Iga interneti kasutaja teab aadressi www.yahoo.com http://www.yahoo.com . Maailma külastatavamal leheküljel on ligemale 300 miljonit kasutajat ning tänu sellele on tegemist ühe hinnatuima reklaamikanaliga internetis. Yahoo juhtkond aga seisab suure küsimuse ees: Kuidas oma hiiglasliku kasutajabaasi käest raha saada? On ju küll tore reklaami müüa, kuid tegelik rikkus peitub kasutajates. Mõlege vaid, kui Yahoo suudaks igalt oma kasutajalt kvartalis teenida 1 dollari…
Selles see konks ongi, et ei saa. See on selline telg, ühes otsas on kasutajad ning teises otsas on rahapatakas. Nii kui suurendad raha, väheneb kasutajate arv. Lähim näide on SL Õhtuleht, kes läks tasuliseks ja kaotas kasutajaid.
Unistada ju võib aga kvartalis ühe dollari võib vabalt saada, kuid seda just tegevustega, mille abil kasutajate arv väheneb.
Selle ümber kogu dotkomi mäng käibki ja ma väidan, et enamus investoreid ei saa asjast üldse aru. Suht julge ütlemine aga praktika on selline, et selline ärimudel ei mahu keskmise VC raamidesse ära. Püütakse kogu aeg kukest kana teha. Suure kasutajate arvuga ON ärimudel teistsugune ja just tänu sellele on mõnel miljon klienti, et ei ürita igal hetkel midagi parooli alla panna või krediitkaardi numbrit küsida. Ja teenida tuleb ka nende asjade juures teisiti kui tavaliselt. Ikka lisaväärtuse jms pealt. Mida vähem kukest kana teha üritatakse, seda edukam ärimudel on. Google näiteks ei näita 468x60 bannereid ja ei ürita ka muul kujul $1 per kasutaja saada vaid pakub ülikvaliteetset toodet tasuta ning korjab raha 10x20 mm kvaliteetreklaamiakna eest.
Aga dotkomide kukkumine tuleb sellest, et üritatakse raha pigistada sealt, kus seda ei anta.
Unistada ju võib aga kvartalis ühe dollari võib vabalt saada, kuid seda just tegevustega, mille abil kasutajate arv väheneb.
Selle ümber kogu dotkomi mäng käibki ja ma väidan, et enamus investoreid ei saa asjast üldse aru. Suht julge ütlemine aga praktika on selline, et selline ärimudel ei mahu keskmise VC raamidesse ära. Püütakse kogu aeg kukest kana teha. Suure kasutajate arvuga ON ärimudel teistsugune ja just tänu sellele on mõnel miljon klienti, et ei ürita igal hetkel midagi parooli alla panna või krediitkaardi numbrit küsida. Ja teenida tuleb ka nende asjade juures teisiti kui tavaliselt. Ikka lisaväärtuse jms pealt. Mida vähem kukest kana teha üritatakse, seda edukam ärimudel on. Google näiteks ei näita 468x60 bannereid ja ei ürita ka muul kujul $1 per kasutaja saada vaid pakub ülikvaliteetset toodet tasuta ning korjab raha 10x20 mm kvaliteetreklaamiakna eest.
Aga dotkomide kukkumine tuleb sellest, et üritatakse raha pigistada sealt, kus seda ei anta.
tõnu,
sl õhtulehe näide ei ole hea -- 100% sama sisu aga nüüd raha eest.
yahoo võimalus on selles, et näiteks iga 10s kasutaja leiab endale mingit nishisisu või -teenust, mille eest ta on valmis US$10 kvartalis maksma. ülejäänud 9 kasutavad tasuta edasi, vaatavad reklaami ja ei pane midagi tähelegi.
ja ongi $1 per kasutaja käes. :)
sC
sl õhtulehe näide ei ole hea -- 100% sama sisu aga nüüd raha eest.
yahoo võimalus on selles, et näiteks iga 10s kasutaja leiab endale mingit nishisisu või -teenust, mille eest ta on valmis US$10 kvartalis maksma. ülejäänud 9 kasutavad tasuta edasi, vaatavad reklaami ja ei pane midagi tähelegi.
ja ongi $1 per kasutaja käes. :)
sC
Nõus. Niimoodi need edukad (Kaasa arvatud Yahoo) tegutsevadki. Ma pidasin silmas olukorda, kus reaalselt iga kasutajat maksma püütakse sundida. Ja seda kiputakse tegema küll.
Tavaliselt on ju probleem selles, et kasutajad nagu oleks (valuuta selline) ja tahaks seda 1:1-le rahaks konvertida. Siis aga selgub, et keegi ei taha selle eest eriti maksta. Eriti just kasutajad ise.
Tavaliselt on ju probleem selles, et kasutajad nagu oleks (valuuta selline) ja tahaks seda 1:1-le rahaks konvertida. Siis aga selgub, et keegi ei taha selle eest eriti maksta. Eriti just kasutajad ise.
tegelikult ma tean mitmeid inimesi, kes maksavad yahoo teenuse eest. seal on paketid, kus on erineva suurusega mailboxid. täpselt pole kursis palju need maksavad, kuid minu teada alates 10-st taalast aastas. ja kasutatakse
Nii ta on. Aga ma olen selle äriga lähemalt kursis ning sellistel firmadel on maksvate klientide hulk üliheal juhul 1%. 1% on väga hea tulemus. Kui nüüd vastu võtta otsus, et ülejäänutelt tuleb ka nui neljaks $1 kätte saada, kaotatakse pikas perspektiivis mõlemas.
No vaat. Väga palju on spekuleeritud sellel teemal, et internetis lähevad kõik suurimad teenusepakkujad lõpuks tasuliseks. Osalt saab öelda, et internetti pääsemine on kõigile tasuline, kuid enamikud lehed on siiani tasuta.
Eesti näite puhul läksid Postimees ja SLÕhtuleht lukku ja uudised avanevad alles teatud kellaajast. Sama kontseptsioon on kasutusel ka mitmetel lääne võrguväljaannetel. Oluline on aga see, et külastatavus eriti ei langenud.
Kuid seni ei ole see ärimudel toiminud ja suurt tulu keegi saanud ei ole.
Miks selline ärimudel tegelikkuses ei toimi? Annan kiire selgituse.
Cookie-põhise analüüsi järel on näha seda, et keskmine lehekülje külastaja käib sellel lehel ca 1 kord nädalas või isegi harvem. Eesti lehtedel ehk tihedamalt. Võrguväljaannete leheküljed muutuvad iga päev, uudistelehed toodavad pidevalt uudiseid ning portaalid uuendavad oma sisu. Inimene külastab seda lehte korra nädalas ning ta näeb antud päeva uudiseid. Kui inimesel ei ole vajadust seda lehekülge korra päevas külastada (nagu selgub statistikas), siis ei ole talle vaja ka tasulist teenust. Tasulise sisu eest ta maksma ei hakka.
Kontrollida saab sellega, et lehekülje külastatavus ei langenud kui teenus tasuliseks tehti. Samas ei ole registreerijate arv ja tulud suured, sest - neid lihtsalt ei ole. Miks siis statistika ei langenud? Sellepärast, et leheküljel käiakse korraks. Loetakse 1 või kaks uudist, seejärel lahkutakse või klikatakse bännerilt edasi.
Yahoo.com, iWon, Excite jms gigantide tasuta teenus on tingitud sellest, et vastavat sisu on kõigil ka tasuta võimalik saada. Everyda.ee sünnile aitas kaasa see, et nad võimaldasid tasuta SMSi saata. See teenus on nüüdseks vajunud teiste teenuste varju. Delfi.ee jaoks ei saa ga pikka pidu garanteerida, sest alternatiivseid ja põnevamaid kontekstipõhiseid portaale on võimalik palju odavamalt üles seada. Lähiaastatel e-ärimudelid muutuvad kogu maailmas. Tasuta teenus ei kao, sest see on kasutaja jaoks mugav ning sellel on liiga palju pooldajaid.
Eesti näite puhul läksid Postimees ja SLÕhtuleht lukku ja uudised avanevad alles teatud kellaajast. Sama kontseptsioon on kasutusel ka mitmetel lääne võrguväljaannetel. Oluline on aga see, et külastatavus eriti ei langenud.
Kuid seni ei ole see ärimudel toiminud ja suurt tulu keegi saanud ei ole.
Miks selline ärimudel tegelikkuses ei toimi? Annan kiire selgituse.
Cookie-põhise analüüsi järel on näha seda, et keskmine lehekülje külastaja käib sellel lehel ca 1 kord nädalas või isegi harvem. Eesti lehtedel ehk tihedamalt. Võrguväljaannete leheküljed muutuvad iga päev, uudistelehed toodavad pidevalt uudiseid ning portaalid uuendavad oma sisu. Inimene külastab seda lehte korra nädalas ning ta näeb antud päeva uudiseid. Kui inimesel ei ole vajadust seda lehekülge korra päevas külastada (nagu selgub statistikas), siis ei ole talle vaja ka tasulist teenust. Tasulise sisu eest ta maksma ei hakka.
Kontrollida saab sellega, et lehekülje külastatavus ei langenud kui teenus tasuliseks tehti. Samas ei ole registreerijate arv ja tulud suured, sest - neid lihtsalt ei ole. Miks siis statistika ei langenud? Sellepärast, et leheküljel käiakse korraks. Loetakse 1 või kaks uudist, seejärel lahkutakse või klikatakse bännerilt edasi.
Yahoo.com, iWon, Excite jms gigantide tasuta teenus on tingitud sellest, et vastavat sisu on kõigil ka tasuta võimalik saada. Everyda.ee sünnile aitas kaasa see, et nad võimaldasid tasuta SMSi saata. See teenus on nüüdseks vajunud teiste teenuste varju. Delfi.ee jaoks ei saa ga pikka pidu garanteerida, sest alternatiivseid ja põnevamaid kontekstipõhiseid portaale on võimalik palju odavamalt üles seada. Lähiaastatel e-ärimudelid muutuvad kogu maailmas. Tasuta teenus ei kao, sest see on kasutaja jaoks mugav ning sellel on liiga palju pooldajaid.
Ma oponeerin väitele, et külastatavus ei langenud. Ma ütlen ausalt, et ei usu sellesse. Usun, et kellelegi on kasulik seda näidata. Tegelikult ma ei usaldaks ühegi Eesti suurema portaali näidatavaid numbreid liigselt. Töösuhted ei luba detailidesse laskuda.
Aga üldiselt jutt õige :)
Aga üldiselt jutt õige :)
Väga suureks takistuseks on ka raha liiga kallis liikumine... proovi sa kedagi maksma panna 1 dollarit kui selle ülekanne maksab 20 dollarit.
Kui sa krediitkaardiga maksad ei kaasne mingeid lisakulusid...
Vipu > ruu-maa-lll jutt.
Kogu maailm on praegu kummastuses, kuidas ikkagi Apple iTunes Music Store saab krediitkaartide baasil võimaldada 99c makseid ja ei kaotagi 50% raha teenustasudeks.
Soovitan lugeda: http://rentzsch.com/notes/creditCardMicropayments
Kogu maailm on praegu kummastuses, kuidas ikkagi Apple iTunes Music Store saab krediitkaartide baasil võimaldada 99c makseid ja ei kaotagi 50% raha teenustasudeks.
Soovitan lugeda: http://rentzsch.com/notes/creditCardMicropayments
Aimar,
oponeerin!
"Delfi.ee jaoks ei saa ga pikka pidu garanteerida, sest alternatiivseid ja põnevamaid kontekstipõhiseid portaale on võimalik palju odavamalt üles seada."
Meenuta üht talvist LHV seminari e-ärist! Nii nagu amazon.com ei ehita üles maja, vaid brandi, tehes sellesse meeletuid kulutusi, on seda teinud ka Delfi. Tõsi küll, väiksemas mahus.
Brandi tootmine on kallis, pikk ja aeganõudev töö. Sa võid küll teha mingi alternatiivportaali, kuid kliendi tarbimisharjumiste loomine on pikk ja vaevanõudev tegevus. See ei lähe ludinal!
oponeerin!
"Delfi.ee jaoks ei saa ga pikka pidu garanteerida, sest alternatiivseid ja põnevamaid kontekstipõhiseid portaale on võimalik palju odavamalt üles seada."
Meenuta üht talvist LHV seminari e-ärist! Nii nagu amazon.com ei ehita üles maja, vaid brandi, tehes sellesse meeletuid kulutusi, on seda teinud ka Delfi. Tõsi küll, väiksemas mahus.
Brandi tootmine on kallis, pikk ja aeganõudev töö. Sa võid küll teha mingi alternatiivportaali, kuid kliendi tarbimisharjumiste loomine on pikk ja vaevanõudev tegevus. See ei lähe ludinal!
ausalt õeldes kahtlen küll ainult brändi tugevuses. bränd kui nimi pole midagi väärt kui sellel puudub sisu. juhtusin just hiljuti lugema mingit autokirja, kus väideti, et kõrgklass eriti enam mercedest ei osta. ja põhjus oli lihtne - kui asi koost laguneb, siis temast mingit kasu pole. mercedes on tänapäeval keskklassi sõiduk ja seda nii kauaks kuni keskklass avastab üllatusega, et kõrgklass enam mersuga ei sõidagi
Nii palju kui mina olen delfiinidega kokku puutunud, käsitlevad nad oma ärimudelit meediaväljaande mudelina, mitte netimudelina. See, et nad oma contenti pritsivad rahvani neti kaudu on nende konkurentsieelis (pole trükikulu, saab sisu mahu väga suureks ajada, olemas minevik, rahvas saab artiklite üle "mõtteid" vahetada jne.), kuid samas võiksid nad edukalt tegutseda ka paberkandjal.
Teades ka kui palju tööd tehakse, et Delfis oleks selline sisu nagu seal on, julgen avaldada arvamust, et mingid garaa˛itegijad ei suuda hõlpsasti alternatiivse lahendusega välja tulla. Isegi Everyday pole oma uudistepoolt korralikult käima saanud (ehkki ega nad sellele eriti rõhugi).
Teades ka kui palju tööd tehakse, et Delfis oleks selline sisu nagu seal on, julgen avaldada arvamust, et mingid garaa˛itegijad ei suuda hõlpsasti alternatiivse lahendusega välja tulla. Isegi Everyday pole oma uudistepoolt korralikult käima saanud (ehkki ega nad sellele eriti rõhugi).
rightsaid,
sa võid ju kahelda...kui sul selleks soov on :-) Vaba inimene vabal maal, oma raha, teen mis tahan. Mina ei osta ka mercedest, sest mul pole selleks piisavalt raha, mitte et asi koost laguneks.
Lagunemise ja brandi, allhanke ja kvaliteediprobleemid on tiba komplitseeritumad, kui see, et keegi kusagil autoajakirjas midagi arvas. DaimlerChrysleri tulemused ruulivad, muu on bullshit.
Aga autobrandi loomine ja internetibrandi loomine on paljuski sarnased, right!
sa võid ju kahelda...kui sul selleks soov on :-) Vaba inimene vabal maal, oma raha, teen mis tahan. Mina ei osta ka mercedest, sest mul pole selleks piisavalt raha, mitte et asi koost laguneks.
Lagunemise ja brandi, allhanke ja kvaliteediprobleemid on tiba komplitseeritumad, kui see, et keegi kusagil autoajakirjas midagi arvas. DaimlerChrysleri tulemused ruulivad, muu on bullshit.
Aga autobrandi loomine ja internetibrandi loomine on paljuski sarnased, right!
Mehed! (sellise karvase häälega)
Te ajate kaks asja segi
1. brändi loomine
2. brändist tekkiv kliendi lojaalsus
Netis ei tööta bränd päris samamoodi nagu mujal. Netis küll saab brändi üles ehitada, sinna miljoneid matta ning Amazoni me teame kõik. Siiamaani on umbes nagu päris elus. Aga netis on brändi lojaalsus väga nõrk. Tuleb mingi X põhjus ning kogu seltskond kolib päris kiirelt uude paati. Tavaliseim põhjus on teenuse maksustamine. Teine põhjus on see, et keegi teeb lihtsalt parema.
Bränd küll toimib aga ta toime on nõrgem! Netis parim bränd on dünaamiline, läheb õigete muutustega kaasa jättes vanadele kasutajatele vanad võimalused.
Te ajate kaks asja segi
1. brändi loomine
2. brändist tekkiv kliendi lojaalsus
Netis ei tööta bränd päris samamoodi nagu mujal. Netis küll saab brändi üles ehitada, sinna miljoneid matta ning Amazoni me teame kõik. Siiamaani on umbes nagu päris elus. Aga netis on brändi lojaalsus väga nõrk. Tuleb mingi X põhjus ning kogu seltskond kolib päris kiirelt uude paati. Tavaliseim põhjus on teenuse maksustamine. Teine põhjus on see, et keegi teeb lihtsalt parema.
Bränd küll toimib aga ta toime on nõrgem! Netis parim bränd on dünaamiline, läheb õigete muutustega kaasa jättes vanadele kasutajatele vanad võimalused.
Homme YHOO tulemused.
Graafikut vaadates võiks eilne päev väga hästi tipuks sobida.
Paistab et put/call suhe on langemas (reedel alla 1 üle pika aja) ehk siis
ollakse suht optimistlikud.
Kui tõesti peaks yhoo tõusma tulemuste peale ,kes võiksid olla tõenäolisemad kaasaminejad ,midagi sellist mis ei ole teinud sellist meeletud tõusu viimase kuuga ?
Graafikut vaadates võiks eilne päev väga hästi tipuks sobida.
Paistab et put/call suhe on langemas (reedel alla 1 üle pika aja) ehk siis
ollakse suht optimistlikud.
Kui tõesti peaks yhoo tõusma tulemuste peale ,kes võiksid olla tõenäolisemad kaasaminejad ,midagi sellist mis ei ole teinud sellist meeletud tõusu viimase kuuga ?
Kunagi keegi pakkus et YHOO ja AMZN võiks korralikult kukkuma hakata siis kui shortide arv hakkab nullile lähenema. Hetkel YHOO short of float on juba 5,5% peale kukkunud, AMZN'il kyll veel 12%. Huvitav kas kuskilt saab kätte graafiku kus saaks võrrelda shortide arvu ja hinna liikumist? Et kas see teooria peab paika ja kas 5,5% oleks juba piisavalt madal, et järeldada sellest, et langus tulemas? Tehniliselt tundub, et 1,5 aastane tõusutrend läheb umbes 45 alt, ilmselt tasuks selle murdmine ära oodata enne langusele mängimist.
saab jälgida put/call suhet ja hinda ,aga
short info avaldatakse minu arust ainult 1x kuus
short info avaldatakse minu arust ainult 1x kuus
YHOO langenud alla 45, st. minuarust läbi tõusutrendi. Eks vaatab kuda päev edeneb muidugi aga kui seal all ka sulgub, kas siis lõpuks oleks saabunud see kauaoodatud moment mil ka tehniliselt oleks YHOO shortimine õigustatud?