Kuigi räägitakse TVB varjusurmast, on seal siiski noteeritud edukaid ettevõtteid. Madala riskiga tulusaks aktsiaks loetud Saku kõrvale pürib Viisnurk (VN). Erinevalt Sakust ei ole märgata konkurentide põhjustatud kasumi kahanemist.
Madalat riski näitab kindel kasumis püsimine aastate jooksul ning asjaolu, et 1997. aastal aktsiat ostnud investorid ei olegi kahjumis!
Jätkuvale ettevõtte arengule viitab uus plaanitav 37 mln kroonine aktsiaemissioon.
Mina olen oma investeeringuga Viisnurga aktsiasse rahul. Aktsia likviidsus on praegu mediaaninvestorile piisav.
Natuke pessimismi Viisnurga ostjatele:
Puidutootlemissektoris, kuhu VN liigub, on yheks maaravamaks asjaks effektiivus, mille suures osas maarab ara pohivahendite hind. Senised VN head tulemused tulevad suhteliselt madalast pohivahendite hinnast e. vaikestest amortisatsioonikuludest.
Kui vaadata palju VN viimasel aastal investeerinud on ja palju selle abil potensiaalselt kaivet suurendatakse, siis kahtlen sygavalt seniste kasumimarginaalide sailimises.
"Informeeritud allika teatel":) on aktsiaemissioon vajalik rohkem seniste investeeringute lopetamiseks (asi on lainud kallimaks kui plaanitud) ja likviidsuse parandamiseks, mitte laienemiseks nagu avalikkusele raagitakse.
Puidutootlemissektoris, kuhu VN liigub, on yheks maaravamaks asjaks effektiivus, mille suures osas maarab ara pohivahendite hind. Senised VN head tulemused tulevad suhteliselt madalast pohivahendite hinnast e. vaikestest amortisatsioonikuludest.
Kui vaadata palju VN viimasel aastal investeerinud on ja palju selle abil potensiaalselt kaivet suurendatakse, siis kahtlen sygavalt seniste kasumimarginaalide sailimises.
"Informeeritud allika teatel":) on aktsiaemissioon vajalik rohkem seniste investeeringute lopetamiseks (asi on lainud kallimaks kui plaanitud) ja likviidsuse parandamiseks, mitte laienemiseks nagu avalikkusele raagitakse.
Arvestusliku amortisatsiooni mõju muutumise peaks elimineerima rahavoo jälgimine. Tõepoolest, dividende pole Viisnurk ammu maksnud.
Kui läks kallimaks, siis läks. Teiselt poolt on positiivne, et keegi veel Tallinna Börsi raha hankimiseks julgeb kasutada. Edu oleks teistele indikaatoriks. Aga põletavat huvi ei julge prognoosida liideraktsiate languse/madalseisu ajal.
Kui läks kallimaks, siis läks. Teiselt poolt on positiivne, et keegi veel Tallinna Börsi raha hankimiseks julgeb kasutada. Edu oleks teistele indikaatoriks. Aga põletavat huvi ei julge prognoosida liideraktsiate languse/madalseisu ajal.
Heleniuse sõnul on Viisnurgal siiski plaanis osta mõni konkurent puidutööstusest. Kas TVMK või mõni Leedu ettevõte.
Veel toredam on lubadus 5-6 aasta pärast 3 mld kroonise käibeni jõuda. Juh. esimees Kukk lubab saada Balti riikides esimeseks puidutöötlejaks.
Seega tekkimas on uus "Saku" portfellide jaoks.
Aga miks sisering pasundab? Kui on hea, peaks nad ise väikeaktsionäridelt kokku ostma. Kes "Aktsiamänguri pihtimust" lugenud, teab millest on jutt.
Veel toredam on lubadus 5-6 aasta pärast 3 mld kroonise käibeni jõuda. Juh. esimees Kukk lubab saada Balti riikides esimeseks puidutöötlejaks.
Seega tekkimas on uus "Saku" portfellide jaoks.
Aga miks sisering pasundab? Kui on hea, peaks nad ise väikeaktsionäridelt kokku ostma. Kes "Aktsiamänguri pihtimust" lugenud, teab millest on jutt.
Millist sünergiat annaks Viisnurgale TVMK ost? Vastupidi, pigem suurendab veelgi killustumist juba olemasolevate toodete-sektorite vahel. TVMK ost lisaks juba eksisteerivatele üksustele - saeveski, liimpuit, mööbel, suusad-hokikepid, kiudplaat, soojatootmine ka vineeri-spooni ning furnituurid mille tootmise ja turustamise kogemus Viisnurgal puudub.
Kindlalt ei suuda VN olla turuliider kõigis sektorites, seega oleks hetkel pigem mõistlik keskenduda paarile alale milles ollakse tugevad ja suurendada investeeringuid nendesse, näiteks sporditooted ja mööbel ning vertikaalse kasvu asemel lisada allhankijate kasutamist.
Kindlalt ei suuda VN olla turuliider kõigis sektorites, seega oleks hetkel pigem mõistlik keskenduda paarile alale milles ollakse tugevad ja suurendada investeeringuid nendesse, näiteks sporditooted ja mööbel ning vertikaalse kasvu asemel lisada allhankijate kasutamist.
Aasta oli 98., kui käisin analüstidekambaga TVMKd külastamas. Sõidutati mikrobussiga mööda tehase territooriumi ja tutvustati tootmist. Eesmärgiks oli aktsiate müük, mis vististi ebaõnnestus. Keegi võiks tolleaegsed analüüsid üles otsida.
Mulle jäi meelde ettevõtte suhteliselt amortiseerunud olemine.
Kas siis Viisnurk ostab amortiseerunud seadmed ja odava tööjõu? Kinnisvara ei tohiks samas firmas olla.
Mulle jäi meelde ettevõtte suhteliselt amortiseerunud olemine.
Kas siis Viisnurk ostab amortiseerunud seadmed ja odava tööjõu? Kinnisvara ei tohiks samas firmas olla.
Lubavad keskenduda mööblitootmisele. Kuigi väljavaade VN muutumisest Tarmeko-suguseks 1200 töötaja ja 0.1 mln kroonise aastakasumiga firmaks pole ahvatlev.
Nüüd süüdistatakse VN juhte tööstusspionaazhis Soome Hackman'is. Kui tõeks osutub, siis võib öelda, et vähemalt midagi tehakse Soomele järgi jõudmiseks.
Ükskõik, mida VN ostab, esmatähtis on hind.
Emissioon suurendaks vähemalt mingil määral aktsiate arvu ja likviidsust. Kahtlane, kas õnnestub kõiki aktsiaid müüa, vaadates TVB viimaste päevade seisu.
Nüüd süüdistatakse VN juhte tööstusspionaazhis Soome Hackman'is. Kui tõeks osutub, siis võib öelda, et vähemalt midagi tehakse Soomele järgi jõudmiseks.
Ükskõik, mida VN ostab, esmatähtis on hind.
Emissioon suurendaks vähemalt mingil määral aktsiate arvu ja likviidsust. Kahtlane, kas õnnestub kõiki aktsiaid müüa, vaadates TVB viimaste päevade seisu.
Kõigil, kel on küsimusi ja spekulatsioone VN asjus, on oodatud täna Palace hotelli kell 15.00 VN presentatsioonile.
Trigon Markets
Trigon Markets
Kas keegi tark inimene seletaks, mis mõte on märkimiseesõigustega kauplemisel börsil.
Emissioon toimub täiendavate rahaliste sissemaksetega, seega aktsia hinnale otsest mõju olla ei tohiks, küll pikemas perspektiivis arvestades emissioonist saadava raha kasutamist.
Kui sisuliselt on aktsiat võimalik osta emissiooni hinnaga ka börsilt siis, mis peaks olema investori huvi omandada veel mingit märkimisõigust.
Oskab keegi kommenteerida, milliseks võiks kujuneda VN märkimisõiguse hind?
Emissioon toimub täiendavate rahaliste sissemaksetega, seega aktsia hinnale otsest mõju olla ei tohiks, küll pikemas perspektiivis arvestades emissioonist saadava raha kasutamist.
Kui sisuliselt on aktsiat võimalik osta emissiooni hinnaga ka börsilt siis, mis peaks olema investori huvi omandada veel mingit märkimisõigust.
Oskab keegi kommenteerida, milliseks võiks kujuneda VN märkimisõiguse hind?
Kui turuhind võrdub emissiooni hinnaga, siis teoreetiliselt peaks märkimisõiguse hind olema null ehk teisisõnu - turul puudub instrumendile nõudlus.
Nii aktsiakapital kui omakapital suurenevad emissiooni tulemusel päris tublisti. Kas on oodata ka samas mahus kasumi kasvu, et säilivad endised EPS ja ROE näitajad? Et kui ei, et kas siis ikka oleks jätkuvalt õigustatud 60 kroonine hinnatase?
Aktsiat ei saa siiski võtta ainult praeguste EPS-de ja ROE-de järgi. Saadud raha ju investeeritakse, mis omakorda peaks mõjuma positiivselt tulevasele kasumile (millegipärast tuli negatiivse poole pealt meelde Pennu, kus ei osatud kokkukorjatud rahaga midagi mõistlikku peale hakata).
Miks see neljapäevane BNS-i uudis pole leidnud kõlapinda?
Soome finantsinspektsioon uurib Pärnu puidutöötleja AS-i Viisnurk käimasolevat emissiooni, mille sihtgrupiks on muuhulgas Soome väikeinvestorid, kirjutas Kauppalehti neljapäeval. Soome finantsinspektsioon ei ole saanud Viisnurgalt emissiooniprospekti, mida emissiooni korraldamine Soomes eeldab, kirjutas ajaleht. Inspektsioon ei soostunud asja avalikult kommenteerima.
Soome finantsinspektsioon uurib Pärnu puidutöötleja AS-i Viisnurk käimasolevat emissiooni, mille sihtgrupiks on muuhulgas Soome väikeinvestorid, kirjutas Kauppalehti neljapäeval. Soome finantsinspektsioon ei ole saanud Viisnurgalt emissiooniprospekti, mida emissiooni korraldamine Soomes eeldab, kirjutas ajaleht. Inspektsioon ei soostunud asja avalikult kommenteerima.
Viisnurga tulemus vastas ootustele (vt. ootust eespoolt) ja panustan tugevalt sellele, et rentaabluse langus ei ole ajutine ega erakorraline.
Pigistades silma kinni liimpuiduvabriku 7 miljonilise kahjumi ees, võiks öelda, et ettevõte on suutnud aastaga kasumit kasvatada veerandi võrra.
Silma kinni pigistades oleks hea teada, et Eestis ei ole vähemalt paari viimase aasta jooksul ühtegi kasumis olevat liimpuidu tehast. Estinvest maadleb siiani AS-ga Lemrat (AS-ga Tarmel kahasse tehtud liimpuidu ettevõte). Kuna äri ise on ebarentaabel, siis on ka investeeritud varad ebalikviidsed ning likvideerimine äärmiselt komplitseeritud. Isegi võlausaldajatel (Lemrati puhul Hansapank) on raske oma raha kätte saada, omanikest rääkimata.
Seda on hea teada. Kuid miks siis Viisnurk sellise asja ette on võtnud?
To: Kuldar1
Lambist paned? Ükski Eesti üle 300 kuupmeetri kuus tootva liimpuiduettevõtte pole kahjumis.
Lambist paned? Ükski Eesti üle 300 kuupmeetri kuus tootva liimpuiduettevõtte pole kahjumis.
to: Loowi
Vahetame andmeid:
Flexa-l on kilbitootmine üks vahepealne tootmisprotsessi lõik ja selle kasum/kahjum sõltub, kuidas tahetakse kulusid erinevate tootmisprotsesside peale jagada.
Barrus on mitte väga ammu öelnud, et ilma liimkilbita oleks nad rentaablimad, mis tähendas, et hea meelega hoiaks nad kuivativõimsust saeveski jaoks, kus see teeniks paremini. Seega kasum/kahjum on jällegi suhteline.
Lemrat on pankrotistunud ja keegi ei taha raha sisse panna, et asi käima läheks. Midagi seal tehakse, kuid happyd nad ei ole.
Kes veel sellesse gruppi (ca 300m3 kilpi kuus) kuulub?
Viisnurga kilbitootmisse usuks ma siis, kui neil ka korralik saeveski oleks, kuid seda pole ja tänase turuseisuga vaevalt ka olema saab.
Kokkuvõttes oli mu point järgmine: Viisnurk võib ka oma liimpuidutehasega kasumisse jõuda, kuid senised rentaablusmäärad tuleb kokkuvõttes neil küll unustada.
Vahetame andmeid:
Flexa-l on kilbitootmine üks vahepealne tootmisprotsessi lõik ja selle kasum/kahjum sõltub, kuidas tahetakse kulusid erinevate tootmisprotsesside peale jagada.
Barrus on mitte väga ammu öelnud, et ilma liimkilbita oleks nad rentaablimad, mis tähendas, et hea meelega hoiaks nad kuivativõimsust saeveski jaoks, kus see teeniks paremini. Seega kasum/kahjum on jällegi suhteline.
Lemrat on pankrotistunud ja keegi ei taha raha sisse panna, et asi käima läheks. Midagi seal tehakse, kuid happyd nad ei ole.
Kes veel sellesse gruppi (ca 300m3 kilpi kuus) kuulub?
Viisnurga kilbitootmisse usuks ma siis, kui neil ka korralik saeveski oleks, kuid seda pole ja tänase turuseisuga vaevalt ka olema saab.
Kokkuvõttes oli mu point järgmine: Viisnurk võib ka oma liimpuidutehasega kasumisse jõuda, kuid senised rentaablusmäärad tuleb kokkuvõttes neil küll unustada.
to: Kuldar1
Kas midagi OÜ GM Panelsist oled kuulnud. Toodab 600-700 m3 kuus ja on kasumis.
Kas midagi OÜ GM Panelsist oled kuulnud. Toodab 600-700 m3 kuus ja on kasumis.