Kõik sõltub kes on vaatleja, ehk kelle suhtes liikumine toimub.
Kui vaatleja on karlsson, siis 42 000 000 pööret.
Kui vaatleja on maakera, siis 42 000 001 pööret.
Kui vaatleja on päikesesüsteem või kuul ratta kuullaagris, siis tulevad uued vastused.
Eeldame, et vaatlejaks on karlsson.
"decibel"
Meil on Maa, mille ümbermõõt on 42 000 000 m ja mis teeb ühe päevaga pöörde ümber oma telje ning mille ekvaatorile on tehtud ideaalse ringi kujuline ja ideaalse pidamisega rattatee. Ja meil on üksratas, mille ümbermõõt on 1 m.
Lihtne küsimus on: mitu pööret teeb üksratas ümber oma telje, kui see otsustab saja päevaga seda rattateed mõõda ümber maakera sõita?
Sõnastuses on liigsust - 100 päeva ei ole oluline, kui küsimuseks on et "mitu pööret teeb ratas" ja tingimuseks on et "tuleb jõuda lähtepunktist täpselt sihtpunkti", ehk samasse lähtepunkti "teiselt poolt" tagasi. Seega pole ka tähtis kas sõidetakse päripäeva või vastupäeva.
Nüüd on ainult küsimus, et mida tähendab vaatleja arvates "ümber oma telje"? Kui see on rattasõitja poolt vaadatud, siis tehakse pöördeid 42 000 000, ....
Jules Verne'i Romaanis "80 päevaga ümber maailma" ei olnud küsimuseks mitte teekonna pikkus vaid kas teekond läbitakse ette antud ajaga. Seal muutus päevade lugemine vaatluspunktist sõltuvaks - kas vaatleja oli maakerale tiiru peale tegev reisija või vaatleja oli Londonis paigal istuv isik.
"ttrust"
Nüüd on ainult küsimus, et mida tähendab vaatleja arvates "ümber oma telje"? Kui see on rattasõitja poolt vaadatud, siis tehakse pöördeid 42 000 000, ....
Kui vaatleja on kosmoses kas Põhjanaela ja Maa vahel või Lõunaristi ja Maa vahel, siis läheb tema vaatluspunktist pöörete vaatlemine veidi keerulisemaks, see vajab mingeid jooniseid, aga peast arvan, et seal tuleb samuti vist välja 42 000 000 pööret.
Veel parandusi - Eksisin oma sõnastuses. Jules Verne'i romaanis ei mõõdetud tegelikult mitte aega, vaid päevade arvu, aga koha peal paigal seisval isikul ning ümber Maa reisival isikul on päeva pikkus ajaühikutes erinev.
"decibel"
Miks?
https://youtube.com/shorts/n8WxkqMRgS4
Mida rohkem redelit kokku pakitakse, seda väiksemaks muutub tervikkehale mõjuv õhutakistus, seega langemise kiirus suureneb. Pikema redeli pulgad toimivad õhupidurina.
Leidsin FBst päris hea viktoriiniküssi:
