Aitäh küsimuste eest! Olen Mark Eikner, võlakirju pakkuva Yook OÜ juhatuse liige ja osanik. Seega esindan nii ettevõtet kui omanikke ja püüan vastata siin üles kerkinud küsimustele.
Tööstusettevõtte rajamine on alati kapitalimahukas ja mõistlik on kasutada erinevaid rahastamisallikaid. Meie võlakirjaprogramm on 6 mln eurot, esimene seeria on kuni 3 mln eurot, mida saame ülemärkimise korral suurendada.
Esimese seeria raha läheb kolme suunda:
ca 1 mln eurot käibevahenditeks laienemisperioodil
ca 0,5 mln eurot tootmise automatiseerimiseks ja efektiivsuse tõstmiseks
kuni 1,5 mln eurot sildfinantseeringu refinantseerimiseks.
Oleme praegu planeeritult kahjumlikud, aga kahjumlikkus väheneb koos müügitulu ja tootmismahtude kasvuga. Esimesed intressimaksed toimuvad vastavalt finantsplaanile laenu- ja omavahendite kombinatsioonist ja hiljem teenindame intressimakseid äritegevuse rahavoost, mida toetab müügitulu kasv.
Meie müügitulu kasvab täna kiiresti ja eesmärk on jõuda jätkusuutliku kasumlikkuseni 2027 esimesel poolaastal. Võlakirjade lunastustähtaeg on 14.05.2029 - usume, et selleks ajaks saame valida, kas lunastame võlakirjad omavahenditest või refinantseerime.
Võlakirjaemissioon teenib otseselt mitut ärilist eesmärki lisaks rahastamisele: see toob ettevõttele laiema investorite baasi ja avaliku turu läbipaistvuse ning loob eeldused tulevasteks kapitalituru tehinguteks. Ärimahtude kasvatamiseks on sel oluline mõju rahvusvahelisele usaldusväärsusele.
Tänased omanikud on investeerinud ettevõttesse rohkem kui 10 miljonit eurot ning andnud selle omakapitali vormis ( vt Yook OÜ konsolideeritud finantsaruanded Teabedokumendist). Lisaks omakapitali investeeringule on laenusid omanikelt vaid 2: esimene on Hansa Assetsi antud 1 miljon eurot otse meie tootmisettevõttele Yook Production AS, mis on allutatud pangalaenule ja teine 2026. aastal Yook OÜ-le antud sildfinantseering, summas ligikaudu 1,5 miljonit eurot. Viimase osas oleme öelnud, et meil on õigus see omanikele tagasi maksta. Ühtegi muud laenu ega tagasimakset omanikele plaanis pole. Seega omanike panus on olnud märkimisväärne ja vajadusel see jätkub. Saan kinnitada, et omanike usk ja pühendumus on tugev ning oleme selles projektis pikaajalise perspektiiviga.
Kahjum on praeguses kasvufaasis ootuspärane. Mida rohkem me uutele turgudele laieneme, seda suuremad on esialgu turundus- ja laienemiskulud ning müügimahtude kasvades kasvab ka käibekapitali vajadus. See on teadlik strateegiline valik: investeerime praegu selleks, et luua müügitulu ja turupositsiooni, mis tulevikus kasumit toovad. Meie müügitulu kasvas 2025. aastal 2,5x ja sama tempo jätkub hetkel ka 2026. aastal. Ootame positiivset EBITDAd 2027. aasta I poolaastaks.
Mis puudutab küsimusi riigiabi kohta, siis tegemist on PRIA ja EAS/EIS investeeringutoetustega (kokku 2,1 mln eurot), mis on seotud tehase rajamise ja seadmete soetamisega. Need on sihtfinantseeringud, mitte tegevustoetused, ja nende eesmärk on toetada kohalikku tootmist ja eksporti.
Kasvame äriplaani järgi. Kui tehas valmis sai, polnud ju veel ühtki klienti - kasv ja eksport saab tulla ajas. Täna saame äritegevust laiendada ilma oluliste investeerimisvajadusteta tootmisesse, mis oleks kõige kulukam tee skaleerimiseks
Kuidas need aktsiad tagatisena ka töötavad, kui varad katavad ära laenukohustised panga LTV suhtega ehk praktiliselt jama korral varasid müües saab pangalaenud makstud, aga edasi võlakirjade katteks ei jää midagi ?
Pangalaen on ca 50% varade raamatupidamislikust jääkväärtusest. Pandiks on aktsiad ja ettevõtte väärtus on eriti mahtude kasvades suurem, kui põhivara väärtus. Seega omanikel on suur motivatsioon mitte lasta defaultil tekkida
Remargi korras. Ettevõtjat tuleb tunnustada riski võtmise eest. Võetud on kohustusi, püsti pandud tootmine ja arendatud välja toode. Kasvamiseks on vaja raha ja ettevõtja tahab riske jagada. Kas keegi tahab selles sõidus osaleda või mitte on igaühe enda valik. See, et tee peal rajalt välja ei sõideta või mootor suitsema ei hakka pole üldse kindel. Palju on aga juba ära tehtud ja seega põhjust uskuda meeskonda rohkem kui siis kui ettevõte alustaks täiesti nullist. Igaüks hääletab oma rahakotiga.
Täiesti tavalises poes märkasin 2 päeva tagasi. Ostsin uudishimust ühe paki (mango maitsega). Vesine ja liiga magus (vähemalt minu jaoks) lurr. Keeruline öelda, kes sellist kraami tarbida võiksid. Armin Karu minult sentigi ei saa ka sest fool me once …
Yooki tarbijaskonna moodustavad meie aja mõjukaimad suunanäitajad, kes on hüljanud tavapärase täiuslikema ja ehtsama kodumaise innovatsiooni nimel. See on vääramatu ja kõige pühendunum kogukond, kus kõrgeim eetikakoodeks kohtub peeneima maitsemeelega, muutes iga lonksu suurejooneliseks avalduseks kõige kirkama ja kliimapositiivseima maailma toetuseks!
Ütleks, et tarbijad pole mitte veganid, vaid rikkamad veganid. See pole odav kraam. Ja tarbijateks on ka muidu igasugused poosetajad.
Kas selle rahva osakaal ühiskonnas on piisavalt suur?
Nalja teete? Ma ei tea ühtegi inimest isegi kontoris mitte, kes veel kohvi peal lehmamahla tarbiksid. Küll aga on Oatly ja Valio tooted kordades paremad.
To: Rawenclaw
Sa oled siis mingis erilises kontoris. Meil siin käivad inimesed spetsiaalselt enne tööpäeva algust poes, et osta selleks päevaks kappi lehmapiimapakk. Et oleks värsket piima kohvile.
Ilmselt Kalamaja mõnes start-up kontoris. Meil kontoris on tavaline piim või kohvikoor. Ise eelistan ilma piima ja suhkruta musta kohvi.
Laps tarbib ka päris piima ja sööb rõõmuga veise- ja lambaliha, mitte väljamõeldud massi.
UK-s just uued juhtnöörid arstidelt, soovitavad väikelastele osasid alt. ‘piimasid’ mitte anda.
Parents should avoid giving young children oat and soya milks because they risk causing obesity, tooth decay and malnutrition, medics have warned.
Doctors, dentists and dieticians joint guidance is advising parents not to give children under five vegan milk alternatives, which can be high in sugar and low in vital nutrients.
It is the first time UK health professionals have explicitly advised parents to avoid sweetened dairy-free milks, particularly those aimed at young children.
The products can be expensive and misleadingly marketed as healthy options, with organic versions the least likely to be fortified with the nutrients children need, experts warned.
They recommended parents of young children who avoid dairy to choose unsweetened, fortified soya, oat or pea milks, products marketed as “growing up” or “toddler” milks were “not recommended” and that plant-based versions should be avoided. The health professionals said: “We recommend that families […] choose unsweetened (without free sugars or non-sugar sweeteners) and fortified plant-based drinks, to prevent these products from adding unnecessary free sugars to the diets of children aged 1 year and over and to provide a source of micronutrients.”
Research suggested children may struggle to absorb added nutrients like calcium and vitamin B12 from plant-based drinks, even where they have been included in the ingredients.
Glass of a typical soya milk drink can contain up to 30g of added sugars, while an oat-based drink can contain 21g — far exceeding the NHS recommendation that 2-3 year-olds consume no more than 14g of added sugars per day. In 2024, research found children who drank toddler or growing-up milks every day consumed about 480g of extra free sugars a month, on average.
Mis pani ajalehe The Times küsima kas peak-need-joogid on UK-s käes?
Oatly stock maksis kunagi $575 nüüd 11.
An estimated one third of UK households consume dairy milk alternatives, oat milk being the favourite but with sales of almond, soya, coconut, pea, potato and hemp contributing to a market worth £500 million. There are signs that sales are more “subdued” in 2026.
Food Foundation found that plant-based milks typically cost 55% more than dairy milk. Choosing an oat milk over a cow’s milk latte at a coffee chain typically adds up to 45p to the price.
All plant milks are lower in protein than cow’s milk, which contains “high-quality complete protein”. This means it provides all 9 essential amino acids needed for body growth and repair. It is a source of the most easily absorbed form of calcium, important for bone health, and of iodine, important for thyroid function and for fertility. Researchers found iodine levels in plant-based milk to be “insufficient” and stressed that “plant-based dairy consumers are encouraged to use iodine-fortified products or iodised salt… otherwise they are at risk of becoming iodine deficient”. Nutrition scientists previously warned that women of child-bearing age who switched to plant-based milks may have low iodine intake, which they say is “concerning as iodine is required for foetal brain development”.
Surrogaatpiimade põhiline kahju inimese tervisele tuleneb mitte niivõrd inimorganismile vajalike ainete puudumisest, vaid sellest, et selle arvelt väheneb pärispiimatoodete tarbimine ning vastavalt väheneb peensooles ka piimasuhkrut e laktoosi lagundava laktaasi nimelise ensüümi tootmine. Kui selline olukord pikemalt kestab, lõpeb iga järgmine kohtumine hapukoorega tehtud kartulisalatiga selliselt, et inimene spurdib pellerisse nagu Usain Bolt ja puristab seal tükk aega nagu mudatiiki pääsenud jõehobu. Inimene võib selle peale hakata ise uskuma, et tal on laktoositalumatus (mis tegelikult on üliharuldane kaasasündinud geneetline haigus). Tuksi keeratud peensoole normaaltalituse saab hiljem küll taastada, aga see nõuab siis juba palju selliseid spurte ja kemmergus veedetud tunde.
Jättes hetkeks kõrvale põletavad küsimused, kas kohvi peaks üldse valgendama ning kas piima asendustooted on selleks sobilikud, siis isegi juhul, kui kõik latte-lürpijad üksmeelselt kaerahelbeloputusvee kasuks peaksid otsustama, on see ikkagi üks väga ahtake turg, kus kolmeeurise paki pealt laekuvat mõnekümnesendist marginaali tuleb kaua oodata. Ei paista siit uut Teslat. Oatly, vaatamata määratult suuremale turule on väärtusetu ettevõte, kus iga shareholder equity dollari kohta on 28 taala võlgu (võlakordaja (mrq) = 2850%) ning kasumit ei paista kuskilt. Ilma pidevalt uut laenuraha peale saamata lähevad selles bisnisis tuled kiiresti kustu.
Juba 1980-datel üks toiduainete keemia vallas tegutsev TTÜ õppejõud märkis, et kui kohvile valada peale lehmapiima, siis piim seob endaga kohvis neid aineid mis mõjuvad organismi kahjustavalt ja selline “piimaühend” aitab neil ainetel soolestikku läbida, ilma et need ained organismis imenduksid.
Aga tol ajal oli viljakohvi ka moes või siis sai osta imelikku lahustuvat kohvi, korralikku kannukohvi puru oli raske saada, mida mulksuvasse kannu panna.
Kui vaadata koostisosi, siis sihtgrupp on ikka veganid. B12, mida veganid vajavad ellujäämiseks ja D2, sest tavapärane, tõhusam ja paremini omastatav D3 on reeglina pärit loomsetest allikatest.
Pealikul on siin täitsa õigus, nimelt pooled sommid on laktoositalumatusega ja, kuna poes müüakse valdavalt laktoosivabasd tooteid, siis tekib neid järjest rohkem juurde. Tuttav, kes põdramaal õppis paar aastat, on nüüd ka laktoositalumatusega, kuna sõi pidevalt neid laktoosivabasid tooteid. Ah ja see Yook on selline imelik magus plöga, mida kuskil IT-kontoris korra võib kohvi kõrvale võtta, aga ise pigem ei ostaks…