Kõlab nagu Baltika. 
6 Likes
Pean vajalikuks Avaroni pressiteatele ka omalt poolt vastata:
YOOK Avaroni analüüsi kohta: lennufirmal ja toiduainetööstusel on rohkem erinevusi kui ühisosa
Kui investeerimisotsuste puhul keskenduda ainult riskide peatükile, jääks ilmselt kõik suurema tootlusega tehingud tegemata. Hiljuti Yooki võlakirjapakkumist analüüsinud Avaron on jätnud süvenemata nii laiemasse konteksti kui ka võimaluste ja tugevuste poolele, mis meie pakkumise dokumentides on samuti kenasti kirjas, märgib Yook OÜ juhatuse liige ja üks osanikest Mark Eikner.
Paljuga Avaroni toodust saab nõustuda: jah, oleme kasvuettevõte, hetkel planeeritud kahjumis, negatiivse rahavooga, oleme seda kõigis oma materjalides selgelt rõhutanud. Samas seisus on oma tegevuse alguses kõik tootmisettevõtted maailmas. Kõik muu näitab, et YOOKil on hea positsioon jätkata müügi ja tootmismahtude kiiret kasvu ning jõuda positiivse EBITDAni juba 2027. aasta esimeses pooles.
Ettevõttesse on kokku investeeritud üle 16 miljonit euro, sellest 10 miljonit on omanike oma raha, mis jääb ettevõttesse jätkuvalt lukustatuks. Seega on omanikud enam kui motiveeritud kasvueesmärkide saavutamiseks.
Avaroni analüüs sisaldab aga ka väiteid, mis ei ole täpsed.
Suur osa YOOK-i tulust ei pärine jaekettidele saadetud proovipartiidest. Meie teabedokumendis on müügitulu kasv esitatud riikide lõikes ning koostöö partneritega ei ole ühekordne proovitellimus, vaid jätkuv ja kasvav ärisuhe tugevate distribuutorite ning jaekettidega mitmel turul.
Tõhus juhtimine näitab efektiivsust. Väide puudustest juhtimises ja läbipaistvuses ei vasta faktidele. Nii emitendil Yook OÜ-l kui tootmisettevõttel YOOK Production AS-il on toimivad nõukogud regulaarse tegevusega ning juhatuse liikme volitused on põhikirjaga rangelt piiritletud. Ettevõtte juhtimisstruktuur on teabedokumendis täies mahus avalikustatud.
AirBalticu võrdlus on kohatu. Avaron tunnistab ise, et sektorid on erinevad, kuid kasutab siiski paralleeli. YOOK on eksportiv toidubränditootja, airBaltic riigiosalusega lennufirma, kelle probleemid tulenevad hoopis teistsugustest äririskidest. Ärimudel, omandistruktuur, sektor, mastaap ja riskiprofiil on täiesti erinevad ehk lennufirmal ja toiduainetööstusel on rohkem erinevusi kui ühisosa.
Taimsed joogid on kasvav valdkond. Avaron kirjeldab sektorit konkurentsitihedana, kuid jätab mainimata olulise tausta: globaalne kaerajoogiturg kasvab prognoosi järgi 3,3 miljardilt 12,7 miljardile dollarile aastaks 2035. Kiiresti kasvav turg loob ruumi uutele tegijatele. Meie tootel võib olla Eestis nii fänne kui vastaseid, kuid maailmas on taimsed joogid tulnud, et jääda ning YOOKi senine kasv tõestab, et meie tooted ja meie kaubamärk on leidnud endale lojaalsed tarbijad rohkem kui 10s riigis. Muide, ka viidatud konkurent Oatly on vastupidiselt Avaroni väidetele tegevuskasumis.
Aga iga investor teeb oma otsuse loomulikult ise. YOOK-i võlakirjad pakuvad 11% aastast intressi ning märkimisperiood on avatud täna pärastlõunani. Kogu vajalik teave, sealhulgas pakkumise aluseks olev teabedokument, on kättesaadav aadressil yook.eu/investor
1 Like
Kas on ka mingi keskmise tarbija profiil ehk kes on Yook sihtgrupp ja igapäevane toote tarbija?
Sihtgrupist: meie suurim sihtgrupp on inimesed, kes ei saa või ei soovi tarbida lehmapiima tervislikel ja muudel põhjustel. Laktoositalumatus on maailmas väga levinud: hinnanguliselt 65% maailma täiskasvanutest ei seedi laktoosi korralikult. See ei ole väike nišš, vaid sajad miljonid inimesed globaalselt. Taimsete jookide turu suurim kasvuvedur ei ole aga mitte veganid, vaid nn fleksitaarlased ehk inimesed, kes lihtsalt vähendavad loomsete toodete tarbimist. Jah, sageli on nad ka keskmisest suurema ostujõuga. See on meie ärimudeli tugevus, mitte nõrkus.
Kui rääkida puhtalt tootmisettevõtetest, siis peaksid igasugused riskid olema kenasti kalkuleeritud ning finantsid suhteliselt hästi välja joonistatud, sh ‘kasvuettevõttele iseloomulik kahjumlik’ periood. Sul on tooraine, tootmisüksused ning lõpptoodang tarbijale - nende vahel logistika, vahendajad jne. Mida rohkem on tegemist tootmisettevõttega, seda selgemad need numbrid on - ekstreemsemad näited on siinkohal igasugu rafineerijad (alates naftast kuni toiduõlini), kus ei saa uue tehase puhul küll rääkida mingist erilisest kasvuperioodist - sisendhinnad ning lõpptoodangu müügihinna vahelise matemaatika eksimused jõuavad kohale loetud kvartalite jooksul. Yook!i puhul võiks seega arvestada, et kaerast piima väljapigistamine on tehnoloogia ja tootmise osas üsna kindlate kulunumbritega (vähemalt ettevõtte enda jaoks) ning hindama peaks logistikat - kas Kesk-Eesti on strateegiliselt nii hea asukoht, arvestades tarbijaskonda globaalsel turul ning konkurentsi teiste tootjate tootmiskuludega mujal maailmas. Kuskil raadiosaatest jäi kõrva, et oluliseks sisendiks on hea kvaliteediga vesi - täiesti ok argument, aga eks igasugu vett leidub igal pool maailmas. Lisaks, et tootmise alustamiseks leidus vana ripakile jäänud (piimatööstuse?)üksus koos paarikümne sobiva töötajaga - alustuseks muidugi hea, aga globlaalseks tegijaks skaleerimisel (tootmine+logistika)?
Mis on Yook!i puhul siiski ääretult positiivne, et tegeletakse brändi ja turundusega ning see on erinevalt mingist commodity töötlejast olulise lisandväärtusega. Aga praeguses faasis võlakirjadega seda finantseerida?
1 Like
Mitmes kohas rõhutate seda, et maailmas on hinnangulise 65% laktoositalumatud. Minu jaoks on see täiesti ebamõistlik võrdlusbaas. Alustame lähematest turgudest:
- kui suur on sihtgrupp Eestis, Baltikumis ja Euroopas näiteks? Palju neist on laktoositalumatud?
- kui palju maksab teie toote transport? Mis on efektiivne ja majanduslikult veel mõistlik vahemaa, kui kaugele seda vedelikku tasub vedada? Kuhu täna transporditakse?
Enamik neid laktoositalumatuid peaks olema Aasia, kui ma õigesti tean. Sinna ju Eesti kaerajooki ei viida.
Commodity tootmine (tooraine rafineerimine vms) ja oma brändi turustamine on kaks eri asja. Siin tahetakse näidata, et väikeste mahtudega Eesti tootja saab kiiresti mingil müstilisel põhjusel kasumlikumaks kui 30x suuremad konkurendid, kelle bränd juba tuntum.
2 Likes
Minu arust ka. Kui anglitsismide migreerumisele eesti keelde on tohutu surve, siis vastupidist tuleb ka üritada. Samast ooperist on Heleniuse kunagine kaubamärk QValda (mis peale hingusele minekut leidis hauataguse elu Tartu süldibändi nimena). Vähe segane on see, kas inglise keelt kõnelevates riikides, tuleks kaubamärki tutvustades hääldada seda nagu “Joke” või pigem nagu “Yuck!” ? Kui läbiloputatud herkulamassile kah rakendust leida ja neist nt mingeid kakukesi küpsetada, saaks brändingut laiendada: “Yook & Zöök”.
7 Likes
Aasiaga võib lappama minna. Korea keeles tähendab Yook nimelt “liha”. 
4 Likes
1,5 milli tagastatakse omanikule. Ja samas on hokikepi graafikud müügi osas. Turunduseks raha üldse on? Vaja Oatly ja Alproga (Danone!!) konkureerida ju.
Oatly’s advertising spend has been estimated at approx. USD 66 million pa (based on 2024 revenue figures, ca. 8% of revenue).
1 Like
Inglise keelses slängis pidavat see tähendama oksereflektsiooni häält ja kasutatakse seda hääle tähistamiseks, mida tehakse öökides.
According to the 2015 South Korean census, there were 23,455 people with the surname Yook.
Number 6 tähendab ka.
Kas laktoositalumatute seas on tehtud mingi uuring ka, et kas nad on valmis ostma seda just neile suunatud toodet just sellise hinna eest?
Vaatasin Oatly finantstulemusi ja EBIT (tegevuskasum) on miinuses nii kvartali kui ka aasta lõikes, seega ma ei tea kust tuli väide, et vastupidiselt Avaroni väidetele on Oatly tegevuskasumis.
Lisan omalt poolt siia, et minu tuttav tarbib Yook Barista jooke sellepärast, et talle meeldivad teatud kohvijoogid mis sisaldava ohtralt piima, lehmapiimal on suurem neg mõju kolesteroolile ja Yook on odavam (aga kindlasti mitte kehvem kui Oatly).
Edu Yook-ile, mul on hea meel kui kohalik tootmisettevõte riigist kaugemalte tungib.
7 Likes
Vastan siin vahepeal kõlanud küsimustele ühe plokina.
Turundus
YOOKi brändi investeerime suurusjärgus 7–12% käibest, sõltuvalt turust, turusegmendist ja tegevuse faasist. Uuematel turgudel on see osakaal kõrgem, juba tugevamaks muutunud turgudel madalam. Erinevalt globaalsetest brändidest nagu Oatly ja Alpro (Danone), kes investeerivad massilisse reklaamikommunikatsiooni, fokusseerime end rohkem oma kogukonnale ning Horeca-sektoris baristadele, kes esmalt peavad veenduma toote kvaliteedis ja sobivuses. Alles seejärel on mõistlik ehitada sinna juurde turundustegevusi. On ka kliente, kellega juba fakt toimivast koostööst teeb ise väga palju turundust ära, näiteks Starbucks Türgis.
Logistika ja hinnapositsioon
Olemasolevatel turgudel oleme oma hinnastusega konkurentsivõimelised. Kaup liigub valdavalt merekonteineritega, kuid näiteks Türki ja Rumeeniasse saadame ka maanteetranspordiga. Iga turu avamise üks olulisemaid etappe on hinnapositsioneering, mille hulka kuulub alati ka logistikakulude arvutus perspektiivitundega ja mõistliku puhvriga, mis võtab arvesse ka võimalikke kütusehindade kõikumisi. Toote säilivusaeg on üle aasta, mis võimaldab nii lähi- kui kaugturgudele eksporti ja piisavat müügiperioodi. Tasub märkimist, et kaugturgudele ekspordib ka valdav osa meie peamistest konkurentidest.
Brändinimi
Väljaspool Eestit kommunikeerime YOOKi häälduspildina “You ok!”. Meid on hästi vastu võetud: brändinimi, selle väärtused, rõhuasetused ning disaini- ja visuaalne keel on kõigil turgudel sooja vastuvõttu leidnud. Oleme brändinime testinud ka Korea turul ning negatiivset vastukaja seal ei ole olnud, pigem vastupidi.
Ja üldisemalt: toiduäris on toote maitse ja kvaliteet määrava tähtsusega. Ei ole vahet, kas oled laktoositalumatu, vegan, fleksitaarlane või kuulud mõne muu toitumiseelistusega gruppi. Kui toode maitseb ja sobib, siis seda tarbid, kui ei maitse, siis ei tarbi. YOOKi luues oli eesmärk, et see oleks kohe alguses teistest parem, et anda brändile ja ettevõttele võimalus konkurentsis läbi lüüa, ning usume, et tänaseks oleme võitnud lojaalseid tarbijaid kõigis eelnimetatud tarbijagruppides.
Otseselt sisule (mis on piisavalt kvaliteetne) keskendumata on Avaroni Liveni ja Yooki emissioonide avalik kriitika märgilisema ja laiema tähendusega kui vaid mõju nende ettevõtete tulevikule.
Muidugi on see osaliselt vastuoluline, sest nad ei ole Robin Hoodid, vaid teevad muuhulgas nutikat (?) turundust oma brandile ja toodetele, aga kui nad nii jätkavad, siis peavad kohalikud börsilt võla ja aktsiakapitali kaasajad ja nende nõustajad edaspidi arvestama suhteliselt otsekohese riski ja tulu suhte skrutiniseerimisega mille järelduste järgi suure tõenäosusega ka väiksema analüüsivõimekusega raha võib joonduda.
Taolisel arengul on tervislik mõju finantskirjaoskusele (aga mitte tingimata mahule) siinsel kapitaliturul, sest aitab vähendada BSi ja müra ning panna mõtlema teemadele mille peale paljud muidu ise ei tulekski.
9 Likes
Mis selles nüüd täpsemalt halba ja “vastuolulist” on, kui:
- kohalikult börsilt kapitali kaasates peab kapitali kaasaja arvestama otsekohese riski ja tulu suhte skrutineerimisega
- finantskirjaoskus paraneb
- BS ja müra väheneb
?
1 Like
Olen tarbija, eelkõige kasutan põhjana smuutide tegemisel.
Maitsega joogid ei ole õnnestunud (mango + šokolaad), Barista tooted ok, yookgurt emotsiooni ei tekitanud.
Võimalik, et välja töötatud mõnele muule sihtturule, kus see maitse müüb.
Vaadates agressiivset hinnastamisstrateegiat Eestis, siis müüki käima saanud pole, toodete sortiment muidu kettides enamvähem ok.
Arvestades, et kategooria on küll kasvav, aga laias laastus endiselt väike ja eksporti siit väikesest Eestist kuhugile kaugele kasumlikult neetult raske teha, siis ma ausalt öeldes ütleks, et 11% intress ei võta üldse riske arvesse.
Ma ei näe, kuidas nad Alprole ehk Danonele, kes on superhea valikuga ja jube kvaliteetsete toodetega turul, vastu saavad.
Välisturgudel toidubrändi madala turunduseelarvega üles ei ehita, suured sõidavad suht lihtsalt üle. Ja sel tootel ei ole paraku Vow efekti.
Kaasa elan ikkagi, Eesti oma asi ikkagi, aga jah, praegu edulugu keeruline näha, kui neil just imetoode kuskilt torust välja tulemas pole
7 Likes
Kokku laekus märkimiskorraldusi 4 486 000 euro eest ning seega märgiti pakkumise kavandatud 3 miljoni eurone baasmaht peaaegu 1,5 korda üle.
Tuul Tõuksid 2?
6 Likes
Huvitav oli näha, et vaatamata analüütikute ühtselt negatiivsele hinnangule märgiti võlakirju tublisti.
Tuulest eristab seda aga juba näiteks see, et Armin Karul on piisavalt vahendeid, et kas kõik võlakirjad ise ära märkida või probleemide korral anda juurde laenu, et kõik võlakirjad lõpus lunastada.
See erinevus nii Tuule kui Airbalticuga võrreldes ja samas seda analüütikute poolt isegi ei mainitud.
4 Likes