"karlsson25" Autost. Mõtetu kulu, kuid vahel tõesti hädavajalik. Just tulin maaalusest selvepesulast. Ämber, pudel šampooniveega, pigipuhastussavi, pigieemaldussprei ja mikrofiiberlapid oli endal kaasas. 6€, 1h tööd ja auto on sama puhas, nagu salongist tulles.
Ma annan sulle kümpa, teed minu oma ka ära? Muidu autopesulad otsivad töötajaid küll...
"Karum6mm" Inimliku intellektuaalse totaalülbuse, managerialismi ja oma võimete ülehindamise parimad näited on:
2. Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika.
Mõlemad lõpevad hästi. Ausõna.
Nice call. Kujuta nüüd ette millises perses me oleksime täna ilma EL ühtse põllumajanduspoliitikata? Kui lisaks energiale, maavaradele ja suurele osale tööstusest oleks meil ka toit offshoritud? See oleks raudselt juhtunud, sest EL-s on toidu tootmine mõttetult kallis võrreldes USA, Brasiilia või, khm, Venemaaga.
Paar päeva tagasi märkisin ühele prantslasele, et mina isiklikult võtan tagasi kogu üldise kriitika, mida ma viimase paarikümne aasta jooksul olen CAP aadressil suust ja pastakast välja ajanud ning märgin FR valitsuse kangekaelsust antud küsimuses edaspidi positiivse seigana. (Mitmete konkreetsete aplikatsioonide osas olen küll endiselt kriitiline, aga see ei muuda suurt pilti).
PS sisuliselt toimub täna Common Energy Policy kujundamine, järjekorras järgmine on ilmselt Common Industrial Policy. Go figure.
Ehk sa tahad öelda, et kuna juhtus äkki hunnik asjaolusid/kokkusattumusi, mis juhuslikult (!) tunduvad CAPi õilsust valideerivat (ja mida päris kindlasti CAPi populistlike improvisatsioonide jada loojad ette EI näinud), siis on CAP õige ja õilis asi? Selline seisukoht on aktsepteeritav. Minu seisukoht võiks olla seega sama aktsepteeritav. See on: kuna üha enam kuhjub näiteid sellest, kuidas turuprotsessidesse sekkumine viib ettearvamatute kõrvalmõjudeni ning sekkumine ei saa resssursside piiratuse tõttu lõputult jätkuda, oleks tõenäoliselt ratsionaalsem mõte turuprotsessid rahule jätta.
Quite the opposite, Sir. CAP loojad mitte ainult ei näinud seda olukorda ette, vaid olid seda aastaid pärast IIMS lõppu omal nahal kibedasti praktikas tunda saanud. Aastatel 1945-50 valitses Lääne-Euroopas nimelt räme toidupuudus, kuigi maailmas tervikuna oli toitu küll (nagu ka kõigi eelnenud ja järgnenud näljahädade ajal). See lahendati CAP-i ja Marshalli plaaniga. Toidu puhul ei saa lähtuda ainult turuprotsessidest mu meelest ühel lihtsal põhjusel: toidu supply peab olema tagatud kogu aeg (mitte 99.8% ajast, vaid täpselt 100%) ja see ei jäta ajalist ega kohalist ruumi price discovery protsessi jaoks. Kõigi muude kaupade ja teenustega on vähemalt mingi lõtk olemas, kas ajas või ruumis, mis annab turuosalistele reageerimisaja. Toidu puhul peab pakkumine olema kogu aeg saadaval ja sealt tekib (pigem näiline) ebaefektiivsus. Nii lihtsalt on. Küll aga, nagu ma ka kirjutasin, selle põhimõtte rakendamisel on tõepoolest hakkama saadud muuhulgas ka kõikvõimalike totrustega. Sellega nõus.
Suremisel on tähtis kuidas, millal ja kus surra . Laiba töötlemine ja kombekohaselt matmine on suur kulu lähedastele ja keegi ei taha ju seda jama oma kallitele inimestele. Kirstumatus on eriti kallis ja siis veel peied.
Surra tuleb nii et laipa ei leitaks. Enne viskad telefoni jõkke, siis lähed kõige sügavamasse metsa ja istud puu alla maha. Oma kolme päeva pärast oled surnud, see on täitsa kindel, olgu suvi või talv. Metsas on terve trobikond elusolendeid, kes su surnukeha peavad suurepäraseks toidulauaks. Mõne aja pärast pole peale luude midagi sellest järel. Ökoloogiline ja puhas. Paari aasta pärast lõpetab ka Rolexi veekindel kuldkell tiksumise. Politsei lõpetab kadunud isiku otsimise juba mõne päevaga, neil on piisavalt kogemusi, et teada, pärast seda on see mõttetu ajaraisk. Sugulased elavad hästi edasi . 5 aasta pärast tunnistab kohus su surnuks ja pärand avaneb .
See läheb just neile, kellele sa tahtsid, et läheks ja ei mingeid kulutusi laiba utiliseerimiseks. Kõik on õnnelikud ja sääst missugune .
Suremisel on tähtis kuidas, millal ja kus surra . Laiba töötlemine ja kombekohaselt matmine on suur kulu lähedastele ja keegi ei taha ju seda jama oma kallitele inimestele. Kirstumatus on eriti kallis ja siis veel peied.
Surra tuleb nii et laipa ei leitaks. Enne viskad telefoni jõkke, siis lähed kõige sügavamasse metsa ja istud puu alla maha. Oma kolme päeva pärast oled surnud, see on täitsa kindel, olgu suvi või talv. Metsas on terve trobikond elusolendeid, kes su surnukeha peavad suurepäraseks toidulauaks. Mõne aja pärast pole peale luude midagi sellest järel. Ökoloogiline ja puhas. Paari aasta pärast lõpetab ka Rolexi veekindel kuldkell tiksumise. Politsei lõpetab kadunud isiku otsimise juba mõne päevaga, neil on piisavalt kogemusi, et teada, pärast seda on see mõttetu ajaraisk. Sugulased elavad hästi edasi . 5 aasta pärast tunnistab kohus su surnuks ja pärand avaneb .
See läheb just neile, kellele sa tahtsid, et läheks ja ei mingeid kulutusi laiba utiliseerimiseks. Kõik on õnnelikud ja sääst missugune .
5 aasta pärast tunnistab kohus su surnuks ja pärand avaneb .
Kinnisvara on vahepeal kallinenud ja see on õnnistus.
Keegi pole mu paruka nüsimisega kunagi alla 25 minsa hakkama saanud, päriselt.
no ma ei tea, ilmselt siis mingi eriline soengufänn+lokid jne:D Eks ma hetkel ise teen ka vahel sellist tükitööd, mille eest makstakse 10 euri, kui tahan teen 20 min, kui ei viitsi tõmmelda, teen 30 min. Jah, see 5 euri lõikuse eest on vähe, aga kui tegija on sellega rahul, milles küsimus? Saaremaal maksin sama eest 9 euri ja et Tallinnas saab 5 ga, oli ikka täis üllatus, 10 on täiesti ńorm, 20 oma lihtsa lõikuse eest maksta ei taha nagu.
Mul ei ole mingeid lokke, täiesti tavaline lühike sonks, ei mingeid geele ega eripärasti, aga 30-40 minutit on lõikus tavaliselt ja 20 euri. Eluaeg läinud selline aeg ERINEVATEL juuksuritel. Samas ma ei ole proovinud neid 5-10 euri kohti, vb seal tehakse tõesti 20 minutit. Ma ei taha proovida ka tegelt. Seega kui sa rahul oma 5 euri ja 20 minuti lõikusega, siis OK, aga see pole reegel, pigem erand. Mul tekib küsimus, et kui sul nii lihtne lõikus, miks sa ise kodus masinaga üle pea ei tõmba, säästad selle 5 euri + juuksuris käimise aja :)
no ma ei tea, ma ei oska iseendal kääridega juukseid lõigata. Ja mis erand, ma olen eluaeg Saaremaal juuksuris kõinud, ma ausalt ei saa aru, mis valemiga saab tuntavalöt üle 20 minuti seda tööd teda. Kui just ei ole tegu "õnneliku" lõpuga lõikusega. Edasi keegi, küsib, kas juuksur asub Laulupeo tänaval, ei see asub Kunderi tänaval ja samas majas on tekkinus ka konkureeriv tegelena, keda ei ole katsetanud, ise käin selle juures, kes kanali pool. AGa loomulikult ei ole kellegil keelatud 20-30 eurot maksta poole tunni töö eest, peaasi, et ise rahul.
Keegi pole mu paruka nüsimisega kunagi alla 25 minsa hakkama saanud, päriselt.
no ma ei tea, ilmselt siis mingi eriline soengufänn+lokid jne:D Eks ma hetkel ise teen ka vahel sellist tükitööd, mille eest makstakse 10 euri, kui tahan teen 20 min, kui ei viitsi tõmmelda, teen 30 min. Jah, see 5 euri lõikuse eest on vähe, aga kui tegija on sellega rahul, milles küsimus? Saaremaal maksin sama eest 9 euri ja et Tallinnas saab 5 ga, oli ikka täis üllatus, 10 on täiesti ńorm, 20 oma lihtsa lõikuse eest maksta ei taha nagu.
Mul ei ole mingeid lokke, täiesti tavaline lühike sonks, ei mingeid geele ega eripärasti, aga 30-40 minutit on lõikus tavaliselt ja 20 euri. Eluaeg läinud selline aeg ERINEVATEL juuksuritel. Samas ma ei ole proovinud neid 5-10 euri kohti, vb seal tehakse tõesti 20 minutit. Ma ei taha proovida ka tegelt. Seega kui sa rahul oma 5 euri ja 20 minuti lõikusega, siis OK, aga see pole reegel, pigem erand. Mul tekib küsimus, et kui sul nii lihtne lõikus, miks sa ise kodus masinaga üle pea ei tõmba, säästad selle 5 euri + juuksuris käimise aja :)
no ma ei tea, ma ei oska iseendal kääridega juukseid lõigata. Ja mis erand, ma olen eluaeg Saaremaal juuksuris kõinud, ma ausalt ei saa aru, mis valemiga saab tuntavalöt üle 20 minuti seda tööd teda. Kui just ei ole tegu "õnneliku" lõpuga lõikusega. Edasi keegi, küsib, kas juuksur asub Laulupeo tänaval, ei see asub Kunderi tänaval ja samas majas on tekkinus ka konkureeriv tegelena, keda ei ole katsetanud, ise käin selle juures, kes kanali pool. AGa loomulikult ei ole kellegil keelatud 20-30 eurot maksta poole tunni töö eest, peaasi, et ise rahul.
Kui ei meeldi osta juukselõikamise masin ja aja ennast ise kiilakaks.
Keegi pole mu paruka nüsimisega kunagi alla 25 minsa hakkama saanud, päriselt.
no ma ei tea, ilmselt siis mingi eriline soengufänn+lokid jne:D Eks ma hetkel ise teen ka vahel sellist tükitööd, mille eest makstakse 10 euri, kui tahan teen 20 min, kui ei viitsi tõmmelda, teen 30 min. Jah, see 5 euri lõikuse eest on vähe, aga kui tegija on sellega rahul, milles küsimus? Saaremaal maksin sama eest 9 euri ja et Tallinnas saab 5 ga, oli ikka täis üllatus, 10 on täiesti ńorm, 20 oma lihtsa lõikuse eest maksta ei taha nagu.
Mul ei ole mingeid lokke, täiesti tavaline lühike sonks, ei mingeid geele ega eripärasti, aga 30-40 minutit on lõikus tavaliselt ja 20 euri. Eluaeg läinud selline aeg ERINEVATEL juuksuritel. Samas ma ei ole proovinud neid 5-10 euri kohti, vb seal tehakse tõesti 20 minutit. Ma ei taha proovida ka tegelt. Seega kui sa rahul oma 5 euri ja 20 minuti lõikusega, siis OK, aga see pole reegel, pigem erand. Mul tekib küsimus, et kui sul nii lihtne lõikus, miks sa ise kodus masinaga üle pea ei tõmba, säästad selle 5 euri + juuksuris käimise aja :)
no ma ei tea, ma ei oska iseendal kääridega juukseid lõigata. Ja mis erand, ma olen eluaeg Saaremaal juuksuris kõinud, ma ausalt ei saa aru, mis valemiga saab tuntavalöt üle 20 minuti seda tööd teda. Kui just ei ole tegu "õnneliku" lõpuga lõikusega. Edasi keegi, küsib, kas juuksur asub Laulupeo tänaval, ei see asub Kunderi tänaval ja samas majas on tekkinus ka konkureeriv tegelena, keda ei ole katsetanud, ise käin selle juures, kes kanali pool. AGa loomulikult ei ole kellegil keelatud 20-30 eurot maksta poole tunni töö eest, peaasi, et ise rahul.
Kui ei meeldi osta juukselõikamise masin ja aja ennast ise kiilakaks.
kellele see märkus mõeldud oli? Mina olen täiesti rahul 5-10 eurose 20 min. juukselõikuse hinnaga ja ostan teenust, miks ma peaks ise end kiilaks ajama? Ma saan aru, et sa ise nii teed, ei pane ka imestama. Üldiselt on efektiivne teha ise seda, mida oskad ja lasta seda teha teistel, mida ise ei oska. Kui ma peaks tund aega ise oma juukseid nüsima., siis on see ju täiesti mõttetu kui keegi teeb selle 5 euroga ära.
Keegi pole mu paruka nüsimisega kunagi alla 25 minsa hakkama saanud, päriselt.
no ma ei tea, ilmselt siis mingi eriline soengufänn+lokid jne:D Eks ma hetkel ise teen ka vahel sellist tükitööd, mille eest makstakse 10 euri, kui tahan teen 20 min, kui ei viitsi tõmmelda, teen 30 min. Jah, see 5 euri lõikuse eest on vähe, aga kui tegija on sellega rahul, milles küsimus? Saaremaal maksin sama eest 9 euri ja et Tallinnas saab 5 ga, oli ikka täis üllatus, 10 on täiesti ńorm, 20 oma lihtsa lõikuse eest maksta ei taha nagu.
Mul ei ole mingeid lokke, täiesti tavaline lühike sonks, ei mingeid geele ega eripärasti, aga 30-40 minutit on lõikus tavaliselt ja 20 euri. Eluaeg läinud selline aeg ERINEVATEL juuksuritel. Samas ma ei ole proovinud neid 5-10 euri kohti, vb seal tehakse tõesti 20 minutit. Ma ei taha proovida ka tegelt. Seega kui sa rahul oma 5 euri ja 20 minuti lõikusega, siis OK, aga see pole reegel, pigem erand. Mul tekib küsimus, et kui sul nii lihtne lõikus, miks sa ise kodus masinaga üle pea ei tõmba, säästad selle 5 euri + juuksuris käimise aja :)
no ma ei tea, ma ei oska iseendal kääridega juukseid lõigata. Ja mis erand, ma olen eluaeg Saaremaal juuksuris kõinud, ma ausalt ei saa aru, mis valemiga saab tuntavalöt üle 20 minuti seda tööd teda. Kui just ei ole tegu "õnneliku" lõpuga lõikusega. Edasi keegi, küsib, kas juuksur asub Laulupeo tänaval, ei see asub Kunderi tänaval ja samas majas on tekkinus ka konkureeriv tegelena, keda ei ole katsetanud, ise käin selle juures, kes kanali pool. AGa loomulikult ei ole kellegil keelatud 20-30 eurot maksta poole tunni töö eest, peaasi, et ise rahul.
Kui ei meeldi osta juukselõikamise masin ja aja ennast ise kiilakaks.
kellele see märkus mõeldud oli? Mina olen täiesti rahul 5-10 eurose 20 min. juukselõikuse hinnaga ja ostan teenust, miks ma peaks ise end kiilaks ajama? Ma saan aru, et sa ise nii teed, ei pane ka imestama.
Kokku tuleb hoida ju, Kaja ütles. Monitoori oma võimalused üle.
Autopesulas töötasin kunagi, sellepärast pesen oma autot rõõmuga ise. Tean, et jään tulemusega rahule. Täna ei jaksaks autopesula enam mind rahuldavat palka maksta. Auto on üsna uus, avariiliste autode oksjonilt ostetud. Mehaanik on juba aastaid maal üks inimene, teine tuttav vahetab rehve. Läksid kevadel 90€ eest ostetud, peaaegu uued, valukad alla. Rehvivahetus 20€.
Seda teemat lugedes meenus seinal rippunud loosung ühes Ilfi ja Petrovi teoses kirjeldatud söögikohas: "Närige toitu korralikult, sellega toote kasu ühiskonnale!" Hetkevõtmes tuleks sinna vist ka lisada "... ja oma rahakotile".
Panin mantli selga ja astusin tänavale. Puhus külm tuul, vastamaja bordelli ees istuvad vene vanamutid tänitasid möödakõndivate ukraina ehitajate kallal, kõrval asuva eliitlasteaia esine kõnnitee oli limusiine täis, edasi-tagasi sebisid linnasüsteemis töötavad asjapulgad, oma tõulapsed käekõrval. Laste pilgud olid siirad ja noorusentusiasmist pungil, arusaamiseni, et nad on vaid oma vanemate pensionisambad, jäi veel kümmekond aastat minna. Võtsin lonksu õlut ja karjusin eemal hoovis seisvale inimgrupile „noh sitapead, kellelt suhu võtma pidite, et lasteaiakohta saada?“ Lapsevanemad tegin näo, et ei kuulnud, mõni pööras pilgu häbelikult maha. Ise rahulolev omast arust hea killu üle loivasin edasi. Mingi tõbras oli oma hiiglasliku maasturi parkinud täpselt keset kõnniteed. Äsasin tahavaatepeeglile küünarnukiga korraliku obaduse, nii et selles mingi jublakas raksatades purunes ja panin näritud nätsu lukuauku, ise mõeldes „türastand pekinägu kindlasti istus täna terve päeva oma perset laiaks. Läheb õhtul koju, vaatab Margna ja Jõekalda showd ja naerab endal munad märjaks, pärast postitab feissaris, et talle meeldis näosaates kõige rohkem see ballaad, mis toovat külmavärinad seljale. Vittu, inimesed on jalaga põhjalikult persse tagumise ära teeninud juba ainuüksi selle eest, et kasutavad sellist värdsõna nagu „näosaade.“ Okseleajav keskpärasuse võidukäik, anaalsed zombistunud väikekodanlased, keda huvitab ainult see, et naabrid neid edukaks peaks, ise töö juures bossi sünnipäeva tähistamisel naerab kindlasti pekine vats rappumas kõige kõvema häälega ülemuse naljade peale, endal hambavahed küpsisepuru täis, mida öökimiseni sisse on vohmitud kuna tasuta saab ju, klatshib selja taga töökaaslasi ja punub intriige lootuses ametikõrgendust saada, reedeti käib omasuguste jõmmidega maakõrtsis, kuulab seal Shanonit ja räägib pärast naisele kuidas ta täiega rokkis, muutub peale kuuendat õlut kergelt rassistlikuks, hakkab tõestama, et „neeger“ on eesti keeles neutraalse kõlaga sõna, ise samal ajal valitsust halvastivarjatud misogüüniaga siunates. Tavaline orjahing, kes on aupaklik ja lipitsev endast kõrgemalseisjate vastu ja alandav ning jõhker nende suhtes, keda endast madalamalseisvaks peab. Hakkasin viimast mõtet maakate läbust vaimusilmas edasi arendama, tundsin ennast moraalse majakana õnnetute orjahingede keskel, see mõte tegi mulle millegipärast tohutut nalja, nii et kukkusin kõõksudes hirnuma, kaotasin aga seetõttu tasakaalu ja astusin koerapasa sisse. Tõmbasin vandudes suurema sita kõrval parkinud auto kojamehega maha, hõõrusin ketsitalla rohu sisse enam vähem puhtaks ja lonkisin endaga rahulolevana linna poole edasi, magushapult lehkav koerasita hõnguga pilv järel hõljumas. Raekoja platsile jõudes selgus, et käib mingi miiting. Kaabudega vanamehed ja suurte habemetega usumehed rääkisid pateetilisel häälel midagi sellest, et isamaa on ohus ja et nad ei taandu, nad ei alistu ja nad ei karda. Pressisin ennast läbi rahvamassi, aga astusin kogemata triibulises maikas ja sonimütsis jorsile varbale. „Ai, türa, pime oled vä“ sai Sonimüts pahaseks, „mida sa tallud oma sitaste saabastega siin teiste varvastel, tont. Tõmba kiirelt nahhui, muidu saad munapiiksu.“ Sonimüts oli selgelt ärritatud, ta pressis ennast minu vastu, nii et nägin tema kollakaid puseriti hambaid oma näost 20cm kaugusel välkumas. Suust voogas odava viina ja pesemata hammaste odööri. „Ega ma meelega siis,“ püüdsin ennast vabandada, „kogemata, juhtub ikka, aga oleks teadnud, et sinusuguse närvihaige lumpenprole peale satun, oleks kindlasti enne koerasita sees trampinud, kui sulle jala peale astun. Sonimüts tõstis aeglaselt pilgu, ainus, mis tema näos liikus, olid ninasõõrmed, mis laperdasid kokkusurutud hammaste kohal millegipärast edasi-tagasi nagu lõõtsad ääsi kohal. Sonimütsi suust hakkas kostma mingist kummalist ininat, umbes sellist nagu armuvalus kassid teevad, ta astus mulle uuesti külje alla, jäi äkki vait ja sisistas siis oma puseriti hammaste vahelt läppunud alkoaurude sümfoonia saatel: „hui sa mulle näkku seda julgeks öelda vana peer kui kahekesi oleksime, tule homme kell 12 Ülemiste parklasse, must Audi A6, supakatest tuleb tümmi, davai, vaatame kui kõva vend oled, aja oma habe ara haisev sitt ja kao trenni mauk, löön sul paksul maksa nii sodiks et terve hommikueine tuleb suust valja, tambin su sita laiaks iga kell, mõttetu kuserott julges siin politsei silma all targutama tulla.“ Uuesti lava poole kõnet kuulama pöördudes lisas ta veel üle õla „putsi igasuguseid pederaste töllerdab siin ringi.“ Mõtlesin, kas peaks midagi veel ütlema, aga Sonimüts oli juba seljaga mu poole ja tundus imelik ta kuklasse midagi karjuda. Proovisin kogu oma põlguse ühte tabavasse fraasi suruda, mis võtaks elegantselt kokku minu moraalse üleoleku. Kokutasin seal natuke aega, aga suutsin pika pingutuse peale endast välja pressida vaid ühe sõna: „SOLK“ Sonimütsi ei reageerinud kuidagi. Saades aru, et mu vastulöök lõppes eepilise fiaskoga, sättisin ennast minekule. Trügisin rahvamassi vahelt läbi, kõndisin läbi vanalinna ja astusin Levikasse kindla plaaniga korralikud kännid teha. Levikas oli hämar ja inimesi täis, tõmbasin käpelt kaks shoti tekiilat ja kolm Saku Heledat sisse ja tahtsin leti juures seisvatele chikkidele iba minna ajama, aga ei julgenud. Olen kainena vaikne ja häbelik ja pean naistega rääkimiseks üle keskmise täis olema. Mu süvenev alkoholism on tingitud ainut ja puhtalt asjaolust, et mulle naised väga meeldivad. Otsustasin, et hädavajalik on veel üks drink teha ja tõusin püsti, et seada sammud leti poole kui äkki tagumisest nurgast mussi kostma hakkas. Hiilisin lähemale ja nägin et mingi lõõtsa ja ukulelega duo lõpetas just pillide häälestamise ja alustas Ukuaru Valssi. Mind haaras järsku mingi kummaline kirgastus. Valsiviisi hüpnootilised rütmirepetitsioonid masseerisid mu aju fusiformse oimusagara käävjaid tunnetuskeskuseid, samal ajal kui meloodiapöörded pivoteerisid oma pööraste arpaadzhodega teadvust punktini, kus jumalikult sädelevat tähetolmu evaporeerivad tiibharmooniad sulasid maailmakõiksusega ühte nagu shamanistlik loits. Mulle hakkas äkki tunduma, et see lugu seob mineviku ja tuleviku, inimkonna kollektiivse mõistuse ja südametunnistuse viisil, mis avab täiesti uue peatüki religiooniuuringutes. Olin kindel, et olen lõpuks leidnud võtme universumi müsteeriumide mõistmiseks, tegelikult otsetee ühenduseks Loojaga. Tõstsin automaatselt käed pea kohale, ajasin pea kuklasse ja sulgesin silmad. Nägin kaleidoskoopilist tsunaamit maatriksi pärisolekust, kõige ees peaingel Miikael kutsuvalt minu poole viipamas. Astusin sammu lähemale võtsin talt kaela ümbert kinni ja ütlesin: "jah, nüüd ma tean." Avasin silmad ja avastasin, et olen kõrvalseisjale käed ümber õlgade asetanud ning õõtsun temaga ühes rütmis, muusika taktis. Samal hetkel meie pilgud kohtusid. See oli Sonimüts. Vakatasime mõlemad äratundmises ja hetkeks meie kaelakuti asuvad kehad lõtvusid. Sekundi pärast pingutas Sonimüts siiski lihaseid, tõmbas mu pea endale lähemale, pani otsaesised vastakuti kokku ja sosistas mulle lämmatava viinahaisu saatel: "Aatompomm, mees, aatompomm. Tunned, mees, see on nagu aatompomm." Suutmata midagi vastata, sain Sonimütsi haardest kuidagi lahti ja vedasin oma poolvedela keha tagasi lauda. Põrnitsesin mõned minutid klaasistunud pilguga seina ja hakkasin siis nutma.
"neto" Seda teemat lugedes meenus seinal rippunud loosung ühes Ilfi ja Petrovi teoses kirjeldatud söögikohas: "Närige toitu korralikult, sellega toote kasu ühiskonnale!" Hetkevõtmes tuleks sinna vist ka lisada "... ja oma rahakotile".
Täpne tsitaat peaks olema "Hoolikalt toitu läbi närides abistad Sa ühiskonda!" :)
"muurek" s aga .. mida aeg edasi, seda rohkem kipun, kõikide rublade eest autojuppide soetamise, aliexpressi peale rajatud olme, kodus kärbsesitaste pirnide valguses tiksumise ja muude avalduste põhjal imestama, kus kuradi foorumis ma siinviibides nagu õigupoolest olen ))
Standards, bitches! Do you have them! Ostke made-in-china odav pask KOHALIKU kaupmehe letilt, 200% juurdehindlusega. KUS foorumis me õieti oleme?!?
"stagna" kas tõesti oleme jõudnud hullumeelsuse nii ränka staadiumi kus LHV finantsgurud ja kröösused arutavad säästunippe ?
Aaaaga miks mitte. Mõtle, säästad 100 EUR ja siis lähed FB-s sinna foorumisse kus algajatele investeerimisest räägitakse ja seal head inimesed räägivad sulle, et investeerimist võib vabalt ka sotaga alustada ja kuidas see kiirelt tonnaks kasvatada ja sealt kümnekaks ja nii edasi ja nii edasi...
Delfi uudis: 21.05.2022 09:24 Leedu lõpetab homsest Vene elektri ostmise
21. mail lõpetab Leedu Venemaalt elektri ostmise, muutudes Venemaa energiast täielikult sõltumatuks: homsest ei impordi Leedu Venemaalt elektrit, naftat ega gaasi. Selle asemel plaanib Leedu katta oma vajadused kohaliku rohelise energiaga ja teistest Euroopa Liidu riikidest imporditud energiaga, vahendab Leedu Delfi. --------------------------- Ehk siis elektri hinnad lähevad veelgi rohkem üles.
"mykoloog" Panin mantli selga ja astusin tänavale. ...
Ohh... selle pead küll kuhugi avaldamiseks saatma, kui see on sinu tekst.
100 kuus on 1200 aastas. Maagiline 4% 1200-st on 48 aastas ehk 4 kuus, igaveseks, elu lõpuni. Mina põhjendan väikeseid sääste endale vähemalt niimoodi. Kuid näen, et see on ebapopulaarne teema, lähen häbenen enda vaesust kuskil pimedas nurgas.
Vaesus on suhteline. Delfi kommentaariumis viskab juba 20 senti kütuse hinnatõus paljudel infarkti äärele. Ise lähtun põhimõttest, kui tehtav kulutus aitab vähendada kulusid või suurendada tulusid, ilma elustandardit langetamata, siis on tegemist hea kulutusega, mis tuleb ära teha.
Miks ta räige on? Eraisikule vähemalt küll mitte. Sõidad nt 1000km kuus, on mõju suurusjärgus 15 eurot. Kes sõidab sellest oluliselt enam, on see enamasti inimese enda eluvalikute tulemus ja sel juhul on võimalik soetada ka säästlikum auto / elektriauto vms.