks probleemiks on hetkel ka turvalisus. Byrooruumides kujuneb Bluetooth igatahes asendamatuks, sest v6imaldab sisuliselt walkie-talkie sarnast suhtlemist, tasuta. Parim näide on muidugi selline, et hommikul pistad pizza ahju, tund aega enne koju minekut helistad ja paned ahju tööle, ja koju j6udes naudid värsket pizza't.
ylal nimetatud Pizza ja muud sellised näited panevad inimesi muidugi ahhetama, õhinal tehnoloogia uudiseid lugema ja mõne kodaniku isegi sellistesse start-up'idesse investeerima. Visionäärid aga unustavad mainida et selliste liigutuset eest tuleb alati kellegile maksta. Kui see lõpuks ilmsiks tuleb, siis avastab inimene, et see ei olegi nii tohutu kaotus kui koju jõudes nupust ahi sisse lülitada ja pizzat 5 min hiljem syya.
Eks selle pärast m-kommerts ei olegi veel õitsele puhkenud..
Eks selle pärast m-kommerts ei olegi veel õitsele puhkenud..
To fjot. m teema kasvab kenasti:
1. moblaga parkida saad? Saad.
2. mobla abil konto jäägi teada saad? Saad (tee hanza.netis leping ja hel 1503).
3. konto seisu muutustest moblale saad sms-i? Saad.
4. väärtpaberi hinnna muutustest moblale saad sms-i? Saad.
5. ülekanded saad mobla abil teha? Saad (moblal peab olema WAP).
1. moblaga parkida saad? Saad.
2. mobla abil konto jäägi teada saad? Saad (tee hanza.netis leping ja hel 1503).
3. konto seisu muutustest moblale saad sms-i? Saad.
4. väärtpaberi hinnna muutustest moblale saad sms-i? Saad.
5. ülekanded saad mobla abil teha? Saad (moblal peab olema WAP).
trendidest rääkides..
minuarust koik need futursitd on jobud.
sama jobud kui analyytikud (sorry!)
yhel hetkel k6ik arvavad samamoodi milline on tulevik?
no kes kurat seda teab mis tuleb!
tulevik kuulub asjadele mis on head..
selleks ei pea tarkur olema et näha et adsli v6idukäiku..
see on ikka megam6nus kui net pidevalt pysti!
tulevik ongi see kui proovid erinevaid uusi asju ja siis millega rahule jääd ongi..
minuarust koik need futursitd on jobud.
sama jobud kui analyytikud (sorry!)
yhel hetkel k6ik arvavad samamoodi milline on tulevik?
no kes kurat seda teab mis tuleb!
tulevik kuulub asjadele mis on head..
selleks ei pea tarkur olema et näha et adsli v6idukäiku..
see on ikka megam6nus kui net pidevalt pysti!
tulevik ongi see kui proovid erinevaid uusi asju ja siis millega rahule jääd ongi..
Palun selgitage veelkord, miks sinihammas erineb moblast.
Näiteks kui mul on kodus parkimisaparaat ja ma ühendan selle mikrolaineahjuga, kasvõi kuidagi mehaaniliselt, siis ma saan ju ilma sinihambata pizza soojaks teha?
Näiteks kui mul on kodus parkimisaparaat ja ma ühendan selle mikrolaineahjuga, kasvõi kuidagi mehaaniliselt, siis ma saan ju ilma sinihambata pizza soojaks teha?
põhimõtteliselt on parkimisaparaat ja mikrolaineahi üks ja sama asi
On jah, aga milleks siis sinihammas?
parkimisaparaat on teatavasti asi, mis sinu eest pargib ja mikrolaineahi küpsetab laineid, sinihammas neid asju ei tee
riq,
"selleks ei pea tarkur olema et näha et adsli v6idukäiku"
Jah, järelikult ma tarkur ei ole. ;-) Enne broadbandi tulekut olin lahkesti nõus kõigile soovijatele selgitama ja lausa tõestama, et kaabelsidel põhinev (noh see kaabelmodemite värk) teeb xDSL-idele ärtust ära. Võisin vabalt ka vastavaid elulisi näiteid tuua. Ja nüüd... vot siis kuidas tegelt läks...
;-)
"selleks ei pea tarkur olema et näha et adsli v6idukäiku"
Jah, järelikult ma tarkur ei ole. ;-) Enne broadbandi tulekut olin lahkesti nõus kõigile soovijatele selgitama ja lausa tõestama, et kaabelsidel põhinev (noh see kaabelmodemite värk) teeb xDSL-idele ärtust ära. Võisin vabalt ka vastavaid elulisi näiteid tuua. Ja nüüd... vot siis kuidas tegelt läks...
;-)