Viimasel ajal on Balti väärtpaberiturul võlakirjade turuhind oluliselt langenud. Aasta tagasi näiteks sisaldas turuhind ka terve aasta jagu intressi, mis tuli eelmisele omanikule preemiana ära maksta, et ta oleks nõus võlakirjadest loobuma. Enne seda märgiti kõik võlakirjapakkumised lõhki. Täna mõned võlakirjad (nt. IUTE 11%) kauplevad isegi alla nominaalväärtuse. Huvitav, miks? Nüüd, kus inflatsioon peksab piirajasse, oleks minu arvates just loogiline raha fikseeritud kõrgema tootlusega võlakirjadesse paigutada ja hoida. Ma ise küll ei taju seda riski, mille tõttu turuhinnad nominaalväärtuse ümber liiguvad. Kui keegi tajub, siis võiks mind ka järgi aidata... Mis see on, mis sunnib varasemast erinevalt LHVB liikuma nominaalse väärtuse ümber, aga LHV1T aktsiahinda alla ei too?
Inflatsiooni ja intressitõusude ajal võlakirjad peavadki ju langema. USA turul on võlakirjad teinud ilmselt ühe läbi aegade kiireima ja suurima languse. Vt nt siit.
Teema tõstatuse ja investeerimise põhitõed, mis selgitavad ära hinna liikumise suuna, on ka allpool viidatud lingilt loetavad, aga ei selgita ära ikkagi sellisel määral toimunud turuhinna langust. Hinna liikumise suund langusena on sellisena mõistetav, aga languse ulatuse põhjendatus mitte. Understanding Interest Rates, Inflation, and Bonds Lisaks märgiks ära, et toimunud intressitõstmise sündmused ja võlakirjade hinna langus pole tegelikkuses olnud ju ajalises korrelatsioonis. Turu ettenägelikkus? Mis oleks need realistlikud alternatiivsed eelistatud investeeringud, mis võidaksid võlakirjade asemel intressitõusust?
Huvitav on ka näiteks see, et Inbank kutsub varasemad võlakirjad varem tagasi. Vaevalt, et nende omakapital üle ääre ajab. Loodavad teha uue emissiooni soodsama intressiga? No mitte ei saa aru, et mismoodi kui juba praegu saab alla nominaali neid soetada. Pigem peaks uusi võlakirju pakkuma kõrgema intressiga.
"Tankist_007"
. Mis see on, mis sunnib varasemast erinevalt LHVB liikuma nominaalse väärtuse ümber, aga LHV1T aktsiahinda alla ei too?
Llikviidsus on probleem. LHV aktsiast 10 000 euro väljavõtmine käib mõne sekundiga, ilma turuhinda oluliselt muutmata, sama summa võlakirjast väljavõtmiseks peab päev otsa närveerima ja orderit allapoole tooma, et ilmuks ostja. Niikaua, kui käib sõda, ei julge keegi suure summa eest üle nominaali võlakirju osta - raha ei saa lihtsalt kätte, kui asjad peaksid halvemaks minema.
Likviidsus likviidsuseks aga võlakirja reaalintress on lühikese ajaga kukkunud kuskil 3-4% pealt miinus 14% peale. LHV saab intressimäärade tõusmisel ja inflatsioonilises keskkonnas tulu juurde (sh kergitada ka pangatasusid jmt). Võlakirjaomanik saab ikka oma 6%. Selle eest veel preemiat tahta oleks patt. Ma võin saladuskatte all öelda, et ei ole ka mingit reeglit, mis ütleks, et võlakiri peaks vähemalt nominaali peal kauplema.
"velvo"
Huvitav on ka näiteks see, et Inbank kutsub varasemad võlakirjad varem tagasi. Vaevalt, et nende omakapital üle ääre ajab. Loodavad teha uue emissiooni soodsama intressiga? No mitte ei saa aru, et mismoodi kui juba praegu saab alla nominaali neid soetada. Pigem peaks uusi võlakirju pakkuma kõrgema intressiga.
Siin on põhjuseks see, et kui allutatud võlakirja lõpptähtajani on alla 5 aasta, siis ei saa neid enam 100% omakapitalina arvestada. 4-5 aastat lõpuni saab arvestada 80%, 3-4 aastat lõpuni 60% jne.
Seetõttu ongi Eesti pankadel komme, et 10-aastased võlakirjad kutsutakse 5 aasta järel tagasi ja emiteeritakse uued, et omakapitali nõudeid täita.
Kuidas LHV-s korraldatud võlakirjadega kauplemine, kas ja millistele paberitele väljaspool Baltikumi ligipääs väikeinvestoril, millised tingimused ja hinnad. Föreningssparbankenis näed ainult Eesti omi ja saad ise näppida, ülejäänute korral pead raha eest maaklerile helistama; kohmakas.
LHV-s on sarnane seis. Baltikumi võlakirjad on internetipangas vabalt kaubeldavad ja välisvõlakirjade osas tuleks ühendust võtta maakleritega. Viimaste puhul on minimaalne orderi suurus 50 000 EUR.
Kas min 50 000 on LHV kehtestatud ja käib kõigi või enamiku kohta, mõnesid olen näinud väiksemas summas kaubaldavatena muidu, näiteks American Electric Power US025537AS07 või General Motors Fin US37045XDT00.
Ja miks vaja üldse väikeinvestoreid sedasi piirata/peletada võlakirjade juurest. Praegu on ju soodsad ilmad, nõudlust oleks ja võiks nagu?
50 000 eurone piir on LHV poolt seatud arvestades käsitsi tehtava töö hulka mis välisvõlakirjade vahendamisega kaasneb.
Nii on lood siinpool sood, kas keegi Interactive Broker'iga vms teab mõistlikku varianti, kel on võlakirjade jaoks arvutilahendusi?
IBs üldiselt min 100 000. Mõnd üksikut saab ka väiksemas mahus kaubelda.
Küsimus oli mõistliku variandi kohta, kuidas saab. Kuidas ei saa, on teada.
Mind huvitab suur pilt ka üldisemalt, (vabandan, et homondus-,elektrimolekulide- ja autonumbrihuvilisi tüütan) aga miks on nii, et ühel mehel Baltikumi võlakirjade jaoks leidub arvuti, aga teine suudab vaid Eesti omi massinaga kaubelda ning peab ka Läti ja leedu võlakirjade pärast samuti rasket käsitsitööd tegema. Paneks mingi kolmandik portfellist (veel) võlakirjadesse, aga ei taha üht instrumenti vaid ning maakleritega tirtsutada ka ei viitsi. Siuke pirtsakas.
12345
"Kera"
IBs üldiselt min 100 000. Mõnd üksikut saab ka väiksemas mahus kaubelda.
Mille põhjal selline arvamus? Tavaline nimiväärtus 1000 x 100% = 100 000?
Proovisin ära oma väikeste kätega, pole mingit probleemi, min paistab olema ühe võlakirja hind, mis tavaliselt tuhandelisena emiteeritud. Ameeriklasi ja Ameerikas ei nöögita. Nii ta läeb.
Ronisin sellesse teemasse sisse ning sain (prooviks) Cbond'i professional premium paketti kasutada.
Krdi hästi saab kõiksugu võlakirju otsida, ülevaateid, info detailideni mugavalt kätte, varem oleks pidanud sellise asja peale sattuma.
Aktsiate maailmas ma sellele samaväärset töövahendit ei tea.
Krdi hästi saab kõiksugu võlakirju otsida, ülevaateid, info detailideni mugavalt kätte, varem oleks pidanud sellise asja peale sattuma.
Aktsiate maailmas ma sellele samaväärset töövahendit ei tea.