Mina kasvasin üles Raadiku hoodis (Mahtra tänav, mis pole nagu tänav vaid pigem nagu piirkond?) ja seal sai küll rohkesti kultuurivahetuse mõnusid nautida.
9-kordsed majad olid rohkem venelaste, 5-kordsed eestlaste omad. Eestlased olid küll vähemuses. Lasteaedu oli kaks (vene ja eesti), sama kehtis ka kõikide muude asjade kohta, kuidagi iseeneslikult. Oli korv, mille all mängisid vene lapsed ja korv eesti laste jaoks. Ükskord väga väikesena (veel lasteaia ajal) mängisin vales kohas palli, sellele löödi kohe nuga sisse suuremate poiste poolt. Majade seinad olid täis kirjutatud venekeelseid roppusi eestlaste suunal. Kusjuures huvitaval kombel olid need just 9kordsete seintele kirjutatud, mitte 5kordsete -- need olid üldjuhul puhtad.
9kordsed majad olid veidi hirmsad. Kõige hirmsam koht oli lift, sinna ei tahtnud üldse minna. 9kordses majas mängimine oli samas nagu põnev seiklus -- neil olid prügišahtid ja kui vedas, sai pööningule ka minna. Keldrid olid ka neil suured.
Peamiselt on aga kõik mälestused ikkagi koondunud väga sügava segregatsiooni ümber. Ega ma siiani ei oska tegelikult lõpuni mõtestada, miks eestlasi nii väga vihati. Meil mingit rivaalitsemist selles mõttes polnud, me (eesti lapsed) lihtsalt hoidsime eemale. Kuidas need "territooriumid" laste vahel tekkisid ja millised sotsiaalsed reeglid eksisteerisid, võiks tegelikult päris huvitav uurimus olla integratsiooni seisukohalt.
"siretsch"
Ega ma siiani ei oska tegelikult lõpuni mõtestada, miks eestlasi nii väga vihati.
Ikka veel imestad, pärast kõike mida me näinud ja ka ise kogenud oleme?
Me oleme olemas, sellepärast. Rohkem pole vajagi.
Yes, The Mahtra hood! Kommunaalmajade paaraaduksed olid pärani lahti. 9-kordsete katustele pääses probleemideta. Lifti, mis alatasa rikki oli, kasutati...tualetina. Suisa Imeline sotsialism, rahvaste sõprus ja kultuuriline mitmekesisus. Prussakaprobleem lahenes alles 90ndatel, kui saabus müügile Combat.
Karum6mm, jaa. Kõige markantsem ongi minu jaoks see, kui suur oli erinevus 5- ja 9kordsete vahel. Ometi asusid nad ju täpselt kõrvuti (Mahtra hoodis on hoovid viisnurgakujulised, ehk 3 9kordset ja 2 5kordset ja nende sees hoov). 5-korruselised olid lukus ja enamasti puhtad, katuseluugid samuti kinni ja keldrid ka. Nendes nagu ei mängitud ka. 9korruselised olid küll täis bardakk, ning "mänguplatsi" pidi sageli jagama kohalike eluheidikutega.
Nagu praegu käimasoleva Ukraina sõja tausta on kommenteeritud, siis venelased on väga ammu ja väga sügavalt õppinud vihkama ukrainlasi. See paistab olevat selline kadedusest ja alaväärsuskompleksist tulenev viha.
Vaevalt see eestlastegi puhul situatsioon teisiti on.
Vaevalt see eestlastegi puhul situatsioon teisiti on.
no kadedus ? Mille üle seal nii väga kadestada oli ?
Venemaa oli per capita ja PPP oluliselt jõukam riik kui Ukraina 2014.a.,
tõenäoselt on ka praegu.
Mis neid marru ajas, oli see, et Ukraina tahtis oma vaesusele vaatamata ise oma asju otsustada ja ise oma saatust tulevikuks kujundada . See ei mahtunud neile kuidagi pähe .
Neil oli illusioon, et ilma Venemaata ei saa läänenaabrid kuidagi hakkama. Kui Ukraina just seda sooviski, tekitas see tohutu nördimuse ja vihkamise
Lisaks tuli julgeolekuaspekt.
Ukraina oli suurepärane puhver NATO vastu, tohutu toorainete ja loodusliku rikkuse allikas, mida Venemaa sai enda kasuks ekspluateerida . Mõte sellest, et kõik see võiks tulevikus enam mitte kuuluda Venemaale, tekitas Kremlis marutõbise raevu.
Ja see marutõbi neil kestab seniajani
Venemaa oli per capita ja PPP oluliselt jõukam riik kui Ukraina 2014.a.,
tõenäoselt on ka praegu.
Mis neid marru ajas, oli see, et Ukraina tahtis oma vaesusele vaatamata ise oma asju otsustada ja ise oma saatust tulevikuks kujundada . See ei mahtunud neile kuidagi pähe .
Neil oli illusioon, et ilma Venemaata ei saa läänenaabrid kuidagi hakkama. Kui Ukraina just seda sooviski, tekitas see tohutu nördimuse ja vihkamise
Lisaks tuli julgeolekuaspekt.
Ukraina oli suurepärane puhver NATO vastu, tohutu toorainete ja loodusliku rikkuse allikas, mida Venemaa sai enda kasuks ekspluateerida . Mõte sellest, et kõik see võiks tulevikus enam mitte kuuluda Venemaale, tekitas Kremlis marutõbise raevu.
Ja see marutõbi neil kestab seniajani
Stagna, kadedus väljendus kasvõi selles, et vene solbakas, Ukrainas olles, nägi esimest korda oma elus vesiklosetti. Kui talle selgeks sai milleks see mõeldud on, taris ta selle kõik oma tanki otsas koju kaasa.
See et mõned oligarhid saavad tänu naftale, gaasile, väetistele ja niklile väga rikkaks, ei tähenda et rahvas elab seal maal hästi.
See et mõned oligarhid saavad tänu naftale, gaasile, väetistele ja niklile väga rikkaks, ei tähenda et rahvas elab seal maal hästi.
Kuigi ma sündisin ja käisin koolis linnas kus polnud praktiliselt mingit kokkupuudet venelastega, tõsi oli üks poiss keda ema kutsus Toolikuks, tol ajal ma mõtlesin, et milline ema küll kutsub oma poega nii, ja sain alles aastaid hiljem teada, kui Shmigunid hakkasid tegusid tegema, et Toolik oli Anatoli hüüdnimi ja tegu oli ilmselt venelasega, siis kunagi Gorba-ajal viidi kõigis Eesti koolides läbi mingi eestlaste ja venelaste suhtluse küsitlus ja meie kool saavutas konkurentsitult kõige venevihkajalikuma kooli tiitli ja see oli tõeline skandaal. Kui ma õigesti mäletan, siis see oli 97 punkti 100 punktisel skaalal. Te olite seal Tallinnas sellega ära harjunud, aga kaugelt vaadates tundus see veel kordades rõvedam.
"decibel"
Kuigi ma sündisin ja käisin koolis linnas kus polnud praktiliselt mingit kokkupuudet venelastega, tõsi oli üks poiss keda ema kutsus Toolikuks, tol ajal ma mõtlesin, et milline ema küll kutsub oma poega nii, ja sain alles aastaid hiljem teada, kui Shmigunid hakkasid tegusid tegema, et Toolik oli Anatoli hüüdnimi ja tegu oli ilmselt venelasega, siis kunagi Gorba-ajal viidi kõigis Eesti koolides läbi mingi eestlaste ja venelaste suhtluse küsitlus ja meie kool saavutas konkurentsitult kõige venevihkajalikuma kooli tiitli ja see oli tõeline skandaal. Kui ma õigesti mäletan, siis see oli 97 punkti 100 punktisel skaalal. Te olite seal Tallinnas sellega ära harjunud, aga kaugelt vaadates tundus see veel kordades rõvedam.
Umbes sama lugu minu puhul. Kodulinnas venelasi peaaegu ei olnud ja kui Tallinnas oli vaja käia ning sugulaste juures (elasid Lasnamäel) ööbida, siis seal liikudes oli korralik kultuurišokk veel 90-ndatelgi.
"Velikij"
Teine mikrorajoon oli kindlasti Kalevipoja tänava / Kotka poe ümbrus. Kuskohas piir kolmandaga jooksis, teavad vast need, kes seal elasid. Mina elasin teises ja seal oli piisavalt kooperatiivkorteri ostnud eestlasi.
Oh jah. Ebaõnnestus seal mitte veeta aastad 1980--1990. Ei olnud just helgeimad aastad. (Kuigi vanuse poolest justkui oleks pidanud olema). Võimaluse saabudes kadusin sealt ja ei tõstnud sinna kanti jalgagi. 10 aastat vähemalt. Kusagil aasta 2000 paiku sõitsin sealt esimest korda peale pikka pausi autoga läbi ja mõtlesin: "Oh õudu!" ja "S...tagi pole muutunud"
Samas, mõni asi oli lahe ka. Laagna teed (karjääri!!!) alles ehitati, samuti III mikrorajooni. Sai ehitusel mängimas käia, (kuigi see oli Kõwasti Keelatud (tm).
Väga rämedaid konflikte ei mäletagi. Oli pigem vabatahtlik segregatsioon. Eestlased ühes nurgas ja venelased teises. Hoiti pigem eemale.
Vahel läks ikka kiskumiseks ka, sest ruumi ju suurt polnud ja ühele samale tibatillukesele haljasalalale, noorte nulgude (või mis iganes okaspuud need olid) vahele pidi 2 jalgpallimängu ära mahtuma.
Pigem oli häda "omadega". Need "istumajääjad" keda 3 aastat igas klassis "hapendati". Suured jõmmid, kellel vahetunnis, igavusest muud teha polnud, kui nooremaid pookida.
Vat 13. KK oma 6 paralleeli ja 2 vahetusega oli küll tõeline Õuduste Kombinaat. Stephen Kingi koolilood on sellega võrreldes nunnud nagu kaisukarud.
Aga 9-korruseliste ja 5-korruseliste vahe oli tõesti märgatav. VÄGA märgatav. Omaette erinevus oli veel "riigimajade" ja kooperatiivkorteritega majade vahel. "Kooperatiivid" olid enamasti ikka rohkem puhtad korras viisakamad.
"decibel"
Te olite seal Tallinnas sellega ära harjunud, aga kaugelt vaadates tundus see veel kordades rõvedam.
no ei tea midagi. usun, et isiklik vahetu kokkupuude oli siiski üksjagu rohkem silmi avav, kui eemalt kiibitsemine )
olin alates kaheksakümnendate algusest 'luksusliku' esimese mikrorajooni viiekordse paneelika poiss, aga kogu see ümbritsev rahvuslik koloriit koos oma, tihti tülgastust tekitavate eripäradega, oli igalpool lasnakal suht sama. on seal kaotatud ja ise sisselöödud hambaid, mööda üheksakordse katuseid okupantide kamba eest ära joostud, pibodest-tossudest-jalgratastest välatõstetud saadud, pioneeritopiseid öösiti pae tänavat ületava elektritraadi külge poodud, pärast kossu-jalkamänge massilöömingutes osaletud, tiblabomžide poolt õlleostmise diili käigus, koos noaga ähvardamise ja pedagoogilis-distsiplineeriva tohlakaga, ülelastud saadud, venelaste omapäraste käitumiskommete, vähemusrahva nahaalse mahatampimise ja algeliste eluviiside üle, koos sügava põlgusega muidugi, imestatud, viimseni täistuubitud bussist vaba koha tekitamise eesmärgil vene muttide poolt kapuutsipidi väljatiritud saadud, tööbati tšurbannidega karjääri teisel pool äri tehtud ja mida kõike veel. ema elab siiamaani seal ja kui nüüd iganädalaselt pae rõnokil ringi jalutan, tuleb tunnistada, et ega palju võrreldes aastaga '82 tõesti muutunud ei ole ))
siin toodi enne välja hea ja õiglane point, et me oleme kolmkümmend aastat vabad ja nahuijaa peab eesti riiklikult toetama ühe võõrkeele põhist, antud juhul siis venekeelset haridust. seda siis rahvusele, kes meie keelt omaks võtta, ega rääkida ei taha ja kultuuri, ega muid rahvuslikke väärtusi põhimõtteliselt ei tunnista. lisaks siia omalt poolt morni tõsiasja, et etv+ ja raadio4 näol finantseerime enda maksumaksja rahaga läbi err'i aastate kaupa miljonitega meediat, mis siinseid venelasi lihtsalt ei koti ja millele nad eelistavad solovjovi teleshowsid ja muud putini propagandatsirkust.
See kõik poleks ehk nii traagiline, kui kultuurikontekstis poleks niivõrd erinevad. Venelased PÕLASTAVAD nõrkust. Polekski hullu, so what, Jaapanlased ka põlastavad nõrkust (samuraikultuuri ja bushido taust) aga...
Venelaste jaoks on "tugevuse" demonstreerimine jõhker, brutaalne ja matslik käitumine. (Valdav osa ülejäänud maailmast on diametraalselt teistsugusel arvamusel)
Venelase jaoks
viisakas käitumine - nõrkus
vastaspoole argumentide ära kuulamine - nõrkus
head kombed - nõrkus
...
ja nii edasi ja nii edasi.
Ilmselgelt tekib protokollide sobimatuse tõttu teatav kommunikatsioonihäire.
Venelaste jaoks on "tugevuse" demonstreerimine jõhker, brutaalne ja matslik käitumine. (Valdav osa ülejäänud maailmast on diametraalselt teistsugusel arvamusel)
Venelase jaoks
viisakas käitumine - nõrkus
vastaspoole argumentide ära kuulamine - nõrkus
head kombed - nõrkus
...
ja nii edasi ja nii edasi.
Ilmselgelt tekib protokollide sobimatuse tõttu teatav kommunikatsioonihäire.
"Velikij""ttrust"
Lasnamäe 3. mikrorajoon -- https://et.wikipedia.org/wiki/Laagna_(Tallinn) -- Milline osa oli III ja milline osa II mikrorajoon?
Teine mikrorajoon oli kindlasti Kalevipoja tänava / Kotka poe ümbrus. Kuskohas piir kolmandaga jooksis, teavad vast need, kes seal elasid. Mina elasin teises ja seal oli piisavalt kooperatiivkorteri ostnud eestlasi.
Minu sugulased elasid Kotka peatusest üks peatus edasi ja väitsid end tollal elavat III mikrorajoonis, nii et praegu ehk kuhugi Härma tänava ja silla kanti selle mõttelise piirjoone võiks vist tõmmata.
"muurek"
[...]lisaks siia omalt poolt morni tõsiasja, et etv+ ja raadio4 näol finantseerime enda maksumaksja rahaga läbi err'i aastate kaupa miljonitega meediat, mis siinseid venelasi lihtsalt ei koti ja millele nad eelistavad solovjovi teleshowsid ja muud putini propagandatsirkust.
Tahaks optimistlikult arvata, et ilma oleks halvemini.
"Offf"
See kõik poleks ehk nii traagiline, kui kultuurikontekstis poleks niivõrd erinevad. Venelased PÕLASTAVAD nõrkust. Polekski hullu, so what, Jaapanlased ka põlastavad nõrkust (samuraikultuuri ja bushido taust) aga...
Venelaste jaoks on "tugevuse" demonstreerimine jõhker, brutaalne ja matslik käitumine. (Valdav osa ülejäänud maailmast on diametraalselt teistsugusel arvamusel)
Venelase jaoks
viisakas käitumine - nõrkus
vastaspoole argumentide ära kuulamine - nõrkus
head kombed - nõrkus
...
ja nii edasi ja nii edasi.
Ilmselgelt tekib protokollide sobimatuse tõttu teatav kommunikatsioonihäire.
Siin on oluline mõista seda tõlgendust just nende arusaamana ja olla ettevaatlik, et mitte seda üle võtta suhtumises kellessegi muusse. Suhtes Venesse, muidugi, aga mitte peegeldada kolmnadatele osapooltele, mida aeg-ajalt kusagil siingi kohtab
"Draax""Velikij""ttrust"
Lasnamäe 3. mikrorajoon -- https://et.wikipedia.org/wiki/Laagna_(Tallinn) -- Milline osa oli III ja milline osa II mikrorajoon?
Teine mikrorajoon oli kindlasti Kalevipoja tänava / Kotka poe ümbrus. Kuskohas piir kolmandaga jooksis, teavad vast need, kes seal elasid. Mina elasin teises ja seal oli piisavalt kooperatiivkorteri ostnud eestlasi.
Minu sugulased elasid Kotka peatusest üks peatus edasi ja väitsid end tollal elavat III mikrorajoonis, nii et praegu ehk kuhugi Härma tänava ja silla kanti selle mõttelise piirjoone võiks vist tõmmata.
Härma tn selleks piiriks ongi/oligi. Sealt edasi algselt tühermaa, hiljem garaaźid kahel pool kanalit. Ühel pool 13.KK, teisel pool venekeelne 48.KK. Ja edasi siis III mikrorajoon. Kolmas rajoon omakorda lõppes suurema tühermaaga, millest edasi siis IV rajoon Peterburi tee pool kanalit ja V rajoon mere pool kanalit. II ja III rajooni saab ka üheksakordsete majade rõduvärvide järgi eristada - II on punavalged ja III sinivalged. Kesklinna poolt tulles algas II mikrorajoon siin juba eelnevalt mainitud Smuuli teest.
Ma saan aru, et see jutt Lasnamäe headest ja halbadest rajoonidest läheb kenasti kokku uue hinnareaalsuse teemaga sellest poolest, et kuhu edaspidi endale mõistliku hinnaga eluase leida ja mis argumentatsiooniga prouale enesekindla naeratusega "noh, pole ju hullu midagi, aga vaat seal üheksakordsetes..." jutustada
...kusjuures toonasele elule (Lasnamäel) mõeldes viskab praegune kohatine vingumine, et miski läks kallimalks ja I don't feel safe, sest keegi rääkis mingi nalja, ikka korralikult üle. Tulid pool kooliteed sokkis koju kevadel pluss kolmega, sest sind oli tossudest välja tõstetud, toas oli maksimaalselt 16 kraadi ning süüa said kartuliputru ja hapukurki. Neljandat korda selle nädala jooksul. Kaherutsisest taskurahast oli inflatsiooni tõttu saanud suht ruttu 25 rutsi. Osta polnud selle eest aga ikka midagi. Õhtul oli telekast MacGywer.
Üksvahe oli naljakas aeg, osad hinnad olid veel "riiklikud", aga muud hinnad pluss palgad olid juba tõusnud. Mul oli tol hetkel taskuraha kümnekas nädalas, aga rosinatega kohupiimakook maksis 1.90 kilo. Seda ikka kulus...
...kusjuures toonasele elule (1817. aastal Mõedakul) mõeldes viskab praegune kohatine vingumine, et tõstetakse tossudest välja ja toas oli maksimaalselt 16 kraadi ning süüa said kartuliputru ja hapukurki, ikka korralikult üle. Tulid mõisast teopäevalt paljajalu läbi metsa 7 versta, samal ajal huntidele molli andes. Õnneks kunagi ise naksata ei saanud, aga Aentsu omadel vedas va soe kolm tatti metsa. Aga ega elu läbinisti halb ei olnud, odrakörti ikka (üldiselt) sai ja isa pajatas veel videvikku pidades söögi kõrvale alati, et oli kunagi kirikus pildi peal pirni või kardulast näinud - tegi kohe hea isu!
Mina mäletan et poest sai ostetud ülirasvase küpsetatud taigna sees olevaid moosi- ja rotipirukaid. Need olid odavad. Kusjuures rotipirukad maitsesid paremini kui moosipirukad. Neid oli Tallinnas ikka ena-vähem saada.
Aga seda aega ma mäletan samuti et ülikoolis hangus kirjutamispasta pastaka sees ära sest loenguruumis oli niivõrd külm. Ja teisi pastakaid tuli seetõttu rinnataskus jope all soojendada ja siis pastakaid vahetada, et külmunud pastaka panid rinnataskusse ja võtsid sealt teise, üles soojenenud pastaka, millega sai jälle mõnda aega kirjutada, kuni see külma käes omakorda ära hangus.
Aga seda aega ma mäletan samuti et ülikoolis hangus kirjutamispasta pastaka sees ära sest loenguruumis oli niivõrd külm. Ja teisi pastakaid tuli seetõttu rinnataskus jope all soojendada ja siis pastakaid vahetada, et külmunud pastaka panid rinnataskusse ja võtsid sealt teise, üles soojenenud pastaka, millega sai jälle mõnda aega kirjutada, kuni see külma käes omakorda ära hangus.