Uus hinnareaalsus

ma arvan ka, et ega need 2,50 ja 3 eur marjad tulemata ei jää. Muidugi on turumajandus ja vabadus, aga 12,50 eur ei ole maasika normaalne hind kui 1000-3000 km kauguselt toodud marjad on 3x odavamad. Võib ükskõik, mis joga ajada puhtusest ja mürkidest ja kodumaast, aga tegelikult ei usu ma, et ka siinne taimekasvatus ilma mürgitamata võimalik on ning tegelikult puudub mul igasugune kindlus, et see müügilett mulle sedasama poola marja lihtsalt 3x kallima hinnaga ei müü. Aga parafraseerides ühte lauset kalli kohvitopsi kohta, siis tegelikult vist väga kriisi ei ole kui inimesed selle hinnaga marju ostavad...
Erinevus Tavafarmeri ja Ökofarmeri vahel pidi olema, et Ökofarmer pritsib öösel...ja loomalikult müüakse meile Kreeka ja Poola marju kodumaiste pähe.
"camouflage"
fkk, eesti maasikas 12,50 eur kg!!! Üks kaubanduskeskuse ees marju ja köögivilju müüv lavka, umbkeelne slaavlane leti taga. Ma võin seda endale lubada, aga põhimõtte pärast ei osta. Veel enam, praegu on ikkagi hooaeg ning 2 nädala pärast hakkab hooaeg juba läbi saama ehk siis läheb veel kallimaks?


Klassikaline turumajandus. Kui ikka mitte keegi ei osta selle hinnaga, küll siis kiiresti alla lastakse, sest mari rikneb ju ära ja päris tasuta pole keegi nõus seal kaubanduskeskuse ees ka päev läbi passima.
Kui aga on piisavalt sinu suguseid kes võivad seda hinda endale lubada (ja osa neist lubab ka) siis on ju tegemist hinnaga kus pakkumine ja nõudlus kokku saavad ja kõik on hästi.
Sa võid ju üksinda keelduda 12,50 EUR maasikaid ostmast, aga samas on kamalutäis noori neidusid, kes pole elus kunagi poehindu vaadanud, kes kõik seda ostavad. Samuti veel emad jonnivate lastega.
Mõistlik on hoopis oodata kuni hooaja tipp käes, otsida mõni odavam müüja, sinna sõita ning hulgim maasikaid osta, need sügavkülma panna ja ...
"camouflage"
fkk, eesti maasikas 12,50 eur kg!!! Üks kaubanduskeskuse ees marju ja köögivilju müüv lavka, umbkeelne slaavlane leti taga.

Ühes teises lavkas istus leti taga noor ja kena eesti näitsik. Igavles, lobises sõbrannaga. Kaugele kostsid "t*ra", "v*ttu" ja muu säärane mahe kodumaal kasvatatud sõnakraam. Mõtlesin, see see inflatsioon on tõesti laiapõhjaline...

"Lenzer"
Teades kõiki, kes kasvatavad kagueestis ja osasid keskeestist, siis praegu ei ole hooaeg, ilmselt põua tõttu paar nädalit nihkes. Tulevad ka 2.50 marjad varsti.

Vähemasti Kagu-Eestis on sel aastal probleemiks ka kevadised öökülmad, mis õied lihtsalt ära noppis. Kohati läks nahka isegi varajane kartul (pealsed ära). Mu oma aias tegid öökülmad puhta töö ka murelitega. Pääsesid need, kel hilisemad sordid (ei olnud veel õitsema hakanud).
Murelitega läks tõesti hästi ei pea see aasta linnuvõrke panema:)
Üldse paistab, et see aasta saab sügise poole rahulikult grillida ja tsillida - saagikoristamisega tegelema ei pea.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120202832/mooblitootja-eesti-puidu-hind-on-ilmselt-euroopa-aga-voib-olla-ka-maailma-korgeim

Mööblitootja Tarmeko juht Jaak Nigul sõnas, et mullu üles roninud lehtpuupalgi hind pole siiani alla tulnud. Sealjuures maksab Niguli kinnitusel kasepalk Soomes 2,5–3 korda vähem. Ta märkis, et kasepalgi hind sõltub eelkõige nõudluse ja pakkumise vahekorrast.

"juured"
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120202832/mooblitootja-eesti-puidu-hind-on-ilmselt-euroopa-aga-voib-olla-ka-maailma-korgeim

Mööblitootja Tarmeko juht Jaak Nigul sõnas, et mullu üles roninud lehtpuupalgi hind pole siiani alla tulnud. Sealjuures maksab Niguli kinnitusel kasepalk Soomes 2,5–3 korda vähem. Ta märkis, et kasepalgi hind sõltub eelkõige nõudluse ja pakkumise vahekorrast.



Hakkama Soomest kasepalki ostma, mitte kiunuda kuidas Eestis hind nii palju kallim, perhäps?
"zuckerblaum"
Üldse paistab, et see aasta saab sügise poole rahulikult grillida ja tsillida - saagikoristamisega tegelema ei pea.


Jep, ikkagi kliima soojenemine!
Kurki juba toome, asi see siis puitu vedada pole?
"juured"
Kurki juba toome, asi see siis puitu vedada pole?


Kui me suudam ja oskame puitu rohkem väärindada, kui meie metsades kasvab, siis peabki sisse vedama. Aga viimasel ajal meedias läbi jooksnud uudised puidusektori osas jätab mulje, et eriti lisandväärtust juurde ei suudeta toota ja juba väikesed valuutakursi kõikumised on ärile hävitava mõjuga
"sander1337"
"juured"
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120202832/mooblitootja-eesti-puidu-hind-on-ilmselt-euroopa-aga-voib-olla-ka-maailma-korgeim

Mööblitootja Tarmeko juht Jaak Nigul sõnas, et mullu üles roninud lehtpuupalgi hind pole siiani alla tulnud. Sealjuures maksab Niguli kinnitusel kasepalk Soomes 2,5–3 korda vähem. Ta märkis, et kasepalgi hind sõltub eelkõige nõudluse ja pakkumise vahekorrast.



Hakkama Soomest kasepalki ostma, mitte kiunuda kuidas Eestis hind nii palju kallim, perhäps?


Saematerjal ja osaliselt ka ümarpalk tuleb meile tükimat aega Soomest. Nüüd on hakatud saematerjali tooma ka Rootsist ja Norrast. Soomest tuuakse meile isegi küttepuid.
"VonSten"
"sander1337"
"juured"
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120202832/mooblitootja-eesti-puidu-hind-on-ilmselt-euroopa-aga-voib-olla-ka-maailma-korgeim

Mööblitootja Tarmeko juht Jaak Nigul sõnas, et mullu üles roninud lehtpuupalgi hind pole siiani alla tulnud. Sealjuures maksab Niguli kinnitusel kasepalk Soomes 2,5–3 korda vähem. Ta märkis, et kasepalgi hind sõltub eelkõige nõudluse ja pakkumise vahekorrast.



Hakkama Soomest kasepalki ostma, mitte kiunuda kuidas Eestis hind nii palju kallim, perhäps?


Saematerjal ja osaliselt ka ümarpalk tuleb meile tükimat aega Soomest. Nüüd on hakatud saematerjali tooma ka Rootsist ja Norrast. Soomest tuuakse meile isegi küttepuid.


Siis millest niu-niu-niu (nagu mina seda tunnetan) herr johtajal?
Polegi nju vist.
Panevad uksed kinni kõik kes hakkama ei saa ja Buratinosid voolitakse Rootsi puidust, sest see on odavam.
"sander1337"
"VonSten"
"sander1337"
"juured"
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120202832/mooblitootja-eesti-puidu-hind-on-ilmselt-euroopa-aga-voib-olla-ka-maailma-korgeim

Mööblitootja Tarmeko juht Jaak Nigul sõnas, et mullu üles roninud lehtpuupalgi hind pole siiani alla tulnud. Sealjuures maksab Niguli kinnitusel kasepalk Soomes 2,5–3 korda vähem. Ta märkis, et kasepalgi hind sõltub eelkõige nõudluse ja pakkumise vahekorrast.



Hakkama Soomest kasepalki ostma, mitte kiunuda kuidas Eestis hind nii palju kallim, perhäps?


Saematerjal ja osaliselt ka ümarpalk tuleb meile tükimat aega Soomest. Nüüd on hakatud saematerjali tooma ka Rootsist ja Norrast. Soomest tuuakse meile isegi küttepuid.


Siis millest niu-niu-niu (nagu mina seda tunnetan) herr johtajal?


Kogu puittoodete sektor oli siiani orienteeritud mudelile, kus odav tooraine tuli valdavalt Venemaalt ja valmistoodang läks suuremalt jaolt Skandinaaviasse. Nüüd oleme olukorras, kus Rootsis ja Soomes on elekter odavam ja 2x sama materjali ülevedu (1. kord toormaterjalina, 2. kord tootena) sööb ära ka väikese eelise siinses odavamas tööjõus (mis pole ka enam teab mis odav).
Lisaks tekib Läänemerel opereerivatel parvlaevaoperaatoritel kohustus osta co2 kvooti järgmisest aastast, mis kindlasti skandinaavia suunalist maanteetransporti odavamaks ei tee.
"VonSten"
Kogu puittoodete sektor oli siiani orienteeritud mudelile, kus odav tooraine tuli valdavalt Venemaalt

Millel see väide põhineb?

"Sekeldaja"
"VonSten"
Kogu puittoodete sektor oli siiani orienteeritud mudelile, kus odav tooraine tuli valdavalt Venemaalt

Millel see väide põhineb?



mina küll Eesti puidubilansi põhjal ei julge väita, et selline orientatsioon oli ...


https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/Teemad/Mets/Puidubilanss%202020.pdf


Puidubilansi kogumaht oli 2020. aastal 16 209 000 m3 . Peamised puiduallikad olid raie metsamaalt (10,4 mln m3 ) ja import (4,2 mln m3 ).
Eesti metsamaalt varutud puidust kasutati 46% palgina, 21% paberipuiduna ja 33% küttepuiduna. Puidu ja puittoodete impordi kogumahust moodustasid suurima osa okaspuu saematerjal (32%) ja paber, papp ning paber- ja papptooted (21%).
Suurimad toormekasutajad olid puitkütuste tootjad ja saetööstus. Puidubilansi kogukäibest kulus 32% puitkütuste tootmiseks ja 25% puitu liikus saetööstusesse.
Eesti puidutööstus kasutas 2020. aastal 92% ulatuses kohalikku päritolu tööstuslikku ümarpuitu (palk ja paberipuit).
Puidubilansi lõppkasutuse suurimad valdkonnad olid puidu ja puittoodete eksport (9,6 mln m3 ) ning puitkütuste tarbimine energeetikas (5,9 mln m3 ).
Ekspordi kogumahust moodustasid suurima osa puidugraanulite (25%), okaspuulaastude ja –pilbaste (12%) ning okaspuu saematerjali (11%) eksport. Puidubilansi kogukäibest kulus energiaks (puitkütuste tarbimine ja eksport) u 52% (8,5 mln m3 ), seejuures riigisiseselt tarbiti energeetikas 4,6 mln m3 puitu.
2013 aasta puidubilanss ka joonisena ...