Kas keegi saab aru miks peaks olema huvi aktsia ostmise vastu mida emiteeritakse hinnaga 10 + ülekurss 30 eeku (kokku 40 eeku) kuid börsil ei ole ostajaid samale aktsiale hinnaga 25 eeku ???
Ma saan aru, et on leitud mingi võlausaldaja kes võla vahetab aktsiate vastu ja paneb ka natuke raha sisse kuid milline on selle investori loogika, millist perspektiivi see investor näeb ??
uusemissiooni hind 40 eek on peale aktsiakapitali vähendamist, seega tanastes hindades 20 eek.
(peale vahendamist on poole vahem aktsiaid kui tana)
Ega aktsiakapitali vähendamine ei tähenda veel seda, et aktsia hind peaks kohe tõusma. Investori jaoks on ikka emisioonist ostetud aktsia hind 40 krooni. Selles see asi ongi, et ma ei saa aru kes on nõus maksma selle aktsia eest sellist hinda või millele see ettevõte loodab.
kui aktsia hind on näiteks 10 siis ettevõtte väärtus on 10 x aktsiate arv.
Juhul kui nuud aktsiate arvu poole võrra vähendada siis ettevõtte väärtus ju sellest ei muutu, kuna aga aktsiaid on poole vähem siis aktsia hind küll. Sellist tehingut nimetatakse "reverse split" ja loomulikult nagu tavalise spliti puhul aktsia hind väheneb vastavalt spliti suhtele siis reverse spliti puhul hind suureneb spliti ulatuses. Teine küsimus on loomulikult mis on täna XXL aktsia hind ???
to:loop
Ma saan sellest aru küll, kuid küsimus ongi selles, et mis on see aktsia hind (millised lootused peaksid olema investoril kui ta ostab aktsia 40 krooni eest)- isiklikult ei ole nõus seda aktsiat ostma isegi 1 krooni eest ja sellepärast tunduski see börsiuudis naljakana.
Ma saan sellest aru küll, kuid küsimus ongi selles, et mis on see aktsia hind (millised lootused peaksid olema investoril kui ta ostab aktsia 40 krooni eest)- isiklikult ei ole nõus seda aktsiat ostma isegi 1 krooni eest ja sellepärast tunduski see börsiuudis naljakana.
Emissiooni ostjateks on peamiselt (kui mitte ainult) Hansapank ja Merita. Vastus eelpool toodud küsimusele on väga lihtne.
Kuna XXL on omadega nii põhjas kui veel vähedi olla saab, peaksid pangad konservatiivsusest lähtudes oma laenud XXL-ile bilansist maha kandma ja kahjumisse kirjutama. Kahjumit ei taha me aga ju mitte mingil juhul oma aktsionäridele näidata.
Selleks, et seda mitte teha, konverteeritakse hapuks läinud laenud aktsiakapitali ja pannakse pikaajaliste investeeringute kirjele. Selle tulemusena ei pea pank aktsiaid näitama turuväärtuses, vaid soetamisväärtuses ja väldib seega kahjumit, mis tekiks aktsia turuhinna langemisel.
Mida pangad siis võidavad? AEGA. Selle asemel, et laenud kohe kahjumisse kanda, lükavad nad miinusmärgiga numbreid ajaliselt veidi edasi. Võimalus on venitada kuni pankrotini.
Kuna XXL on omadega nii põhjas kui veel vähedi olla saab, peaksid pangad konservatiivsusest lähtudes oma laenud XXL-ile bilansist maha kandma ja kahjumisse kirjutama. Kahjumit ei taha me aga ju mitte mingil juhul oma aktsionäridele näidata.
Selleks, et seda mitte teha, konverteeritakse hapuks läinud laenud aktsiakapitali ja pannakse pikaajaliste investeeringute kirjele. Selle tulemusena ei pea pank aktsiaid näitama turuväärtuses, vaid soetamisväärtuses ja väldib seega kahjumit, mis tekiks aktsia turuhinna langemisel.
Mida pangad siis võidavad? AEGA. Selle asemel, et laenud kohe kahjumisse kanda, lükavad nad miinusmärgiga numbreid ajaliselt veidi edasi. Võimalus on venitada kuni pankrotini.
http://www.clearfield.ee/history.html:
:: ..kunagi oli..
ZERO
...siis tuli...
XXL
... ja nüüd on
Clearfield Design
:: ..kunagi oli..
ZERO
...siis tuli...
XXL
... ja nüüd on
Clearfield Design