Alternatiivina pakuks välja Jussi õlletoast tõmmata pikk tross Oleviste kirikuni ja siis panna sinna peale jaglrattad millega üle Tallina lahe vändata nagu Helsingi Heureka muuseumis.
ega nii ka võib aga näiteks vettmööda minnes ei ole ummikuid ja fooride taga passimist. Pange mingi praam või kaater sealt põhjatipust kesklinna ja edasi Kaumäele sõitma, või mis.
"Peamised puiduallikad olid raie metsamaalt (10,4 mln m3) ja import (4,2 mln m3). Eesti puidutööstus kasutas 2020. aastal 92% ulatuses kohalikku päritolu tööstuslikku ümarpuitu."
Veerand bilansist oli import aga 92% kasutati kohalikku päritolu? Does compute? Kõik import oli miski eksootika?
See on seotud terminoloogiliste puudujääkidega. Metsast tuleb puit ja Venemaaalt tuleb puit ja ahju läheb puit ja välja veame puitu jne. Venemaalt tuli ikka saematerjal, metsast palk, paberipuu (ümarmaterjal) jne. Muidu on üks puit kõik.
Venemaalt ei toodud ümarpalki, kuna selle väljavedu on Venamaal kõrgelt maksustatud ja see ei tasuks ära. Tuuakse saematerjali, prusse, mida tihti omakorda saetööstused töötlevad edasi. Freesivad liistuks, õigesse paksusesse, mõõtu jne... Samuti suurem osa vineeri oli varem Vene päritolu. Mina väljendasin ennast natuke valesti ja mõtlesin tegelikult puidutööstust laiemalt kui ainult saetööstus (sh puitu kasutav tööstus).
"VonSten" Venemaalt ei toodud ümarpalki, kuna selle väljavedu on Venamaal kõrgelt maksustatud ja see ei tasuks ära. Tuuakse saematerjali, prusse, mida tihti omakorda saetööstused töötlevad edasi. Freesivad liistuks, õigesse paksusesse, mõõtu jne... Samuti suurem osa vineeri oli varem Vene päritolu. Mina väljendasin ennast natuke valesti ja mõtlesin tegelikult puidutööstust laiemalt kui ainult saetööstus (sh puitu kasutav tööstus).
Kõlab nagu et venemaalt tarniti Jaapanisse traktoreid, Jaapan omakorda lammutas traktorid komponentideks, sulatas ära ja tegi neist omale vajalikke asju.
Aga millised on üldse "vene traktorid" -- Harkovi traktoritehas on Ukrainas. Bellarussi tehakse Batja man. OK, Kirovets on tõesti "vene traktor" ja "NATT" ehk DT kah. Tšeljabinskis tehakse ka buldoosereid. Seega, valdavalt tööstus-ehitustraktorid on "vene" ja põllumajanduslikud peamiselt "mittevene"
Et nüüd tähenärimise fun ära rikkuda, julgen arvata, et mrk pidas silmas "vene" nagu "nõukogude (liidu)" traktoreid. Vt. ka "vene ime" ehk mainitud Kirovets / K700+, vene värk jms. Endal ei tule ka lisaks rohkem meelde kui Doni- äärses Rostovis asuv Rosselmaši kombainitehas, Vladimiri tehas (T-25) ja Lõuna Masinaehitustehas oma JuMz - ekskavaatorilaadsete toodetega. Viimast ei viitsi tuhnima hakata, kus ja millise praeguse riigi territooriumil see täpselt asus. Ahjaa, koduvillane Talleks oma drenaažiekskavaatoritega last but not least. Traktorid vist niipalju manti ikkagi välja ei andnud, aga nõuka tööpinkide kohta liikusid küll visalt kuuldused, et japsid ostavad hea meelega, sulatavad üles ja valmistavad ühe pingi metallist endale viis moodsat. Et just viis, on ka raske uskuda, aga kaks vast küll. Siia otsa veel selline kasutu fakt, et kus iganes olid n. liidus puhkpille valimistavad vabrikud, olevat nende tootmisplaan kellegi targal otsusel olnud... tonnides. Ehk et kui tööpingil võib massiivsus ja monoliitsus olla pigem eelis stabiilsuse ja täpsuse mõttes, siis nõukogude pillimehed teadvustasid fakti, et neil on au tassida ning mängida kõige raskemaid tuubasid, trompeteid ja tromboone maailmas, ilmselt ülevoolavalt reljeefsete komplimentidega partei ja valitsuse aadressil. Kas ka nõukogude puhkpillid Jaapanis nõutud kaup oli, pole teada.
Treipinkidest -- kunagi ammu ammu üks onu väitis mulle, et õiged treipingi seadmed on paigaldatud pakusule päris marmorist alusele, et asi oleks jäik ja täpne. Seda marmorit japsid ikka üles ei sulata, aga ega venemaa (nõukogude liit) selliseid ei tootnud ka, vähemalt ma oma ihusilmaga pole näind.
Tööpinkide tootmisega oli Nõukogude Liidus... Si.Tas.Ti. Näiteks kuulsad "polgukahurid" ZiS 3 ja ZiS 5 oleks olemata olnud, kui lahke Onu Säm poleks tarninud kahuriraua tootmiseks vajalikke pinke. NLiit seda teha ei suutnud. Elas ju kogu "tehnika ja tootmine" lääne impordi peal. (GAZ - Ford, ZiL - Autocar, hiljem reparatsioonid (röövsaak) Saksamaalt jne. jne. Diiselveokeid MaZ hakati Nliidus tootma alles siis, kui saksamaalt oli vastav tehnoloogia "repareeritud" -- isegi tehas ehitati sõjavangide orjatööga ja hiljem seadistati tootmisliinid saksa inseneride poolt). (Lennuki- ja tankidiislid on natuke teine ooper, sellest võiks omaette opuse kirjutada). Aga ärgem mingem milistaarnetiks kätte ära. Leidub neid, kes väidavad, et NLiidu kokkuvarisemise põhjueks oli "suutmatus toota tehaseid mis toodaks (moosaid) tehaseid (sisseseadet). Kõik vähegi kobedam ja olulisem osteti läänest ja selge see, et Külma Sõja aeegu neile just uusimat ja parimat ei antud. Kellegi teise "leival" jääb see "tootlike vahendite upitamine vajalikule kõrgusele" igaveseks unistuseks.
Väga korralikult tehud, soliidsete ja autoriteetsete allikaviidetega varustatud dok. "Kuidas VMN eesotsas Nliiduga (sitasti) IBM/360 kopeeris" Must-valgel 25.30 peal "NLiit omandas "salapärasel moel" terved tootmisliinid ja sisseseaded PCB-de ja corede tootmiseks. Ilma nendeta oleks kogu projekt sisuliselt läbikukkunud. allikas: CIA raport"
Käisin täna Maximas, pidavat odavamapoolne pood olema. Kalevi "Tiina" kompvek, 1 kg pakis, kilo hind 39,95. Hinnakontroll näitas, et nii ongi, ei ole silt vigane.
Käisin täna samas Maximas. Kommid olid alles, hinnasilt ära korjatud. Hinnakontroll näitas ikka 39,95 eurot kilo. Kuna silti ka enam ei olnud, siis kujutan ette seda hämmingut kui keegi neid komme osta peaks püüdma...
Ise kasutan maximas äppi ja maksmisel üllatusi pole ja tegelikult on hinnad olnud päris õiged. Küll juhtus eile, et lõhefilee ei maksnud 9.99€ kg nagu suur silt letil näitas, vaid 7.99 ja kuna oli teisipäev, siis lahtine kala kõik lisaks -30%. Ehk praegusel ajal on võimalik osta lõhefileed 5.60€ kg. Selle üllatuse peale küsisin kohe teise kilose tüki veel.