"arvon" Praegu värske tormi tekitanud Discoveri linateos on ohtlikus olukorras. Võibolla on filmitegijad siiralt soovinud laevahukku uurida. Kuid ei saa välistada, et sellest võimalusest on kinni haaranud kinnimätsijad, sest tegelik probleem asub eespool vööriosas ja praegu laineid lööv pragu leiab hiljem täiesti argise põhjuse ja taaskord on suur visin aset leidnud.
Esiteks: auk ei näe välja päris samasugune nagu see, mida 26 aasta eest ise nägin. See on sarnane, aga ma ei saaks hoobilt öelda, et täpselt sama. Minu hinnangul oli meie nähtud auk laeva esiosale lähemal. Filmis on auk peaaegu laeva keskel, õigemini esimese kolmandiku peal.....Kuulsin täna teooriat, et 26 aasta eest nähtud auk, mille tekitas plahvatus, oli natuke eespool ja Rootsi valitsuse käsul keevitati see kinni. Ning teles nähtav auk on kunstlikult tehtud, et see näeks välja niisugune, nagu oleks tekkinud kokkupõrkel allveelaevaga. Et Rootsi poliitikutel oleks võimalik süü kellegi teise kaela veeretada.https://ekspress.delfi.ee/kuum/endine-tuuker-rootsi-luure-teadis-august-estonia-keres-juba-nadal-parast-onnetust-mina-utlesin-neile?
[i]Nurjunud katmistöödel oli siiski sündinud paar olulist muutust. Ettevalmistustööde käigus nihutas konsortsium Soome Keskkonnainstituudi andmeil vrakki umbes meetri võrra edasi ja sügavamale pehmesse mutta.
See on nüüd küll natuke kahtlane väide. Nii suure ja juba osaliselt mudasse vajunud vraki liigutamine ei ole eriti reaalne.
Nurjunud katmistöödel oli siiski sündinud paar olulist muutust. Ettevalmistustööde käigus nihutas konsortsium Soome Keskkonnainstituudi andmeil vrakki umbes meetri võrra edasi ja sügavamale pehmesse mutta.
See on nüüd küll natuke kahtlane väide. Nii suure ja juba osaliselt mudasse vajunud vraki liigutamine ei ole eriti reaalne.
Ju siis on olemas vastavad mõõtmise tulemused Soome Keskkonnainstituudil. Puudub võimalus ja võimekus neid andmeid kinnitada või ümber lükata
Võis ju niismagi hoovuste mõjul vajuda, lamab ta ju mingi kallaku peal. Laevakere moodustab just sellise mõnusa takistuse hoovustele, mille tõttu tekivad pöörised, mis edukalt põhjapinnast muudavad.
"mx77" Võis ju niismagi hoovuste mõjul vajuda, lamab ta ju mingi kallaku peal. Laevakere moodustab just sellise mõnusa takistuse hoovustele, mille tõttu tekivad pöörised, mis edukalt põhjapinnast muudavad.
See, et looduslikud faktorid vrakki võivad liigutada, on täiesti võimalik. Samas inimtegevuse põhjustatud liikumine - mitte nii väga.
"Marvin" Jah, ja Läänemeri on ju tuntud tugevate hoovuste ning raju tõusu-mõõna poolest, eks? Eriti mitmekümne meetri sügavusel.
Mitte et võtan seisukohta, kas hoovused midagi liigutanud on, aga hoovuste osas sooviks küll täpsustada: pinnal võivad hoovused valjemate tormide ajal ka ligi 1ms liikuda, (kuigi enamjaolt 0,2-0,7ms, mis on täitsa selline arvestatav jõevool). Küll aga on mõõtmised ja uuringud näidanud, et põhja lähedal voolavad mõned "jõed" kohati isegi valjemalt, kui pinnal.
Mulle on alati tundunud, et autosid lastiti ahtrirampidest sellel päeval, kuigi tegelikult seda mustvalgel kirjapanduna ma pole vist näinud. Kasvõi Pealtnägija: "Mina ütlen, et ma olin viimane, sest ma läksin viimasena väravast läbi, minu taga ühtegi autot ei olnud enam. Ma sõitsin laeva, laevas oli tagumine ots veel tühi, ma sõitsin sinna külje peale, tagant jäi tühjaks. /.../ Läksin autost välja, hakkasin üles minema, minu järgi ühtegi autot ei olnud ja minu meelest luugid pandi kinni," meenutas Tõnisson "Pealtnägijale" telefoni teel antud intervjuus.
Seega pole välistatud, et tagant oli ääreni täis ja eest oli millegipärast ruumi jäetud.
"arvon"
P.S. Linde antud tunnistustes on kirjas, et õnnetusööl : I was walking in a normal way and went to the bow visor. Well, where the control lamps and everything like that, also the control strip was located. Well, the bow was all empty. There were no cars in front of the bow ramp; the cars started from that place where the car deck was divided into two parts.
Olen neli korda Estoniaga sõitnud, viimati umbes kuu enne laevahukku, ja iga kord seisis laev Tallinna laadimiskais vööri ning Stockholmis ahtriga. Tallinna kais saigi minu arust ainult vöörist autosid peale võtta.
"113366" Mulle on alati tundunud, et autosid lastiti ahtrirampidest sellel päeval, kuigi tegelikult seda mustvalgel kirjapanduna ma pole vist näinud. Kasvõi Pealtnägija: "Mina ütlen, et ma olin viimane, sest ma läksin viimasena väravast läbi, minu taga ühtegi autot ei olnud enam. Ma sõitsin laeva, laevas oli tagumine ots veel tühi, ma sõitsin sinna külje peale, tagant jäi tühjaks. /.../ Läksin autost välja, hakkasin üles minema, minu järgi ühtegi autot ei olnud ja minu meelest luugid pandi kinni," meenutas Tõnisson "Pealtnägijale" telefoni teel antud intervjuus.
Seega pole välistatud, et tagant oli ääreni täis ja eest oli millegipärast ruumi jäetud.
Jah, seal on mingi vastuolu. Mingi selgitus oleks see, et Tõnisson sõitis peale ahtrist, aga triatlonipoisid vöörist. Sest Kurm : Just seetõttu, et ramp lasti triatleetide masina sättimiseks korraks uuesti alla, jäi see paljudele tunnistajatele meelde. Ramp on ainult vööris, ahtris seda pole. Seega triatlonipoisid olid vööris, kus oli juba kitsas. Mis on totaalselt vastuolus Linde väitega, et ees oli tühi. Pakuks ka, et pigem võiks Tõnisson valesti mäletada, sest tema jutu järgi oli ikka liiga palju vaba ruumi, kuhu ta sõitis. Või nagu öeldud, ta sõitis ehk peale ahtrist
Kui eelnevalt seadsin kahtluse alla seetõttu Linde tunnistuse, siis võib elutervet skeptilisust mitte välistada ka triatlonipoiste tunnistuse osas. Olid ju nemad need tunnistajad JAIC-i jaoks, kes väitsid, et visiiri ei olnud
„Laev tõstis nina ülespoole nagu üheksakordne paneelelamu. Jooksime edasi-tagasi ja jõudsime laevaninasse. Ma ei mäleta täpselt, aga normaalset siledat laevanina küll ei olnud, see oli katki."
Tahaks tegelikult pärida, et kuidas saab joosta mööda libedat laevakülge ülespoole? Midagi nagu ei klapiks, kogu austuse juures.
Ok, ma arvasin, et neid tagumisi peaks teisiti nimetama, kui ramp, aga ehk on ka nende õige nimetus tõesti ramp. Siiski oleme endiselt segaduse juures, mis olukord vööris lõpuks valitses. Kui ka sina arvasid mäletatavat, et Tallinnas laeti peale vöörist.
Ok, ma arvasin, et neid tagumisi peaks teisiti nimetama, kui ramp, aga ehk on ka nende õige nimetus tõesti ramp. Siiski oleme endiselt segaduse juures, mis olukord vööris lõpuks valitses. Kui ka sina arvasid mäletatavat, et Tallinnas laeti peale vöörist.
"113366" Mulle on alati tundunud, et autosid lastiti ahtrirampidest sellel päeval, kuigi tegelikult seda mustvalgel kirjapanduna ma pole vist näinud. Kasvõi Pealtnägija: "Mina ütlen, et ma olin viimane, sest ma läksin viimasena väravast läbi, minu taga ühtegi autot ei olnud enam. Ma sõitsin laeva, laevas oli tagumine ots veel tühi, ma sõitsin sinna külje peale, tagant jäi tühjaks. /.../ Läksin autost välja, hakkasin üles minema, minu järgi ühtegi autot ei olnud ja minu meelest luugid pandi kinni," meenutas Tõnisson "Pealtnägijale" telefoni teel antud intervjuus.
Seega pole välistatud, et tagant oli ääreni täis ja eest oli millegipärast ruumi jäetud.
Jah, seal on mingi vastuolu. Mingi selgitus oleks see, et Tõnisson sõitis peale ahtrist, aga triatlonipoisid vöörist. Sest Kurm : Just seetõttu, et ramp lasti triatleetide masina sättimiseks korraks uuesti alla, jäi see paljudele tunnistajatele meelde. Ramp on ainult vööris, ahtris seda pole. Seega triatlonipoisid olid vööris, kus oli juba kitsas. Mis on totaalselt vastuolus Linde väitega, et ees oli tühi. Pakuks ka, et pigem võiks Tõnisson valesti mäletada, sest tema jutu järgi oli ikka liiga palju vaba ruumi, kuhu ta sõitis. Või nagu öeldud, ta sõitis ehk peale ahtrist
Kui eelnevalt seadsin kahtluse alla seetõttu Linde tunnistuse, siis võib elutervet skeptilisust mitte välistada ka triatlonipoiste tunnistuse osas. Olid ju nemad need tunnistajad JAIC-i jaoks, kes väitsid, et visiiri ei olnud
„Laev tõstis nina ülespoole nagu üheksakordne paneelelamu. Jooksime edasi-tagasi ja jõudsime laevaninasse. Ma ei mäleta täpselt, aga normaalset siledat laevanina küll ei olnud, see oli katki."
Tahaks tegelikult pärida, et kuidas saab joosta mööda libedat laevakülge ülespoole? Midagi nagu ei klapiks, kogu austuse juures.
Ain-Alar Juhanson on ju elus ja alles ta TV uudistes värskelt kommenteeris asjaolusid, temalt saaksid ju küsida?
Ta tõmbas kiiruga teksad jalga ja särgi selga ning tormas koos kajutikaaslastega dekile. Juhanson ja Arak jõudsid laeva ninas oleva luugini. Laev vajus samal ajal üha enam külili. Meeskonnaliikmed jagasid päästeveste, Juhanson ja Arak tõmbasid need endale selga. Kristjan Raiendi ja Ülle Karu kaotasid nad üldises paanikas silmist. Naised seisid, hoidsid kuskilt kinni ning trampisid röökides jalgu.
Kaks noormeest ronisid reelingust kinni hoides laeva nina poole. Selleks ajaks oli kallak juba väga järsuks muutunud ning väga paljud inimesed, erinevalt Juhansonist ja Arakust, ei suutnud ronida ja kukkusid alla surnuks. Ain-Alar ja Anti hüppasid umbes kümne meetri kõrguselt merre. Laev oli juba täiesti külili ning hakkas põhja ülespoole pöörama. Kaks triatleeti ujusid kuuvalguses kiiresti laeva juurest eemale, et vool neid koos laevaga põhja ei viiks. Rohkem polnud kedagi märgata, võibolla sellepärast, et ümberringi olid kõrged lained. Ain-Alaril ja Antil polnud aega mõelda millelegi muule kui uppuvalt laevalt pääsemisele. Nad nägid lähedal parve, kuid ei jõudnud selleni ujuda, sest tuul viis seda eest ära. Noormehed nägid äkki puust kappi ning püsisid mõnda aega selle abil pinnal, siis aga hakkas kapp põhja vajuma ning nad lasid sellest lahti.
Hulpinud umbes pool tundi külmas vees, õnnestus neil ronida ühele parvele. Juhanson arvas veetemperatuuriks umbes 13 kraadi. Ta on sellises vees võistelnud. Parvel oli juba neli inimest. Torm paiskas kümnete liitrite kaupa vett sisse. Selle välja loopimiseks tuli kasutada kilekotti. Olnud parvel umbkaudu viis hirmutoovat tundi, võeti merehädalised helikopterile. Nüüd tunneb Ain-Alar end hästi. Algul, Turu haiglas viibides, oli ta veidi külmetunud. Noormees ei varjanud oma rõõmu pääsemise üle. Ta tunnistas, et teda päästis tugev treenitus.
Hmm, millal siis tuli mälestus, et neil õnnestus mingil hetkel mööda rambi väliskülge allapoole ronida?
"and1"
Väljavõte 1994. aasta 1. oktoobri artiklist: Kaks noormeest ronisid reelingust kinni hoides laeva nina poole. Selleks ajaks oli kallak juba väga järsuks muutunud ning väga paljud inimesed, erinevalt Juhansonist ja Arakust, ei suutnud ronida ja kukkusid alla surnuks. Ain-Alar ja Anti hüppasid umbes kümne meetri kõrguselt merre.
Allapoole ronimine ei tähenda seda, et nad mereni ilma hüppamata jõudsid. Võib-olla oligi rambist mereni 10 m. Sellise lainetuse juures pole muidugi ükski number täpne. Laine kõrgus sel hetkel võis ise juba mingi 5-6m olla.
Mu jaoks oleks huvitav teada, kas laeval stabilisaatorid on jätkuvalt küljes, kogu kammajaa algas hetked peale seda, kui anti käsk stabilisaatorid kasutusele võtta, tunnistustest võib aimata, et stablisaatorite kasutuselevõtt tuntavat efekti ei andnud (tunnistustest jäi mulje, et laev kõikus tavapärasest enam võrreldes teiste sõitudega, mis toimunud sarnastes ilmaoludes)
