Tundub esmapilgul no brainer 11% tootlikkust kuni jõuad konksudeni mis LHV on sisse kirjutanud ilmselt selleks, et tagada oma laenude teenindamine esmajärjekorras.
Loeb kenasti välja et LHV on suurim laenuandja Veristonile ja rohkem riski ei julge ise võtta ning pakkus Veristonile välja võlakirja optsiooni millega kaasata kapitali mida nad ise ei ole nõus enam laenama.
Konksud:
-
100 000 eur miinimum investeering, seega otsivad max 60 investorit. Varasemad min investeeringud võlakirjadesse on olnud 100-1000 eur vahel seega eemaldatakse automaatselt väiksemad tegijad ja suurem investorite baas.
-
See ei ole praktikas traditsiooniline „fikseeritud tulumääraga“ võlakiri, kuna intressimaksed on tingimuslikud ega ole iga-aastaselt garanteeritud. (lk 12)
-
Investor võtab endale nii krediidiriski (emitendi majandustulemused) kui ka rahavoogude allutatud maksete riski (ootus, et DSCR vastaks nõutud tasemele).
-
See toimib pigem nagu omakapitalilaadne instrument või kasumist osasaav võlakiri, kuid ilma omakapitali tõusupotentsiaalita.
-
Tegu on börsivälise pakkumisega mis tähendab et pead hoidma 4 aastat ja väljuda varem ei saa.
Kokkuvõte:
Teoreetiliselt võib ettevõte mõjutada raamatupidamislikke arvestusi, et näiliselt DSCR jääks alla 1.2, ja seeläbi vältida 11% intressimaksete tegemist investoritele.
Seega võid istuda 4 aastat ilma ühegi intressimakseta ja perioodi lõpus saad oma põhiosa tagasi kui ettevõte on maksujõuline. 11% on hea tootlikus aga risk on ka oluliselt suurem kui teiste ettevõtete võlakirjapakkumistes kus intress on fikseeritud.