Tagatis ka väiksevõitu aga 10k siiski on miinimum? Mitte et see mulle oluline oleks aga vb mõnele on.
Kiirustage, seltsimehed unetud, kiirustage! Ostke, sest kõik ostavad. Otsusta kohe, mõtle hiljem 
1 Like
Üsna kaua siiski aega mõelda isegi kui ettevõtet üldse ei tunne veel.
nii, see oli nali, silmapilgutamise emotikon tähendab vigurdamist, seltsimees ka …vist
Jah, näed saad aru küll kui pingutad
Kõik sõltub su investeerimishüpoteesist ja ka ajahorisondist. Arvestades, et võrdlus käib siinkohal 4-aastase võlakirjaga, siis küsimus on mida teeb kulla hind järgmise 4 aasta jooksul. Kui usud, et tootlus on vähemal sama hea kui viimastel aastatel, siis arusaadav, et investeerid pigem kulda.
Samas võib kellelgi olla vastupidine vaade - kombinatsioon pandeemiast, sõjast ja Trumpist on kulla hinna orbiidile viinud, samas 4 aasta pärast võib vabalt olla sõda läbi ja valges majas mõni ontlikum peremees või perenaine ja kulla tootlus 14% p.a. asemel hoopis tublisti negatiivne. Nt. eurokriisi tipus 2012 aastal kulda ostes, oleksid veel 7 aastat hiljem tublis miinuses kullaga olnud.
Võlakirjade puhul on muidugi omad riskid, aga antud suhteliselt lühikese perioodi puhul on põhiline küsimus kas ettevõtte jätkab maksujõulisena järgmised 4 aastat.
Gentlemen, place your bets.
Ma pakun, et mõned neist ei jätka 4 aasta pärast.
Ainus vahe on selles, et kulla hind taastub aga hapuks läinud laenu ei pruugi kunagi tagasi saada, eriti kui see on tagamata ja sageli isegi tagatud laenude puhul ei pruugi see õnnestuda.
20 aasta jooksul on kuld kasvanud _keskmisel_11,2% aastas, kusjuures arvesse võttes ka sinu nimetatud ikaldust 2012-2020.
Käibemaksu rakendavates riikides on omakapitali nõutav tootlusnorm üldiselt vähemalt käibemaksu määra suurune, seega kuld ei ole piisavalt tootnud.
Kreeka mütoloogia on juba kiire rikastumise vankri ette rakendatud, Leedus küll.
Huvitav on see, et iga sellise 10% võlakirja kohta teenib keegi kuskil omakapitalilt 20-40%.
https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=b4c817c18a6d1601420375571dc0950c7&lang=et&src=notices
Meenutan, et jutt on võlakirja võrdluses kullaga - risk vs tootlus.
1 Like
Liven märgiti siiski veel üle.
Kui varaklass on kõigi aegade absoluutses tipus ja hiljuti teinud läbi lühikese aja jooksul 50% tõusu, siis on alati väga kindustunnet tõstev erinevaid pikema ja lühemaajalisi tootlusi arvutada. Võin vastu küsida, mis oleks olnud 20 aasta keskmine tootlus kui oleksid ostnud kulda 1980nenda aasta ralli tipus? Kuidas oleks see tootlus olnud võrdluses hajutatud võlakirjaportfelli tootlusega? Kumb 20ne aastane periood on parem võrdlus? Aeg näitab, ilmselt mitte kumbki. Nagu kõlab klassikaline disclaimer: “past performance is no guarantee of future results”.
Kindlasti ei tasu suurt osakaalu oma varast panna ainult ühe ettevõtte võlakirjadesse. Kui sul on vähemalt veidi hajutatud võlakirja portfell, siis kindlasti toob üks hapuks läinud võlakiri keskmist tootlust allapoole, aga ei pruugi seda miinusesse viia. Isiklikult hoian ka kaugelt eemale igasugustest startuppidest ja kahtlastest Läti/Leedu mikroettevõtetest. Liven on sealjuures kõige väiksem ja ilmselt kõige “riskantsem” ettevõte mille võlakirju oman ja võlakirjad on üleüldse circa 15% mu portfellist (kuigi see osakaal on teadlikult kasvutrendis).
Mu pika kirjutise point ei ole, et kuld ei võiks olla osaks hästi hajutatud portfellist. Kaalusin pool aastat tagasi hajutamise mõttes ise ka kulda investeerida. Kahetsen, et siis seda ei teinud. Võibolla kahetsen poole aasta pärast, et praegu seda ei tee. Võibolla mitte.
Point on: Kuld ei ole mitte üldse riskivaba. Ka mitte 20 või 30 aasta perspektiivis. Võlakirjad ei ole riskivabad, aga võivad olla relevantne osa tasakaalustatud ja hajutatud portfellist, nagu kuldki. Olen sinuga 100% nõus, et iga investeerimisotsuse juures tuleb riskid ja võimaliku tulu läbi mõelda ja alternatiividega võrrelda. Aga su retoorika kulla puhul räägib sellele heale nõule pigem vastu.
9 Likes
See ülemärkimine on muidugi hea turundus nipp, mis on pea kõigi Eesti emissioonide puhul standard. Soovitakse saada 7 miljonit, aga see jaotatakse baasmahuks ja “ülemärkimise korral suurendatavaks” mahuks. Pärast ajakirjandus räägib, et märgiti “enam kui topelt üle” ja mitte “märgiti napilt täis”. Millegipärast härrad ja prouad majandusajakirjanikud ei küsi enda käest, mis hea eest üks ettevõte võtaks endale 3 miljonit EURi 9%-ist laenu “igaks juhuks” kontole tiksuma, kui see ei oleks osa tegelikult sihitavast pakkumise mahust?
5 Likes
Reaalsuses nad muidugi ei tea ette, kas mõne maatüki ost õnnestub või ebaõnnestub, nagu läks ka eelmisel korral.
Mis kulda puutub, siis kahtlesin ka ise 1990ndatel kas ja kui palju osta, ajalugu ja rahaloome näitab, et iga kord oleks tulnud hoopis veel suuremas mahus oste teha.
Kõige ilmekamalt ma mäletan tollest ajast ühte juveelipoe likvideerimist või pankrotti, kus oli korraga võimalik osta kogu jääkportfell. Ja sellele tehti isegi allahindlust aga ahnuses tegin veelgi madalama vastupakkumise. Üks matemaatikaõpetaja seevastu oli meelekindlam ja ostis soovitud hinna pealt kogu koguse ära.
2 Likes
Mida sellest Kvartalas UAB-st arvata? Nagu aru saan emiteeritakse võlakirjad konkreetse ärihoone ehituse finantseerimiseks, mille ankurrentnikuks saab Šiaulių Bankas. Miks pank ise ei taha finantseerida endale kontorihoone ehitust? Eriti kui laen tagatakse I järgu hüpoteegiga?
4 Likes
Samahästi võiks küsida, kas Estconde sai LHVst ehituslaenu?
Verstoni võlakirja pakkumine. Kas LHV st keegi natukene tutvustab seda pakkumist?
Kus see pakkumine üleval?
LHV-s väärtpaberite märkimise all olemas, Private Placement vmt, siis Nasdaqi prospekti polegi ja prospekt emitendi kodulehel. Investor - Verston Group