Ma ise ei ole kindlasti visionäär, veel rohkem meeldiks mulle olla ideaalne trendijälgija, mis oleks energiabilansi seisukohast parim võimalik lahendus.
Teemast endast rääkides esitaks mina küsimuse nii: Kumba sorti inimesi me rohkem vajame kas visionääre või trendijälgijaid?
Kuna teema tundub mulle ülimalt huvitav, siis alustan ma foorumis arutelu Jaani vastusega Tõnise artiklile comment@delfis, hiljem loodan arutelule lisada ka oma laiendatud nägemuse.
Jaan Pillesaare kommentaar Tõnis Haavelile (avaldatudd ka comment@delfis)
Kui Tõnisele sekundeerida, siis on Eesti ühiskonnale iseloomulik igasuguse
tulevikkuvaatamise puudumine, mida siin rääkida sajast aastast.
Selle põhjuseks on haritus, mida meil paraku ei ole, ja suhteline suletus
välismaailma eest. Suletus eksisteerib paljude inimeste mõttemallis.
Ühest küljest on lühinägelikkus majandusseisu ootuspärane tulemus. Sest kui
ülejääke pangakontol ei ole, tänane majalaen tahab maksmist ja toidulaud
katmist, siis pole ju palju aega mõelda kümme aastat ette. Kui 95%
inimestest nii mõtlevad, siis ongi ühiskond selline. Teisest küljest, raha
puudumine ei takista õppimast. Aeg maksab vaesele eestlasele vähemgi kui
rikkale ameeriklasele. Õppimist saab suunata kultuuriga.
Avatud, läänelikku ja väljast sissepoole suunatud atmosfääri on tunda Eestis
peamiselt tehnoloogiafirmades ja investeerimispankades. Üksikutes väikestes
firmades toimib see tervikuna, suurtes ettevõtetes üksikutes peades.
Kui inimesed omandavad teadmisi ja kogemusi, ja hakkavad neid rakendama,
tekib tasapisi struktuurkapital. Sellest tekib rahaline kapital, hakatakse
julgemalt inveseteerima tulevikku. Ja sel juhul lähevad need investeeringud
ka õigesse kohta, sest inimesed on konkurentsi tingimustes liikunud
valdkondadesse, milles nad on parimad. Ja raha hakkab seda toetama.
Tänases eesti ühiskonnas on igayhel kasulik sirvida töökuulutusi
välismaistelt ajakirjalehtedelt, vaadata kas seal on mõni pakkumine, millele
on reaalne kandideerida. Ja õppida seda mida selleks vaja oleks.
Aga seni tuleb, kuni tarku eestlasi veel ei jätku, valida töötajaid otsides
ka kaheksaga algavaid telefoninumbreid. Ja jutlustada avatud majandust ja
haridust.
(järgnev vist veidi kaldub teemast kõrvale aga osaliselt haakub ka)
Huvitav ja vajalik teema on see küll aga kas see jälle ei puuduta liiga väikest osa eestlastest? Tehnoloogiafirmad ja investeerimispangad käivad küll majanduse esirinnas aga kas nad on piisavalt suured, et kogu Eesti olusid muuta?
Mind on alati huvitanud see teema, et mida Eestis teevad 40+ vanuses kodanikud kes pole väga motiveeritud ettevõtjad vaid lihtsalt reatöötajad. Kui näit Soomes on sellisele kodanikule õpetatud selgeks mingi liigutus ja olemas töökoht, kus ta seda liigutust teeb ja nii üsne efektiivselt süsteemis töötab, siis Eestis pole a) kusagil mingit süsteemi, see tuleb alles leiutada b) need inimesed ei oska ühtegi "liigutust" teha, neile on hoopis muud õpetatud.
Ja selle jutuga tahan ma jõuda sinna, et kas äkki poleks vaja Eestis visionääre, kes selle probleemiga tegeleksid. Loomulikult saab probleemile läheneda nii, et osa ettevõtteid toimivad "läänelikult" ja osa mitte ja pikapeale esimeste osakaal suureneb - aga kas selline protsess toimib piisavalt kiiresti?
Huvitav ja vajalik teema on see küll aga kas see jälle ei puuduta liiga väikest osa eestlastest? Tehnoloogiafirmad ja investeerimispangad käivad küll majanduse esirinnas aga kas nad on piisavalt suured, et kogu Eesti olusid muuta?
Mind on alati huvitanud see teema, et mida Eestis teevad 40+ vanuses kodanikud kes pole väga motiveeritud ettevõtjad vaid lihtsalt reatöötajad. Kui näit Soomes on sellisele kodanikule õpetatud selgeks mingi liigutus ja olemas töökoht, kus ta seda liigutust teeb ja nii üsne efektiivselt süsteemis töötab, siis Eestis pole a) kusagil mingit süsteemi, see tuleb alles leiutada b) need inimesed ei oska ühtegi "liigutust" teha, neile on hoopis muud õpetatud.
Ja selle jutuga tahan ma jõuda sinna, et kas äkki poleks vaja Eestis visionääre, kes selle probleemiga tegeleksid. Loomulikult saab probleemile läheneda nii, et osa ettevõtteid toimivad "läänelikult" ja osa mitte ja pikapeale esimeste osakaal suureneb - aga kas selline protsess toimib piisavalt kiiresti?