"kindsigo"
Automatiseeritud joogiautomaatidel võib küll tulevikku olla päris baarmanide kõrval. Burger Kingis ei lase teenindaja sulle jooki vaid sa lähed ise automaadi juurde ja lased omale ise. Põhimõtteliselt saaks sinna lisada robotkäe, mis ise topsi hoiab ja pärast kaane peale surub ning kõrre sisse pistab. Ja nupule vajutamise asemel telefoni äpis või automaadi ekraanil ta kuulab su häälkäsklust, mis jooki sa tahad ning võib-olla suhtleb siis samal ajal sinuga nagu need telekomide klienditeeninduse AI robotid, mis lihtsamatest lausetest aru saavad ja midagi vastata oskavad. Kontaktivaba makse muidugi ka sinna juurde. Ja võib-olla näotuvastus, juhuks kui teist korda automaadi juurde lähed, et ta saaks juba liginedes küsida, et kas maitses ja kas soovid juurde. Selliseid masinaid saaks lisaks baaridele ka kõikvõimalikesse muudesse kohtadesse panna, alustades burgerirestoranidest ja lõpetades kaubanduskeskuste kohvikuteriviga. Sortimendis võiks olla ka kuumad joogid, jäätisekokteil, karastusjoogid ja muidugi ka alkohoolsed joogid.
Ma usun, tegelikult Yanu just sellelaadset toodet silmas peabki oma arenduses. See Robot bartenderi jutt on lihtsalt ilus stoori, millega investoreid rajalt maha rebida. Õige nimi on asjal joogiautomaat.
Automatiseerimisel on minu meelest kaks suunda - üks on "klient teeb" ja teine on "masin teeb". Tihti on tuleviku teenus mingi kombinatsioon nendest mõlemast.
Tööjõu kallinemisega on kliendid omaks võtnud mingid rollid teenindusprotsessis, alates selvepoodidest lõpetades sellega, et viime osades söögikohtades kandiku mustade nõudega ise ära. Jah, restoranis eeldatakse lauast teenindust, aga kõik sõltub teenuse hinna ja kvaliteedi tasakaalust.
Ise joogiklaasi täitmine on samuti lihtsalt sellise ülesande kliendile delegeerimine, mida enne täitis teenindaja. Tehnoloogiliselt uut on selles muutuses vähe ja selle tehnoloogia sinna vägisi lisamine (mingi äpi kaudu vms.) võib tegelikult protsessi hoopis ebamugavamaks muuta.
Automaatkassa on aga kombinatsioon neist kahest - klient võtab endale mingid funktsioonid kassapidaja tööst (kaupade läbi piiksutamine), aga selleks on vajalik tehnoloogiline platvorm (nii riist- kui tarkvara).
Jätkates kindsigo mõtete edasiarendust - klient soovib teenindajat seal, kus teenus on personaalne. Juuksuri puhul on inimene teenindajana oluline, sest klient soovib oma sunnitud istumisaega suhtlemisega sisustada, sama massööri puhul.
Üldiselt on automatiseerimise surve suurem sellistes sektorites, kus:
- töö on füüsiliselt raske, töötingimused rasked ja töö on ohtlik ja/või tervistkahjustav (tööstus, kaevandused)
- inimesed teevad masinatest oluliselt rohkem praaki, mille parandamine on tööandjale kulukas ja/või mis võib olla kliendile ohtlik (nt. autotööstus)
- tööjõukulud moodustavad suure osa kogukuludest või on inimene takistuseks protsessi tõhustamisele (nt. isesõitvate rekkade arenduse puhul ei ole motivaatoriks ehk isegi nii palju rekkajuhi kõrge palk, vaid see, et töö- ja puhkeaja reeglid piiravad auto läbisõitu
Eriti suur on motivatsioon siis kui sektoris toimetavad tugevad ametiühingud, kelle läbirääkimiste taktika on traditsiooniliselt koondamiste vältimine ja pidev palgasurve (jällegi kaevandused, auto- ja bussijuhid jne.).
Baarmenide positsioon nendes valikutes ei ole ilmselt selline, et nende asendamine peaks olema esimene prioriteet. Lihtsalt asendatavad, pigem madala palgatasemega inimesed, keda ei ole tööl arvuliselt palju (võrreldes näiteks poemüüjatega), kelle eksimused ei ole eriti kallid (vale maitsega joogi segamisse ehk keegi ei sure) ja ööklubitöötajate ametiühingust pole ma ka seni midagi kuulnud. Baarmeni töö ei ole nii madala mainega (võrreldes poemüüja või koristajaga), et oleks keeruline inimesi leida ning alkoholi juurdehindlus on baarides piisav, et baarmenidele mõistlik palgatase ära katta. Kliendiga suhtlemine on ainult üks osa letitagusest tööst, nii et isegi kui masin segab jooki, siis inimest on leti taha ikkagi vaja.
