No nii. Aastaga ei ole mitte miskit muutunud. Seaduse tõlgendamisest tulenevalt on LHV maksuraportis kahjumiga tehingutelt elimineeritud tehingukulud (komisjonitasud), nii soetamisel kui müümisel tehtud kulud. Kordan, see on seaduse vigane tõlgendus ja on oma olemuselt ebaloogiline. Nii seaduse tegijad kohe kindlasti ei mõelnud.
Vigane on maksuraport ka väärtpaberi kasumiga müümisel. Ostu komisjonitasu on liidetud müügiga seotud kulude (komisjonitasu) reale, kuigi tulumaksuseaduse kohaselt peaks soetamiskulud olema liidetud väärtpaberi soetushinnale ja asetsema soetusmaksumuse real.
Riskija, olen nous - maksuraport on vigane.
Komisjonitasud on makstud ju ka kahjumiga tehingute puhul ja need peavad ka kuluna kajastuma.
Realiseeritud tulu/kulu raportis on kajastatud koik teenustasud nii nagu tegelikult on makstud ja seega oleks oige esitada Ma-le see summa, mis tuleb realiseeritud tulu/kulu raporti jargi.
Paluks LHV-lt selgitust!
Komisjonitasud on makstud ju ka kahjumiga tehingute puhul ja need peavad ka kuluna kajastuma.
Realiseeritud tulu/kulu raportis on kajastatud koik teenustasud nii nagu tegelikult on makstud ja seega oleks oige esitada Ma-le see summa, mis tuleb realiseeritud tulu/kulu raporti jargi.
Paluks LHV-lt selgitust!
Kõigepealt LHV Maksuraporti olemusest - tegime selle maksuraporti nii täpselt kui võimalik Maksuameti nõuete kohaselt, et kergendada klientidel maksude deklareerimist. Seega on LHV Maksuraport puhtalt informatiivne vahend - iga klient võib tegelikult deklareerida täpselt seda mida ise soovib ja ei pea LHV Maksuraportit arvestama.
Antud küsimuses lähtusin seega samuti Maksuameti nõuetest ja nende seisukoht on ühene - kahjumitega tehingutelt ei saa teenustasusid maha arvestada. Punkt. Seega ei tõlgendanud ma ise seadust vaid lähtusin Maksuameti nõuetest. Ka mulle ei tundu see punkt loogiline, kuid seadus on seadus.
Antud küsimuses lähtusin seega samuti Maksuameti nõuetest ja nende seisukoht on ühene - kahjumitega tehingutelt ei saa teenustasusid maha arvestada. Punkt. Seega ei tõlgendanud ma ise seadust vaid lähtusin Maksuameti nõuetest. Ka mulle ei tundu see punkt loogiline, kuid seadus on seadus.
Vähemalt soetamismaksumuses peaks soetamisega seotud tehingukulud sees olema. Nii on seaduses must-valgel kirjas.
Kogu jama tuleneb seaduses mainitud sõnast "KASU". Võõrandamisel arvatakse KASUST maha vara võõrandamisega seotud kulud. Seni kuni seaduses pole must-valgel välja öeldud, et kahjumiga tehingutelt nii vara ostul kui müügil tehingukulusid kuludesse kanda ei saa, on Maksuameti tõlgendus meelevaldne ja tegu süüline.
Kogu jama tuleneb seaduses mainitud sõnast "KASU". Võõrandamisel arvatakse KASUST maha vara võõrandamisega seotud kulud. Seni kuni seaduses pole must-valgel välja öeldud, et kahjumiga tehingutelt nii vara ostul kui müügil tehingukulusid kuludesse kanda ei saa, on Maksuameti tõlgendus meelevaldne ja tegu süüline.
nii, sai just chatis meestega arutatud, et kahjum on miinusmärgiga KASU
pole ise lähemalt uurinud, kuid D. väitis et: MA aruannetes on ju ka rida Kasum (kahjum miinus märgiga märkida)
sain eelmine aasta lossi ja lähen vaidlen antud teemal maksuametnikega.... kuigi l6pptulemus on ette teada tahan kuulata nende p6hjendusi.
pole ise lähemalt uurinud, kuid D. väitis et: MA aruannetes on ju ka rida Kasum (kahjum miinus märgiga märkida)
sain eelmine aasta lossi ja lähen vaidlen antud teemal maksuametnikega.... kuigi l6pptulemus on ette teada tahan kuulata nende p6hjendusi.
Rene2, anna siis teistelegi teada, kuidas vaidlus läks.
Siin on lõik deklaratsiooni täitmise juhendist (Juhend):
Märkus:
Maksumaksja peab ise enda väärtpaberitehingute ja väärtpaberite soetamismaksumuse
arvestuses kajastama tehinguid ikka üksikute tehingute kaupa, kuid tuludeklaratsioonis võib
samanimelisi väärtpaberitehinguid kajastada koondsummadena. Juhime tähelepanu, et ainult
kasust on lubatud maha arvata vara võõrandamisega otseselt seotud kulud, seega tuleb väärtpaberite arvestuses arvesse võtta väärtpaberite võõrandamisega seotud kulusid vaid selles ulatuses, mis ei suurenda tehingu kahju.
Märkus:
Maksumaksja peab ise enda väärtpaberitehingute ja väärtpaberite soetamismaksumuse
arvestuses kajastama tehinguid ikka üksikute tehingute kaupa, kuid tuludeklaratsioonis võib
samanimelisi väärtpaberitehinguid kajastada koondsummadena. Juhime tähelepanu, et ainult
kasust on lubatud maha arvata vara võõrandamisega otseselt seotud kulud, seega tuleb väärtpaberite arvestuses arvesse võtta väärtpaberite võõrandamisega seotud kulusid vaid selles ulatuses, mis ei suurenda tehingu kahju.
ikka :)
deklaratsiooni täitmise juhend kajastab MA arusaama seadusest ... mis ei pruugi olla õige. Ainus võimalus 'õige' arvamuse saamiseks on vaidlusega kohtusse minek .... kas keegi viitsib ette võtta? vist mitte?
ei tea mida maksumaksjate liit arvab?
Ja mida on selle küsimuse lahendamiseks teinud näiteks üks teine kolmanda sektori organisatsioon Eesti Aktsionäride Ühing?
Siit idee maakleritele- pakkuda klientidele võimalust müüa kasumis positsioone suurema teenustasuga ja lossi realiseerimist teha tasuta (muidugi eeldusel et varem on ka kasumit võetud ja maakler ei jää miinusesse). Nii oleks maksuamet söömata ja investorid terved.
lihtsalt teadmiseks - kui Maksuametiga mingi seadusepügala mõtte üle vaidlus tekib, siis võib proovida kaevelda rahaministri poole, kes tegeleb muuhde tähtsate asjade hulgas ka maksupoliitikaga ning Maksuameti üle teenistusliku järelevalve teostamisega. antud juhul pole mõtet tülitada, sest seisukoht on sama, et mitte öelda veel karmim: oldagu õnnelikud, et väärtpaberitehingute kahjumit üldse edasi saab kanda, sest tegu pole ju ettevõtlusega, vaid kasuga või kahjuga vara võõrandamisest, mille puhul kasu puhul maksad tulumaksu ja kahju puhul pühid lihtsalt pisara.
Aga miks on maksuraport antud sellises vormingus nagu tuleks ta täita tabelisse 6.1, kui tegelikult tuleb ta täita tabelisse 8.2?
Samuti tuleb kasutada tehingute puhul Eesti Panga päevakurssi millal tehingu kanded toimusid mitte millal korraldus sisse anti.
Samuti tuleb kasutada tehingute puhul Eesti Panga päevakurssi millal tehingu kanded toimusid mitte millal korraldus sisse anti.
Delaratsioonis on vajalik märkida aksiate ostu ja müügi aeg. Mille leidmisega on mul probleeme...või ei oska ma õigest kohast vaadata. Kas TEIE leiate!?
andsin 31. dets. 2002 müügikorralduse (Tallinna Börsil):
- müügikorraldus täideti
T+3 tõttu on pangaväljavõttel teadagi hilisem kuupäev ning raha laekumine müügist toimus mitu päeva hiljem - sellest ka küsimus - juhul kui omate eelmistest aastatest sarnast kogemust: kuidas deklareeri(k)site, kas MA jaoks toimus tehing 2002 või 2003?
btw: olen üsna veendunud, et MA-st näit telefoni teel seda küsides sõltuks saadav vastus rõhuasetusest küsimuse esitamisel, vastaja tujust, nädalapäevast jne.
- müügikorraldus täideti
T+3 tõttu on pangaväljavõttel teadagi hilisem kuupäev ning raha laekumine müügist toimus mitu päeva hiljem - sellest ka küsimus - juhul kui omate eelmistest aastatest sarnast kogemust: kuidas deklareeri(k)site, kas MA jaoks toimus tehing 2002 või 2003?
btw: olen üsna veendunud, et MA-st näit telefoni teel seda küsides sõltuks saadav vastus rõhuasetusest küsimuse esitamisel, vastaja tujust, nädalapäevast jne.
Kas LHV ei saa teha nii, et müüb kliendile paberid ilma tehingutasuta, aga selle võrra kallima hinnaga?
Oleks kahjumis tehingute tehingutasude probleem kohe lahendatud.
Oleks kahjumis tehingute tehingutasude probleem kohe lahendatud.
to jam
Mul oli sarnane tehing 2001. aasta lõpus ja deklareerisin tolle tulu alles nüüd. MA pole siiamaani vähemalt märkusi teinud. Kas füüsilise isiku puhul nö kassapõhiseid rahavooge mitte ei vaadata? Näiteks, mõned inimesed ootavad paar aastat oma palkade kättesaamist, pole küll kuulnud, et maksuamet sellistel juhtudel tulumaksu vahepeal sisse nõuaks. FIE puhul sai vist isegi valida, kas pidada raamatut kassa- või tekkepõhiselt.
Mul oli sarnane tehing 2001. aasta lõpus ja deklareerisin tolle tulu alles nüüd. MA pole siiamaani vähemalt märkusi teinud. Kas füüsilise isiku puhul nö kassapõhiseid rahavooge mitte ei vaadata? Näiteks, mõned inimesed ootavad paar aastat oma palkade kättesaamist, pole küll kuulnud, et maksuamet sellistel juhtudel tulumaksu vahepeal sisse nõuaks. FIE puhul sai vist isegi valida, kas pidada raamatut kassa- või tekkepõhiselt.
Nii vastaks mõnele üleskerkinud küsimusele:
Kui tehing toimus aasta viimasel päeval, siis reaalselt liiguvad raha ja aktsiad alles T+3 päeval ehk uuel aastal, seega on tehing siiski uue aasta tehing. .
Kahjuks LHV ilma tehingutasuta, aga samas kallima hinnaga tehinguid teostada ei saa.
Kui on tegemist USD väärtpaberitega, siis peaks need kandma vormile 8.2
Kui tehing toimus aasta viimasel päeval, siis reaalselt liiguvad raha ja aktsiad alles T+3 päeval ehk uuel aastal, seega on tehing siiski uue aasta tehing. .
Kahjuks LHV ilma tehingutasuta, aga samas kallima hinnaga tehinguid teostada ei saa.
Kui on tegemist USD väärtpaberitega, siis peaks need kandma vormile 8.2
Lisaks veel Alo kommentaaridele:
1. Vastavalt maksuameti inimestega peetud jutuajamisele peab kandma eesti väärtpaberid tabelisse 6.1 ning välisriikide väärtpaberid tabelisse 8.2. Oluliseks kriteeriumiks on siin just valuuta, milles tehing toimus (ja lisaks ka börs ja emiteerija muidugi) ning seega ei saa kasutada loogikat, et LHV tegutseb eestis ja järelikult on LHV kaudu tehingutelt saadud tulu/kulu eestist saadud. Selles osas on LHV praegune maksuraport eksitav, kuna seal on kõik asjad toodud tabelis 6.1.
2. Kuupäevana kasutatakse T+3 ehk siis jah seda kuupäeva, millal rahad reaalselt liiguvad (enne tekivad küll rahad LHV kontole positsiooni, kuid välja neid ju kanda ei saa). Samuti tuleks sellest lähtuvalt konverteerimisel kasutada T+3 päeva eesti panga valuutakurssi. Nende mõlema punkti osas on LHV maksuraport praegu eksitav, kuna kasutatakse trade date ehk ajahetke T.
3. Kui tabelit 8.2 vaadata, siis nõutakse seal erinevalt 6.1'st ka tehingute toimumise kuupäevasid ning seda nii müügi kui ka ostu kohta. Probleemiks on siinkohal just soetamise ehk ostu kuupäev, kuna mitmes osas ostetud väärtpaberit võidakse realiseerida ühe portsuna ning siis ei ole soetamise kuupäev üheselt määratav. Maksuamet esindaja seisukoht oli, et sellisel juhul tuleks see müük kah vastavate osadena esitada - st kui ostetud kahes osas (10 ja 15) ja müüdud ühes osas (25), siis peaks ikkagi tekkima realiseerimise kohta kaks rida (vastavalt 10 ja 15). Kahjuks on selline lähenemine võimalik muidugi ainult FIFO korral.
Järmise nädala esmaspäeval (3. märts) peaks nimetatud muudatused tekkima ka LHV maksuraportisse. Seega soovitame niikaua võimaluse korral deklareerimisega oodata.
1. Vastavalt maksuameti inimestega peetud jutuajamisele peab kandma eesti väärtpaberid tabelisse 6.1 ning välisriikide väärtpaberid tabelisse 8.2. Oluliseks kriteeriumiks on siin just valuuta, milles tehing toimus (ja lisaks ka börs ja emiteerija muidugi) ning seega ei saa kasutada loogikat, et LHV tegutseb eestis ja järelikult on LHV kaudu tehingutelt saadud tulu/kulu eestist saadud. Selles osas on LHV praegune maksuraport eksitav, kuna seal on kõik asjad toodud tabelis 6.1.
2. Kuupäevana kasutatakse T+3 ehk siis jah seda kuupäeva, millal rahad reaalselt liiguvad (enne tekivad küll rahad LHV kontole positsiooni, kuid välja neid ju kanda ei saa). Samuti tuleks sellest lähtuvalt konverteerimisel kasutada T+3 päeva eesti panga valuutakurssi. Nende mõlema punkti osas on LHV maksuraport praegu eksitav, kuna kasutatakse trade date ehk ajahetke T.
3. Kui tabelit 8.2 vaadata, siis nõutakse seal erinevalt 6.1'st ka tehingute toimumise kuupäevasid ning seda nii müügi kui ka ostu kohta. Probleemiks on siinkohal just soetamise ehk ostu kuupäev, kuna mitmes osas ostetud väärtpaberit võidakse realiseerida ühe portsuna ning siis ei ole soetamise kuupäev üheselt määratav. Maksuamet esindaja seisukoht oli, et sellisel juhul tuleks see müük kah vastavate osadena esitada - st kui ostetud kahes osas (10 ja 15) ja müüdud ühes osas (25), siis peaks ikkagi tekkima realiseerimise kohta kaks rida (vastavalt 10 ja 15). Kahjuks on selline lähenemine võimalik muidugi ainult FIFO korral.
Järmise nädala esmaspäeval (3. märts) peaks nimetatud muudatused tekkima ka LHV maksuraportisse. Seega soovitame niikaua võimaluse korral deklareerimisega oodata.