riq! Saan aru, et vaatasid eile Foorumit ja esmaemotsioone püüdsid teistega jagada.Saade oli tõesti vägev! jagus küllaga.Emotsionaalne
Järgnev ei ole Sinu halvustamiseks, vaid lugemiseks ka teistele, kuidas inimene oma sõnademängudega päris rappa võib minna! Minu arust.
Kuidas jaatada elu?
03.02.2005 00:01
Praegu teoksil oleva haldusreformi kaalukas tuumik lähtub nõukogude-perioodi kaugele jõudnud saavutistest, mis tõukepindlikul määral baseeruvad okupatsiooniperioodi sundsuunistatud kavade lõpuleviimise tahtest, kus rahva ajaloolis-kultuuriline mälu eesmärgistati nivelleerida olemasolevalt õudustatud parameetrite tausta respekteerides.
Kui säärast tendentsi soovitakse Eesti Vabariigis jätkata, on see okupatsiooni jätkusuutlik seemendamisprotsess inimeste südameis ja nende südametunnistusis ja pealegi “demokraatiliselt” ja jumalavaenulikku tagapõhja kummatiselt arvesse võttes.
Kas anname endale aru, et astume samm-sammult lähemale destruktiivsusele, kui ka päädime loodava valla nimena vaevalt nulli protsendini küündiva elu hoidva ja säilitava hoiaku nimena Tapa vald?
Kuidas jaatada elu, kui pakutav nimi jaksutab vaatama vaevalt üle giljotiini läve?
Algur Kaerma, praegu veel Tapa linn
ei.
kusjuures ega teine eesti ka eriti arva et ma oiget juttu raagin - nemad tahaks kirvega kallale minna. no kas te kujutate ette mis mentaliteet seal valitseb?
ala et kuna riik ja riigiisad muudkui kaklevad omavahel ja panevad riigi vara tasku,
siis jarelikult on mul ka oigus seda teha. koik varastavad. ja siis raagime et ehitame majandust yles.
meie poliitikutel ja valgekradel voib ju raamatutarkust olla sajebis, aga elu eestis ei ole mitte sama mis raamatus. hariduse ja oma edu alusel eeldatakse et nii ongi hea. ma isiklikult ei poolda pollumajanduse toetamist yldse, eus laheb selle peale enamus eelarvest. samas, kui pollumeestega rääkida, siis voiks jouda ju kompromissile - nad koik ei ole idioodid! aga ei, koigil on tegelt pohhui. no ma ei saa naiteks aru miks on vaja maksta kinni igast pollumaj tehnika soetamist ja miljoni hektari maalappe, kui riigi seisukohast on tahtis et sailiks pollumajandamise oskus? seda saab ka vahemate ressurssidega. aga noh, kahjuks ei suuda ma oma m6tteid teistele selgeks teha.
inimesel on oiglustunne. kui seda rikutakse, on vaja kedagi kes kaitseks. kui kellegil on oigus olla kaitstud siis keegi PEAB teda kaitsma. PEAB kaitsma on kohustus. kohustuse eest tuleb maksta. mida rohkem teineteisele sitta keeratakse seda rohkem on vaja igasuguseid kaitsjaid ja seadusi kaitsma. seda keerulisemaks ja kulukamaks laheb keskkond. igasugune "vaba" majanduskeskkond nagu ka kommunism on voimalik siis, kui inimestel on arenenud oiglustunne, ehk ei tehta ylekohut. hea oleks, kui vahel moeldaks ka teistele. naiteks kui naed et kogu vastutulev autorida ootab vasakpööret sooritada pyydva auto taga, oleks moistlik sel autol lasta vasakpööre sooritada. sinule vaike kulu, teistele suur voit. ehk siis koik need reformi pooldajad voiks koigepealt alustada sitakeeramise lopetamisest, siis tuleb ka vaike ja effektiivne riigiaparaat.
igasugune majandusvabadus jne toob kaasa sama pasa mis on venemaal, brasiilias, usas jne. see, miks pohjamaades asi funkas, on tanu sellele, et nad on siiski suht rahulikud inimesed. naudin iga hetke soomes viibides, ja soomlased on rahul, et neid ainult eestis röövitakse.. loppude lopuks, ega average joe ei aja taga mitte raha vaid elum6nu. it just happens to be, et elum6nu seostatakse enamuses (kallite) asjadega. selleks on vaja raha. a mis kasu on paljust rahast kui enamus kulub sellest oma ellujatmiseks? ala turvaseadmed? turvamehed? aga kes on suvel soomes järve ääres saunas öösel käinud, moistab ilmselt mind.
see ärapanemise loo point oli optsioonide teooriast ;)
ja nagu lugejakiri mulle väitis, et kohati sarnaseid ideid
rakendatakse ka õigusteaduses nt. Hohfeld W. N. (1919) Fundamental
Legal Conceptions v6i Commons J. R.(1924) Legal Foundations of
Capitalism
First order jural positions
If we have two agents i and j then:
Right of i is Duty of j
Duty of j is Lack of Liberty of j
Lack of Liberty of j is Lack of exposure of i
Näide:
Boats that are in danger enjoy some legal right to be helped by other
ships. This right is necessarily correlated with the duty of other
boats not to leave when another ship is in danger. This duty does also
necessarily entails that other boats do not have the liberty to leave
and that boat that is danger is not exposed to the liberty of other
boat of refusing help.
Second order jural positions
no Power of i is no Liability of j
No Liability of j is Immunity of j against Power of i
Immunity of j against Power of i is disability of i
Näide sõnavabadusest:
If, because of the existence of a Bill of rights the State has no
power to change legal entitlements and restrict my liberty of speech
(Simmonds, 1986 p. 132), this means that in this respect I have no
liability towards the state or, in other words, an immunity against
its power that is correlated to the corresponding disability of the
State.
kusjuures ega teine eesti ka eriti arva et ma oiget juttu raagin - nemad tahaks kirvega kallale minna. no kas te kujutate ette mis mentaliteet seal valitseb?
ala et kuna riik ja riigiisad muudkui kaklevad omavahel ja panevad riigi vara tasku,
siis jarelikult on mul ka oigus seda teha. koik varastavad. ja siis raagime et ehitame majandust yles.
meie poliitikutel ja valgekradel voib ju raamatutarkust olla sajebis, aga elu eestis ei ole mitte sama mis raamatus. hariduse ja oma edu alusel eeldatakse et nii ongi hea. ma isiklikult ei poolda pollumajanduse toetamist yldse, eus laheb selle peale enamus eelarvest. samas, kui pollumeestega rääkida, siis voiks jouda ju kompromissile - nad koik ei ole idioodid! aga ei, koigil on tegelt pohhui. no ma ei saa naiteks aru miks on vaja maksta kinni igast pollumaj tehnika soetamist ja miljoni hektari maalappe, kui riigi seisukohast on tahtis et sailiks pollumajandamise oskus? seda saab ka vahemate ressurssidega. aga noh, kahjuks ei suuda ma oma m6tteid teistele selgeks teha.
inimesel on oiglustunne. kui seda rikutakse, on vaja kedagi kes kaitseks. kui kellegil on oigus olla kaitstud siis keegi PEAB teda kaitsma. PEAB kaitsma on kohustus. kohustuse eest tuleb maksta. mida rohkem teineteisele sitta keeratakse seda rohkem on vaja igasuguseid kaitsjaid ja seadusi kaitsma. seda keerulisemaks ja kulukamaks laheb keskkond. igasugune "vaba" majanduskeskkond nagu ka kommunism on voimalik siis, kui inimestel on arenenud oiglustunne, ehk ei tehta ylekohut. hea oleks, kui vahel moeldaks ka teistele. naiteks kui naed et kogu vastutulev autorida ootab vasakpööret sooritada pyydva auto taga, oleks moistlik sel autol lasta vasakpööre sooritada. sinule vaike kulu, teistele suur voit. ehk siis koik need reformi pooldajad voiks koigepealt alustada sitakeeramise lopetamisest, siis tuleb ka vaike ja effektiivne riigiaparaat.
igasugune majandusvabadus jne toob kaasa sama pasa mis on venemaal, brasiilias, usas jne. see, miks pohjamaades asi funkas, on tanu sellele, et nad on siiski suht rahulikud inimesed. naudin iga hetke soomes viibides, ja soomlased on rahul, et neid ainult eestis röövitakse.. loppude lopuks, ega average joe ei aja taga mitte raha vaid elum6nu. it just happens to be, et elum6nu seostatakse enamuses (kallite) asjadega. selleks on vaja raha. a mis kasu on paljust rahast kui enamus kulub sellest oma ellujatmiseks? ala turvaseadmed? turvamehed? aga kes on suvel soomes järve ääres saunas öösel käinud, moistab ilmselt mind.
see ärapanemise loo point oli optsioonide teooriast ;)
ja nagu lugejakiri mulle väitis, et kohati sarnaseid ideid
rakendatakse ka õigusteaduses nt. Hohfeld W. N. (1919) Fundamental
Legal Conceptions v6i Commons J. R.(1924) Legal Foundations of
Capitalism
First order jural positions
If we have two agents i and j then:
Right of i is Duty of j
Duty of j is Lack of Liberty of j
Lack of Liberty of j is Lack of exposure of i
Näide:
Boats that are in danger enjoy some legal right to be helped by other
ships. This right is necessarily correlated with the duty of other
boats not to leave when another ship is in danger. This duty does also
necessarily entails that other boats do not have the liberty to leave
and that boat that is danger is not exposed to the liberty of other
boat of refusing help.
Second order jural positions
no Power of i is no Liability of j
No Liability of j is Immunity of j against Power of i
Immunity of j against Power of i is disability of i
Näide sõnavabadusest:
If, because of the existence of a Bill of rights the State has no
power to change legal entitlements and restrict my liberty of speech
(Simmonds, 1986 p. 132), this means that in this respect I have no
liability towards the state or, in other words, an immunity against
its power that is correlated to the corresponding disability of the
State.
kule koto, see on samal tasemel mis naiteks tallinna koalitsioonilepe respu ja keski vahel.
ma ei saa sellest aru.
ma ei saa sellest aru.
ise olen vist endiselt respu liige, liikmemaksu pole ammu tasunud (astmelise tulumaksu vastu voitlev erakond kehtestas astmelise liikmemaksu!?!?!?!). vahepeal motlesin et astuks respust välja. viimase aja syndmused panid meelt muutma. eriti see korruptsiooniparameetrite asi. respu voib ju olla ootusi petnud jne, kuid tyybid vahemalt pyyavad. parts on ikka vaga s*tas seisus enivei. aga oskate välja tuua, mida konkreetset respu paha on teinud? viljasalved, linnahallid.. on teil respu kohta miskeid suurejoonelisi kalasid öelda?
sõnapidamisest: never say never. kunagi kui olid valimised oli kesk suureks ohuks. nyyd tundub et palju suuremaks ohuks on hoopis reform. rahvaliit ja m66dukad khm sotsdem.. no millal varem keegi yldse oma lubadustest kinni on pidanud? koige lihtsam on ju yldse mitte midagi lubada ja mitte midagi teha - siis ei saa kriitikat!
sõnapidamisest: never say never. kunagi kui olid valimised oli kesk suureks ohuks. nyyd tundub et palju suuremaks ohuks on hoopis reform. rahvaliit ja m66dukad khm sotsdem.. no millal varem keegi yldse oma lubadustest kinni on pidanud? koige lihtsam on ju yldse mitte midagi lubada ja mitte midagi teha - siis ei saa kriitikat!
riq.
Antud artikkel avaldatud Algur Kaerma poolt Virumaa Teatajas 03.02.2005.
Egas see lihtinimesele polegi kirjutatud. See nagu mingi tulnukatele kodeeritud sõnum!
Antud artikkel avaldatud Algur Kaerma poolt Virumaa Teatajas 03.02.2005.
Egas see lihtinimesele polegi kirjutatud. See nagu mingi tulnukatele kodeeritud sõnum!
See Algur Kaerma, ja sisuliselt ka naiteks Vaher (olen teda kuulnud s6na v6tmas) lähevad rappa sellega, et nad arvavad, nagu poliitikud/ametnikud peaks mingeis standardväljendeid ja tuttavaid sonu kasutama ja kui nad kirjutavad lihtslausetega siis peetakse neid lolliks. voi siis ongi eesmrgiks et keegi aru ei saaks. vaata kasvoi mis tyybid räägivad teles: maksuaksjale.. kodanikule.. valijale.. millal keegi rääkis viimati inimesest? kui linnavaltsuses pole pooltel isegi keskharidust, siis ei imesta puuduliku k6neosavuse yle. hirmutab aga, et sellised inimesed juhivad meie elu.. eriti, kuna neil nagu oma aju vist midagi ei toodagi.
Täielikulkt nõustun sinuga!
Hirm suhelda tavakonaniku sõnavarasse on suur ja kust see targa inimese imidz siis välja peaks paistma!
Hirm suhelda tavakonaniku sõnavarasse on suur ja kust see targa inimese imidz siis välja peaks paistma!