Need katkestused on planeeritud hooldustööd konkreetse alajaama piires. Võta kaart ette ja vaata millist tühist ala konkreetne katkestus hõlmab. Suures linnas pmst 2 kvartalit ehk tehakse korraks pimedaks. Jutt “elektritootmist ei ole piisavalt” on lihtsalt soovmõtlemine. Ja mis puudutab “tehakse vastu talve”, siis see on Venemaa - vahel tehakse asju ka päris lollisti.
Venemaa elektritootmise graafiku saab näiteks siit. Ei paista sealt midagi erilist - viimasel suvel toodeti rohkemgi kui 22-23 suvel.
Alates 3. novembrist keelatakse Krimmi sillal Krasnodari kraist (ehk Venemaa poolt) tulevate elektri- ja hübriidautode liiklus. Ametlikult ei ole uue otsuse põhjuste kohta midagi teatatud, kuid arvatakse, et piirangud on seotud lõhkeainete vedamise võimalusega elektriautode akudes.
Üha rohkem suuri supermarketeid on Veremaal uksi sulgemas, samal ajal kodulähedaste väikepoodide käive kasvab. Ega selle trendi taga ei ole ometi kütusedefitsiit ja see, et auto omamine on jõukohane üha vähesematele, ega ju? Kodulähedasse väikepoodi lähed rattaga või jala. Loomulikult Veremaa propameedia seda põhjust ei tunnista.
Pakun puusalt, et kaupa on suurtel üha raskem sisse osta, kuna igasugused arveldused on lihtsalt lukus. Kui ülekanded liiguvad tuimalt tagasi ja ilma ettemaksuta sulle keegi isegi lutsukommi ei anna, siis ongi nii.
Suurtel peaks just olema kaupa lihtsam osta, kuna kogused on palju-palju suuremad. See annab läbirääkimistel palju parema positsiooni
Sudaanis tõmmati vantide Il-76 alla.
2 Likes
Tegelikult on selline huvitav ja ammu uuritud seaduspära, et mida kehvemal järjel ja vaesem riigi majandus on, seda rohkem on väikepoode, ning mida paremal järjel ja rikkam riigi majandus on, seda rohkem on supermarketeid ja kui on ka “nurgapoode”, siis kuuluvad need ikkagi suurtesse kettidesse, a la 7-11 Kaugemas-Aasias, või täidavad ka mingit muud sotsiaalse suhtluse ülesannet, nagu araabiamaades.
Ehk siis kui tõepoolest Venemaal on hakanud tekkima rohkem nurga/keldri-poode, siis tähendab see, et majandus hakkab neil esimesest maailmast kolmanda maailma tasemele jõudma.
Omal ajal veidi seda maad lähemalt nuusutanuna võiks mainida, et pea iga kortermaja esimesel korrusel või keldrikorrusel olid üheksakümnendate keskpaigas mingid väikesed poekesed või baarikesed või parandustöökojad ja ka tänavad olid täis putkasid, kus pakuti kõike alates tikutopsist kuni naisterahva alumise pooleni. Suht sama nagu tollases Eestiski. Võiksin siinkohal lisada pikantseid üksikasju, kuid ei saa seda kahjuks teha 
2 Likes
Niiet nad on sõja tõttu jõudnud sinna, kuhu meie soovime rohepöörde tagajärjel jõuda vabatahtlikult?
11 Likes
Võtan siis korraks risustada Veremaa teemat. Hiinas väidetavalt on autod seevastu enamasti väga uued, alla 15a vanust leiab linnades haruharva ja valdavalt on need ka elektrilised. Sama lugu on mopeedidega.
kirvehinnaga põlevkivi all pead silmas (soodne põlevkivi+räme kallis co2 kvoodimakse?)
2 Likes
Soodsa põlevkivi all pead silmas 60a vanu ENSV ajal ehitatud elektrijaamasid, mille asendamine maksaks miljardeid?
ära demagoogitse , 300 miljonine Auvere versus meretuulikute + uue infra rajamine 2 miljardit ?
Hoomad suurusjärkude vahet? Ja kogu see p… meres nõuab veel lisaks tarbija toetust…
Millest me räägime üldse
6 Likes
Mulle ka lausvale ei meeldi. Auvere maksis 600+ miljonit ja võimsus on 300MW. Tuulevaiksel külmal talvepäeval on meil vaja 1500MW ehk 5 Auveret = ca.3 miljardit
PS. meretuuleparke ei toeta, sest need töötaks vaid maksumaksja raha eest ja ei lahenda endiselt tuulevaikse talveilma probleemi
3 Likes
1,5GW meretuulepark maksab 4-5 miljardid + miljard põhivõrku investeerimist.
Kui päris täpseks minna siis 130 miljonit saadi sealt tagasi, ja kuidas need tuulikud siis külmal tuulevaiksel talvepäeval 1500 MW välja annaks?
2 Likes
Oleks see Auvere siis juhitav tootmisvõimsus aga ei ole ju. 610 miljonit kulutati ära. Seda aastal 2015. Inflatsiooniga korrigeerituna on see 994 miljonit eurot aastal 2025. Selle eest saadi katkine jaam. 130 miljonit saadigi tagasi sellepärast, see jaam ei ole normaalselt tööle hakanud. Nüüd 10a hiljem on lootust, et ehk on asjad paremad (kuigi endiselt mitte head).
See kõik selleks, et saada 300 MW võimsust. Eesti tiputarbimine on 1600 MW. Eesti Soojuselektrijaama elektriline võimsus oli 1615 MW. Balti Soojuselektrijaama võimsus oli 400 MW. Palun selgita, et kuidas on demagoogiline väide, et nende jaamade asendamine täna maksaks miljardeid.
PS! Demagoogia on hoopis sinu jutt tuulikutest. Mina ei ole neist midagi rääkinud. Minu küsimus sinule oli, et kas põlevkivielekter on endiselt odav, kui sa pead jaamasid ise ehitama, st kui lõppenud on aastakümneid tagasi tehtud investeeringu ressurss.
1 Like
Auvere tootis eelmisel aastal 34% kogu eestis toodetud elektrienergiast. Lisaks jääb kogu CO2 maks eestisse.
1 Like
Auvere kui juhitav tootmisvõimsus. Siin kunagisest Ekspressi artiklist kena graafik, sinisega on perioodid, mil Auvere oli 2018-2021 rikkes või hoolduses:
Auvere on juhitav tootmisvõimsus. Rikkeid oli aga nüüdseks on kõik soojusvahetid välja vahetatud. Auvere osaleb nii manuaalsel kui automaatsel sagedusturul.
1 Like