http://apk.mbp.ee/board/arh/148.html
Kirjutasin kunagi detsembris ühe prognoosi aastast 2000 Eesti väärtpaberiturul. Kui keegi viitsib sellel teemal edasi targutada, siis mina olen käsi.
Teema: Aasta 2000 eesti väärtpaberiturul
autor Kristjan Hänni
R. 02. 18. 2000 @ 14:18:36
Eesti investorid avastavad aastal 2000 läbi Eesti turu tõusu investeeringud maailma aktsiaturul. Turuosalised on teinud läbi arengu: portfellihaldurid soovitavad järjest enam paigutada raha välismaale, diilerid peavad oskama kliendile ladusalt võrrelda vähemalt Nokia ja Ericssoni tulevikuperspektiive, majandusajakirjanduses suureneb välismaiste investeerimisvõimaluste analüüsi osakaal, rõhuasetusega Soome ja Rootsi ettevõtetele (suhteline lähedus, korraliku majanduskasvuga piirkond, kaubamärkide tuntus Eestis).
Pärast ühinemist Norexiga saabub üsna pea aeg, kus Eesti aktsiainvestorite raha on suuremas osas investeeritud väljaspool Eestit. “Eesti oma Nokiaks” saab samanimeline maailmafirma, mille aktsiaid eestlased oma väärtpaberiportfellides hoiavad enam-vähem sama tundega, kui praegu “omaks” peetavat Hansapanka. Kohalikud aktsiad pole aastal 2000 enam suuresti alla hinnatud, samas jätkub aktsiahindade orgaaniline kasv koos Eesti majandusega ning 1997 eufooria jääb tulemata.
Uute ettevõtete hulgas suureneb vaikselt huvi oma aktsiate noteerimise suhtes. Tänu ühinemisele Norexiga mõeldakse ühe alternatiivina aktsiate noteerimisele Tallinna Väärtpaberibörsil (TVB). Suurenenud kauplemisaktiivsus ei laiene kõigile praegu noteeritud ettevõtetele ja mõned väiksemad ettevõtted lahkuvad börsilt. TVB liikmete arv langeb, kuna odavam on maaklerteenust teistelt sisse osta, kui ise selle õiguse omamise eest börsile maksta tuleks. Norexiga liitumine tähendab ka täiendavaid kulusid, mida pole väiksematel maakleritel jõukohane katta.
Eesti suurematest pankadest ja maaklerfirmadest on lihtne osta kõikidesse suurematesse investeerimispiirkondadesse investeerivate välisfondide osakuid. Äripäevast saab lugeda võrreldes praegusega palju mahukamat maailma (põhirõhuga Skandinaavia) börsidel toimuva ülevaadet ja üllitatakse (info-, bio-)tehnoloogiafirmade eri, kus kirjeldatakse muuseas internetifirmade IPO-sid ja püütakse võrrelda erinevate uute ideede realiseerumist. Palju nalja spetsialistidele seal ilmselt olema ei saa, sest põhiliselt viksitakse kommentaarid maha mõnest asjalikust uudisgrupist, -agentuurist või saidist.
Pangad sõlmivad strateegilisi liite telekommunikatsiooniettevõtetega, lootes sellega pärssida selliste firmade potentsiaali asuda ise oma suurele kliendibaasile praegu traditsiooniliselt pankade pärusmaaks loetavaid teenuseid pakkuda. Praegune Hansapanga ja tema tulevikus ühe suurema potentsiaalse konkurendi (Eesti Telekom) vaheline koostöö näitab sellise ohu tunnetamist vähemalt Hansapangas.
Eesti väikeinvestorid ostavad-müüvad väärtpabereid interneti vahendusel ja tehinguga seotud kulutused langevad kordades võrreldes praegusega, olles 100 krooni ringis tehingu kohta. Suure tõenäosusega on alates kevadest tekkinud võimalus kaubelda aktsiatega alternatiivse börsivälise kauplemiskeskkonna kaudu internetis. Eestil on hea võimalus siin algatatava kauplemissüsteemi ühendamiseks mõne rahvusvahelise tegijaga, mis peaks lähituleviks andma Eesti väikeinvestoritele mugava ja odava ligipääsu muu maailma väärtpaberitele. Arengute kiirusest võib aimu saada vaadates Koread, kus võrreldes selle aasta jaanuari 4.7%-ga kaubeldi oktoobris juba 38.3% aktsiate käibest internetis. KOSPI indeks on selle taustal tõusnud alates 280-st juulis1998 ligi 1000-ni. Sama riigi näitel võib eeldada esimeste korralike võrgus väärtpaberikauplemist pakkuvate kübermaaklerite turuosa kasvu Eestis.
Võidukäiku teevad lähituleviku Eestis küberinvestorid, kes on keskendund pidevale kauplemisele aktsiatega netis kas omal äranägemisel või mõnda enamlevinud elektroonilist kauplemissüsteemi kasutades. Tänu odavusele saab kauplemine kättesaadavamaks suuremale arvule inimestele ja edukamad neist võivad hea nina korral teenivad sadu protsente kuus. Pikaajaline Eesti investor istub endiselt Hansapanga aktsias.
autor Kristjan Hänni
R. 02. 18. 2000 @ 14:18:36
Eesti investorid avastavad aastal 2000 läbi Eesti turu tõusu investeeringud maailma aktsiaturul. Turuosalised on teinud läbi arengu: portfellihaldurid soovitavad järjest enam paigutada raha välismaale, diilerid peavad oskama kliendile ladusalt võrrelda vähemalt Nokia ja Ericssoni tulevikuperspektiive, majandusajakirjanduses suureneb välismaiste investeerimisvõimaluste analüüsi osakaal, rõhuasetusega Soome ja Rootsi ettevõtetele (suhteline lähedus, korraliku majanduskasvuga piirkond, kaubamärkide tuntus Eestis).
Pärast ühinemist Norexiga saabub üsna pea aeg, kus Eesti aktsiainvestorite raha on suuremas osas investeeritud väljaspool Eestit. “Eesti oma Nokiaks” saab samanimeline maailmafirma, mille aktsiaid eestlased oma väärtpaberiportfellides hoiavad enam-vähem sama tundega, kui praegu “omaks” peetavat Hansapanka. Kohalikud aktsiad pole aastal 2000 enam suuresti alla hinnatud, samas jätkub aktsiahindade orgaaniline kasv koos Eesti majandusega ning 1997 eufooria jääb tulemata.
Uute ettevõtete hulgas suureneb vaikselt huvi oma aktsiate noteerimise suhtes. Tänu ühinemisele Norexiga mõeldakse ühe alternatiivina aktsiate noteerimisele Tallinna Väärtpaberibörsil (TVB). Suurenenud kauplemisaktiivsus ei laiene kõigile praegu noteeritud ettevõtetele ja mõned väiksemad ettevõtted lahkuvad börsilt. TVB liikmete arv langeb, kuna odavam on maaklerteenust teistelt sisse osta, kui ise selle õiguse omamise eest börsile maksta tuleks. Norexiga liitumine tähendab ka täiendavaid kulusid, mida pole väiksematel maakleritel jõukohane katta.
Eesti suurematest pankadest ja maaklerfirmadest on lihtne osta kõikidesse suurematesse investeerimispiirkondadesse investeerivate välisfondide osakuid. Äripäevast saab lugeda võrreldes praegusega palju mahukamat maailma (põhirõhuga Skandinaavia) börsidel toimuva ülevaadet ja üllitatakse (info-, bio-)tehnoloogiafirmade eri, kus kirjeldatakse muuseas internetifirmade IPO-sid ja püütakse võrrelda erinevate uute ideede realiseerumist. Palju nalja spetsialistidele seal ilmselt olema ei saa, sest põhiliselt viksitakse kommentaarid maha mõnest asjalikust uudisgrupist, -agentuurist või saidist.
Pangad sõlmivad strateegilisi liite telekommunikatsiooniettevõtetega, lootes sellega pärssida selliste firmade potentsiaali asuda ise oma suurele kliendibaasile praegu traditsiooniliselt pankade pärusmaaks loetavaid teenuseid pakkuda. Praegune Hansapanga ja tema tulevikus ühe suurema potentsiaalse konkurendi (Eesti Telekom) vaheline koostöö näitab sellise ohu tunnetamist vähemalt Hansapangas.
Eesti väikeinvestorid ostavad-müüvad väärtpabereid interneti vahendusel ja tehinguga seotud kulutused langevad kordades võrreldes praegusega, olles 100 krooni ringis tehingu kohta. Suure tõenäosusega on alates kevadest tekkinud võimalus kaubelda aktsiatega alternatiivse börsivälise kauplemiskeskkonna kaudu internetis. Eestil on hea võimalus siin algatatava kauplemissüsteemi ühendamiseks mõne rahvusvahelise tegijaga, mis peaks lähituleviks andma Eesti väikeinvestoritele mugava ja odava ligipääsu muu maailma väärtpaberitele. Arengute kiirusest võib aimu saada vaadates Koread, kus võrreldes selle aasta jaanuari 4.7%-ga kaubeldi oktoobris juba 38.3% aktsiate käibest internetis. KOSPI indeks on selle taustal tõusnud alates 280-st juulis1998 ligi 1000-ni. Sama riigi näitel võib eeldada esimeste korralike võrgus väärtpaberikauplemist pakkuvate kübermaaklerite turuosa kasvu Eestis.
Võidukäiku teevad lähituleviku Eestis küberinvestorid, kes on keskendund pidevale kauplemisele aktsiatega netis kas omal äranägemisel või mõnda enamlevinud elektroonilist kauplemissüsteemi kasutades. Tänu odavusele saab kauplemine kättesaadavamaks suuremale arvule inimestele ja edukamad neist võivad hea nina korral teenivad sadu protsente kuus. Pikaajaline Eesti investor istub endiselt Hansapanga aktsias.
Väga põhjalik artikkel. Peaaegu midagi pole juurde lisada.
Ise pean praegu võtmesõnaks kiirust. Tavaliselt seostatakse sõna kiirus autoga. Minu jaoks tähendab kiirus kavade elluviimist. Olen alati püüdnud plaanid elluviia kiireima ajaga, ohverdades mõnikord isegi kvaliteedi.
Sina arvasid, et Eestis on kevadel juba üks Interneti tradingu keskkond, aga ei ole, sest KIIRUS pole veel kõigile võtmesõnaks saanud.
.ee investor on alustanud konkureerimist aktsiaturu uudiste kiirema
edastamisega huvilistele. Meie nädala kokkuvõte ilmus täna 14.45, järgmisel nädalal ilmub see juba 14.15. BNS ja Äripäev jäävad uudiste edastamise kiiruselt kaugele maha.
Ise pean praegu võtmesõnaks kiirust. Tavaliselt seostatakse sõna kiirus autoga. Minu jaoks tähendab kiirus kavade elluviimist. Olen alati püüdnud plaanid elluviia kiireima ajaga, ohverdades mõnikord isegi kvaliteedi.
Sina arvasid, et Eestis on kevadel juba üks Interneti tradingu keskkond, aga ei ole, sest KIIRUS pole veel kõigile võtmesõnaks saanud.
.ee investor on alustanud konkureerimist aktsiaturu uudiste kiirema
edastamisega huvilistele. Meie nädala kokkuvõte ilmus täna 14.45, järgmisel nädalal ilmub see juba 14.15. BNS ja Äripäev jäävad uudiste edastamise kiiruselt kaugele maha.
Come on, Pats! Ära oma tabelit nüüd nii valesti ka üle hinda.
Mina võistlen BNS-iga selles, kes suudab kiiremini "aktsia" öelda!
Tundub, et sõnum läks õigesse auku, asjapulgad tundsid end puudutatuna
Kordan, et ei karda, konkurentsi. Väidan, et BNS ja ÄP on uudiste edastamises aeglased ja näen tühja kohta.
Kordan, et ei karda, konkurentsi. Väidan, et BNS ja ÄP on uudiste edastamises aeglased ja näen tühja kohta.