Aktivist nimega Vitali Borodin Veremaa prokuratuuri avalduse, et tunnistada santa klaus ehk jõuluvana välismaa mõjuagendiks. Borodini hinnangul jõuluvana populaarsus Venemaal aina tõuseb ning kipub juba varjutama näärivana, mistõttu „murendab see traditsioonilisi Vene väärtuseid“. 
Kuigi paremäärmuslased räägivad muinasjutte ilusast elust Veremaal ja sellest, et sanktsioonid üldse ei mõju ja et peaksime naabriga hästi läbi saama, on Veremaa tegelikus päris trööstitu. 18. detsembril avaldati Venemaa värske ametlik inflatsiooninäitaja. See oli 9,14%, mis on keskpanga 8,5% prognoosist suurem. Tegelikkuses on Venemaal inflatsioon kolme sõja-aasta jooksul olnud umbes 20%. Tänavu juulist on Venemaa keskpank mitu korda tõstnud refinantseerimislaenude intressimäära: 26. juulil 18%-le, 13. septembril 19%-le ja 25. oktoobril 21%-le. Keskpanga juht Elvira Nabiullina teatas, et hakkab uuel aastal inflatsiooniga võitlema, mis pigem tähendab, et hakatakse intressimäära veelgi tõstma(huvitav, miks nad panku maksustama ei hakka, need ju röövivad lihtrahvast? 
). Kõrged intressimäärad juba lõhuvad Venemaa majandust. Venemaa energeetikaministeeriumi kütuse- ja energeetikakompleksi analüüsikeskuse eksperdid rääkisid esimesena 28. oktoobril kogu kivisöekaevandamise valdkonna pankrotiohust. Tänavu olid Venemaa söekaevandusettevõtted esimest korda üle paljude aastate 34 miljardi rublaga (310,3 miljonit eurot) kahjumis. Seda nii kivisöe maailmaturuhindade languse, Hiina tollitariifide tõstmise kui ka Venemaa Raudtee (RŽD) tariifide tõusu tõttu. 1. novembril liitus pankrotikooriga Venemaa kaubanduskeskuste liit, kui pöördus valitsuse poole palvega subsideerida laenuprotsente. Kirjas teatati, et vastasel juhul võib 2000 kaubanduskeskusest üle 200 sattuda pankroti äärele. 18. detsembril teatas ka riigiduuma väljaanne Parlamentskaja Gazeta eksperte tsiteerides, et 2025. aastal laostub neljandik kaubanduskeskustest.
10. detsembril andis kaubavedajate assotsiatsioon AvtoGruzEks teada, et tuleval aastal võidakse 30% autotranspordiettevõtetest kinni panna.
Nii pole üllatav, et Venemaa töösturite ja ettevõtjate liidu (RSPP) viimase küsitluse järgi oli ligi neljandik (23,3%) Vene ettevõtetest selle aasta kolmandas kvartalis raskustes toodete kohaletoimetamise ja transpordiga. RSPP küsitluse järgi oli aga Vene ettevõtete peamine probleem kolmandas kvartalis lepingupartnerite võlad, mis takistavad tööd. Liit teatas, et lepingupartnerite võlgade üle kurtis 36,6% ettevõtetest. „Venemaa majandus on jõudnud oma vastupidavuse piirini ja valmistub kokkuvarisemiseks,“ ütles doktor Igor Lipsits, kelle sõnul tõotab järgmine aasta arvukaid pankrotte ja väga suurt tööpuuduse kasvu. Tema sõnul on Vene ettevõtjad juba hakanud töötajaid palgata puhkusele saatma.
Ka IT-sektoris on alanud ulatuslikud koondamised. Venemaa sõltumatu IT-töötajate ametiühing teatas, et Venemaa suurim telekommunikatsiooniettevõte MTS, Sberbank ja hulk teisi suuri ettevõtteid vähendavad rahapuuduse tõttu aktiivselt töötajate arvu.
Sealjuures Vene sõjaväelaste arvu suurenemist töötute arvel Lipsits ei eelda. „Nende kõigi rindele saatmine on füüsiliselt võimatu,“ märkis ta. Oktoobris teatas Vene pagulasväljaanne Važnõje Istorii, et 2025. aasta eelarvesse on kirjutatud ainult 75 000 inimese armeesse võtmise kulud, mida on mitu korda vähem kui sel aastal.
Tsiviilmajandusest põrmugi paremini ei tunne ennast ka sõjatööstuskompleks. 2. detsembril allkirjastas Putin 2025. aasta eelarveseaduse. Selle järgi kavatseb Venemaa kulutada tuleval aastal riigikaitsele rekordilised 13,5 triljonit rubla (123,2 miljardit eurot) ehk 32,5% kogu eelarvekuludest. Seda on ligi 25% rohkem kui sel aastal (10,8 triljonit rubla ehk 108,1 miljardit eurot). Selle tõusu saavutamiseks tuli aga Vene võimudel kahandada teiste asjade, näiteks sotsiaalvaldkonna, kulusid.
Siiski on see kasv ainult nominaalne. Kui võtta keskpanga 21% intressimäära reaalse inflatsioonina, on sõjaliste kulude kasv märksa väiksem – kõigest 3%. Eelarvekulud kokku (41,47 triljonit rubla) aga lausa kahanevad 2024. aastaga võrreldes 13%.
Samal ajal pole riik enam võimeline sõjatoodangut kinni maksma. Oktoobri lõpus ütles Venemaa suurima põllumajandustehnika tootja, Tšerepovetsi valu- ja mehaanikatehase (TšLMZ) peadirektor Vladimir Boglajev avalikult, et sõjatoodangu tootjad ei saa sõjaliste lepingute eest tasu kätte kolme kuu kuni aasta vältel. Ja isegi neil, kel õnnestub see kätte saada, ei jätku raha, et laene tagasi maksta. Samuti keelduvad kommertspangad Boglajevi sõnul Venemaa suurima riikliku sõjatööstusettevõtte Rostec alltöövõtjatele laenu andmast, sest peab Rosteci ja selle tütarettevõtteid sisuliselt pankrotis olevaiks.
Igor Lipsitsi sõnul maksab riik riigikaitsehankeid täitvatele Vene ettevõtetele ettemaksena vaid 30% ning ülejäänud 70% ei saa nad kätte isegi pärast sõjatoodangu ära saatmist. Nii toodetakse pangalaenude eest, mis on aga intressimäära tõusu tõttu ülemäära kallinenud. „Mõnedele vastatakse nüüd, et tasu võivad nad saada alles 2027. aastal,“ ütles Lipsits, viidates oma selle sektori allikatele. „Sealjuures on sõjatoodangu hinnad fikseeritud ega võta arvesse inflatsiooni. Sõjaliste tellimuste pealt on võimatu teenida,“ lisas ta. Novembri lõpus rääkis Rosteci peadirektor, Putini isiklik sõber Sergei Tšemezov, et 2023. aastal eksportis Venemaa relvi kõigest kuue miljardi dollari eest ja 2024. aasta eksport saab olema veelgi madalam. Seda arvu kinnitavad ka Stockholmi rahvusvahelise rahu-uuringute instituudi (SIPRI) märtsis avaldatud andmed, mille järgi kahanes Venemaa relvaeksport aastatel 2019–2023 kaks korda, seda eelkõige 2022. aastal Venemaa relvaekspordile kehtestatud sanktsioonide tõttu.
Tšemezov tõdes, et praeguste intressimäärade juures ei suuda relvaeksport Vene sõjatööstust enam vee peal hoida. „Praegune keskpanga baasintressimäär muudab iga ekspordilepingu kahjumlikuks,“ ütles ta. „Praegu tuleb eksport juba peatada.“
Samas märkis Lipsits, et mingit käsu- või sõjamajandust Venemaal ei ole. „Praeguse korruptsioonitaseme juures ei ole võimalik kehtestada selle peamist elementi – ratsioneerimist. Selle tagajärjel varisevad kokku nii tsiviilturumajandus kui ka sõjatootmine,“ ütles ta.
Vaesus on ukselävel
Kõige tipuks ei saa Ukraina sõjast erilist kasu ka Venemaa tavakodanikud, hoopis vastupidi – sõjainflatsioon muudab nad vaesemaks. Vene turu-uuringute agentuuri ROMIR indeksi järgi on esmatarbekaupade hindade tõus kolme sõja-aasta jooksul ületanud oluliselt sissetulekute kasvu. 16. septembril avaldatud indeks on välja arvutatud Venemaa 240 linna 40 000 inimese igapäevaste kulutuste järgi. Ent pärast septembrit lõpetas ROMIR indeksi avaldamise põhjust teatamata. Viimase indeksi järgi tõusid hinnad 2022. aastal 35,4 protsendipunkti, 2023. aastal 32,9 protsendipunkti ja 2024. aasta jaanuarist augustini 98,3 protsendipunkti. See tähendab, et esmatarbekaupade hinnad tõusid ligi kaks korda. Samas kasvas mediaanpalk selle ajaga Sberbanki andmetel vaid 55%. Kui uskuda ROMIR-i andmeid, on venemaalaste sissetulekute kasv olnud esmatarbekaupade hindade tõusust kaks korda väiksem.
55% võrra on kolme sõja-aasta jooksul kasvanud ka venemaalaste keskmised nädalased kulutused. Kõige olulisem kasv toimus 2023. aasta teises pooles ja 2024. aastal – nendel perioodidel kasvasid keskmised nädalased kulutused vastavalt 21% ja 20%. Võrdluseks, viimasel sõjaeelsel, 2021. aastal oli kasv kõigest 8%. OMIR-i andmetel oli 2022. aasta jaanuaris keskmisel Venemaa kodumajapidamisel pärast kõigi hädavajalike kaupade ja teenuste – toiduainete, tarbekaupade ning kommunaal-, transpordi- ja teiste teenuste – eest maksmist vaba raha 34% palgast. 2024. aasta lõpuks on see näitaja kahanenud 18,2% peale.
Sealjuures ei ole üle pooltel (51%) venemaalastel mingeid sääste. Need, kellel need on, hoiavad raha rublades. Neid sääste ei ole aga palju – 38% venemaalastest jätkub säästudest üksnes kolmeks kuuks.
Samal ajal on Venemaa keskpanga viimastel andmetel (1. juuli seisuga) kolmandikul riigi elanikkonnast ehk 50,3 miljonil inimesel pangalaen või laen nn mikrofinantseerimisorganisatsioonidelt, mis annavad laenu lühikeseks ajaks röövellike protsentidega, ehk sisuliselt kiirlaen. Seejuures on 13 miljonil inimesel vähemalt kolm laenu. Neile inimestele kuulub ka üle poole järelmaksuvõlgadest.
Võlglaste arv ka kasvab Venemaal pidevalt. 2023. aasta juulist on see kasvanud 3,6 miljoni inimese võrra. Kokku võtsid venemaalased sellel perioodil võlgu 7,7 triljonit rubla (77,08 miljardit eurot), mida on rohkem kui 70% Venemaa 2024. aasta sõjalistest kuludest.
Niisiis ei oota tuleval aastal kõva maandumine mitte ainult Vene ettevõtjaid, vaid ka tavakodanikke. Kas riik suudab sellises olukorras sõdimist jätkata, on suur küsimus.
7 Likes
milline liigutav mure venelaste heaolu ja majanduse pärast.
Mis krt see meie asi on kas ja kui sitaks see seis neil keerab või missugune on inflatsioon kuskil Tambovis ?
Las praevad ise oma mahlas
Meil endal pole midagi kiita. Ja kõige hullem, meil pole ka midagi müüa.
Nati on põlevkivi, kuid sellest ei lubata peagi isegi kütteõli enam valmistada 3.maailma jaoks
Nati on fosforiiti kuid tagurlased virumaalased ei taha selle kaevandamisest kuuldagi.
Odava Vene tooraine vahendamisega on kööga, nn. rahvusvahelised kaubaveod on langenud 9 korda ! Kuritegeliku vene raha pesemisega Eesti pankades on kööga , enam ei lubata seda teha . Odava põlevkivielektriga on kööga, trahvid on nii rängad peale pandud
Pole ühtki ideed kuidas majandus taas jalule aidata, Eesti metsa müümine pelletiks ei saa igavesti kesta, mets kasvab 70 aastat enne raieküpseks saamist
Ahjah, üks idee ikka on : rohkem makse , see aitab alati !
9 Likes
Stagna, sul faktidega kohati nihu - põlevkivist keedetakse aastas ca 1,2 mln tonni õli. Plus 0,1 mln tonni tekib bensiinilaadset asja.
2 Likes
sellel äril on peagi lõpp
**Eesti valitsus võttis 2021. aastal kinnitatud taastekavas Euroopa Komisjoni ees kohustuse lõpetada põlevkivist elektri tootmise aastaks 2035 ja põlevkivi kasutamine energeetikas aastaks 2040. **
Näe kus rohepöörased geeniused, lõpuks nuputasid välja, et kui põlevikvist teha kütteõli, viia see kuskile pärapõrgusse Euroopast välja, kus seda ostetakse dollarite eest, siis ära põletatakse see ikkagi Maa atmosfääris . Ja ikkagi tekib CO2, mis tsüklonite ja antitsüklonite vaheldumisega kantakse kogu maailma laiali.
Sisuliselt on sama kui seda põlevkivi põletaks Narva elektrijaamades.
Ja sihukest sigadust ei saa ometi rohepöörane ideoloogia lubada.
Ka õli tootmine lõpetatakse ära .
Mingid uued peenkeemia produktid “väiksema heitmega” , millest sonib Michal on lihtsalt luul.
Põlevkivi on võimalik tulevikus kasutada eeskätt väiksema heitmega ehk peenkeemias. Peenkeemia sisustamise ja kuidas see välja peaks nägema, peavad välja pakkuma needsamad ettevõtted – Eesti Energia, VKG, kes iganes sellega tahab tegelda. Kliimakindla majanduse seaduses on öeldud, et põlevkivi võibki tulevikus kõrgema lisandväärtusega puhtama toote ehk peenkeemia jaoks kasutada," lausus Michal.
Ka õlile pannakse bänn
3 Likes
Peenkeemia kõlab nagu KriMi tahaks kütteõli ümber nimetada lõhnaõliks, ühed aromaatsed süsivesinikud kõik:D
2 Likes
Ma vean klientidele ikka peenema nimega asju - atsüklilised süsivesikud 
Laevu läheb nigu leiba tiblal. www.youtube.com/watch?v=xUjq4Ov0o4U
1 Like
Valitsuse troll Kaur79 siin äsja linkis infot, kuidas Venemaal üle 50% inimestest ei oma mingeid sääste.
Nuta või naera, aga meil on siis olukord kõvasti hullem kui Venemaal, kui lausa 70 protsendil säästud puuduvad…
3 Likes
Kasahstanis äsja alla kukkunud Embraer 190, mis pidi maanduma Groznõis, kukkus alla ilmselt õhutõrje kildmoona kahjustustest. Groznõis tõrjuti Ukraina droone ja arvatavasti saadi pihta ka reisilennukile, mis hiljem Kazahstanis alla sadas. Lennundusfoorumites ringleb küüniline versioon selle kohta, miks tõsiste juhitavusprobleemidega lennuk suunati üle Kaspia lendama. Nii olevat loodetud, et lennuk kukub merre ning mingeid asitõendeid õhutõrje tabamusest ei leita.
Täpselt nii oligi.
Värdjad lootsid, et lennuk kukub merre ja sellega saavad mõrva jäljed kustutatud.
1 Like
Ajakohane värske propagandistlik video venemaalt.
https://www.youtube.com/watch?v=EucScODBcXA
Kommentaaridest võib lugeda, et isegi venelastele on see liiast.
2 Likes
Z vatnik tundmas uhkust, et poes Saksamaa automarke enam ei ole., vaid on hoopis Hiina automargid. Millegiärast unustab ta ära, et Veremaa enda automarke ei ole samuti saada ja isegi kui oleks, ei tahaks neid ilmselt eriti mitte keegi. Kui suudate mööda vaadata tema sõda, Veremaad ja Putlerit ülistavatest videotest, leiate ka videosid, kus tüüp näitab oma Veremaa suuruselt 6. linna, kus elab üle miljoni inimese, tänavate, taristu ja prügiveo tõeliselt viletsat olukorda.
Video Veremaa analooge mitte omava tehnika poolt alla kukutatud lennuki õnnetuskohast. Putler palub juhtunu pärast vabandust. Selgusetuks jääb ainult, miks Mordori pealik ka ukrainlaste kallal korda saadetu pärast ei vabanda.
1 Like
Inimesed lennukis valmistumas alla kukkumiseks. Soovitan kuulata häälega. Video
Vene opositsionäär Gennadi Gudkov väidab, et uue aasta soovides on populaarne toost: “Et ta kõngeks!” Kusjuures keegi ei esita täpsustavat küsimust, et kellest käib jutt.
Teine versioon (mingi eelarvamus): oma uue aasta soove ei tohi teistele avalikustada, muidu ta ei kõngegi.
1 Like
See on juba tubli kuu vana:
Осенний лист на тротуаре сохнет,
Угрюмо люди прячутся в пальто.
На крик «Когда же эта сволочь сдохнет?!»
Уже никто не спрашивает «Кто?»
Ilusat aastavahetust ja head uut aastat!
10 Likes
Jah, kuid ega asendaja ei saa parem olema.
Kui vaatame paari viimast sajandit, siis Kremli valitsejatest osutas Eesti rahva suhtes teatavat lahkust ja sõbralikkust üles ainult Hrustsov ( lasi ikkagi poliitvangid ja küüditatud koju tagasi ), Gorba ( ei hakanud 1988-1991 siin verd valama, vabanemine toimus ilma inimohvriteta) ja Jeltsin( viis Vene sõjaväe siit välja ) . Lenin kindlasti polnud Eesti sõber, ta oli sunnitud Tartu rahu tegema vastasel juhul oleks ta võim kokku kukkunud.
Kõik need imperaatorid Peterburis ei tahtnud väikerahva soovidest ja vajadustest midagi teada, Aleksander III ja Nikolai II olid eriti räiged, julmad ja venestajad.
Praegune ja tõenäoliselt ka järgmine Kremli isand pole sugugi erinev . kui seal on olnud see keskmine impeeriumi valitseja
Monarhistid panevad siiamaani Nikolaile süüks liigset pehmust, nii et …
Ega ma arvan, et siin seda lootust ei hellita kedagi aga ainuke jama selle praeguse värdjaga on, on see, et kui ta seal mingit rahulikuma tempo plaani hakkab pidama, siis mingid omad ahvid koristavad ta ära seega praegusega on eskalatsioon garanteeritud. Uus ahv , kui isegi ainult taktikaliselt võib korraldada mingi ajutise deeskalatsiooni, mis muidugi ilmselgelt ei muuda long term sentimenti, et kuidagi peaks selle persekukkunud idanaabri Euroopast täielikult ära betoneerima.
3 Likes