olen jälginud ÄP börsilehekylgi pikemat aega ja aktsiatele on siiani olnud kolm soovitust: strong sell, sell v6i hold. Viimast on eksisteerinud vist paar korda. Nii et p6him6tteliselt andis Toomas oma milli lyhikeseks myyjate kätte. Edu!
Vene turg tundub olevat endiselt huvitav ja vundament märksa kõvem kui USAs. RTS on ka 250 pealt veel väga odav. Ka maailmamajanduse recovery play'na tundub Yukos või Surgutneftegaz ka maariski arvestades mõistlik investeering, kuna nõudlus nafta järele tõuseb päris kindlasti. Nii hea muidugi ei ole kui eelmisel aastal kui Surguti P/E oli 1 ja dividend yield oli mingi 30% kui ma õieti mäletan.
Anyway, lihtsalt USA ei ole ainus alternatiiv TVBle.
Anyway, lihtsalt USA ei ole ainus alternatiiv TVBle.
Kas investeerida, spekuleerida, day-treidida, see söltub inimesest endast, tema ressurssidest (rahast, vabast ajast), loomulikult ka teadmistest-kogemustest. Üldiselt on jah nii, et kui ikka ei ole aega muu töö körvalt asjaga ennast piisavalt kurssi viia ega ole ka aega turge jälgida, siis on möttekam indekseid osta. Samas töesti - ka indeksite ja fondide puhul ei saa investeeringut lihtsalt "ära unustada". Indeksite puhul teeb asja paremaks ka see, et ei pea jälgima konkreetse ettevötte näitajaid vaid piisab turu Üldise suuna vaatlemisest.
Kui investeerida TSE-le on investeeringu "ära unustamise" korral vöimalikud kahjud kindlasti väiksemad. Kindlasti on vöimalik aga tulusust oluliselt suurendada kui kasvöi väheselgi määral vaadelda mis turul toimub ja vahetevahel tehingute tegemise näol sekkuda.Selleks ei pea ju olema ei tea mis guru vöi elukutseline.
to peeps: Kas Toomas esineb keskmise mitteteadliku huvilisena, kes investeerib pensionile möeldes 1M vöi on Toomas see, kelle raha ÄP keerutama hakkab?
Kui investeerida TSE-le on investeeringu "ära unustamise" korral vöimalikud kahjud kindlasti väiksemad. Kindlasti on vöimalik aga tulusust oluliselt suurendada kui kasvöi väheselgi määral vaadelda mis turul toimub ja vahetevahel tehingute tegemise näol sekkuda.Selleks ei pea ju olema ei tea mis guru vöi elukutseline.
to peeps: Kas Toomas esineb keskmise mitteteadliku huvilisena, kes investeerib pensionile möeldes 1M vöi on Toomas see, kelle raha ÄP keerutama hakkab?
usa t6stab tvb-st k6rgemale v6imsus (valik suurem, kauplemismahud ja likviidsus). endiselt v6ib tvb lisanimekirja spread'ide yle nina krimpsutada. kui räägiks m6nele 6ppej6ule ainult eesti aktsiatega diversifitseerimisest, saaks k6ik palju naerda. yhes6naga, tvb on mannetu, olgu aktsiad nii head kui tahes. kuid kelle ylesanne on tekitada selline olukord (=keskkond), et ettev6tted end vägisi börsil noteeriks? ma tean, k6ik vaatasin nyyd sinna...
teeksin ettepaneku v6tta kasutusele finantstermin toomas = keskmine investor.
soren - toomas väga hea termin; palju hullem oleks viimas
Toomas ikka raha sisse toomas... :-)
Ratsionaalne põhjus miks Eestisse tasub investeerida on minu arvates järgmine:
lähematel aastatel ületab raha juurdevool Eesti aktsiaturule raha väljavoolu aktsiaturult.
Näiteks osa rahast, mida inimesed koguvad pensioniks või muuks otstarbeks, leiab tee aktsiaturule.
Samuti riigi poolt moodustatud uued fondid(töötute kassa(500M EEK ressurssi aastas) või midagi seesugust) võivad mingi osa paigutada aktsiatesse.
Kasvab kindlustusturg. Näiteks kahjukindlustus kogub see aasta 1.6miljardit krooni(+13%). Suurenevad kindlustuspreemiad tuleb investeerida. Üks osa sellest rahast jõuab aktsiaturule.
jne. jne.
lähematel aastatel ületab raha juurdevool Eesti aktsiaturule raha väljavoolu aktsiaturult.
Näiteks osa rahast, mida inimesed koguvad pensioniks või muuks otstarbeks, leiab tee aktsiaturule.
Samuti riigi poolt moodustatud uued fondid(töötute kassa(500M EEK ressurssi aastas) või midagi seesugust) võivad mingi osa paigutada aktsiatesse.
Kasvab kindlustusturg. Näiteks kahjukindlustus kogub see aasta 1.6miljardit krooni(+13%). Suurenevad kindlustuspreemiad tuleb investeerida. Üks osa sellest rahast jõuab aktsiaturule.
jne. jne.
Graafik,
1. ma ei usu, et riigi rahad jõuavad aktsiaturule,
2. aga millisest (aktsia)turust sa räägid? Kes ütles, et vahendid investeeritakse Eestisse?
1. ma ei usu, et riigi rahad jõuavad aktsiaturule,
2. aga millisest (aktsia)turust sa räägid? Kes ütles, et vahendid investeeritakse Eestisse?
yks osa ka eesti turule.
aga eesti urg on NII VÄIKE et vaevalt et miskit juhtub.
mis kasu on pumbata pappi aktsiatesse kui ettev6tted ei kasva? cash cowd ehk kyll..
kui siis ainult etl ftse kaudu..
aga eesti urg on NII VÄIKE et vaevalt et miskit juhtub.
mis kasu on pumbata pappi aktsiatesse kui ettev6tted ei kasva? cash cowd ehk kyll..
kui siis ainult etl ftse kaudu..
a selline m6te ka:
firmal on kasu börsile minemisest. börsil olemine on ainult kulu.
usas jms maailmas on firmal vastutus aktsionäride ees ehk siis börs kaitseb
väikeaktsionäre - riik ja seadused toetavad aktsionäri huve ja on olemas
firmapoolne huvi raha saada ja publicu kindlustunne raha anda.
ärikultuur peab börsil olemist privileegiks ja staatussymbolisk firmale.
samuti on minginegi vastutus aktsionäride ees.
eestis on oligarhia kus suurimad ettev6tted privatakse ja omanikering käib koos saunas.
poriloik.
eesti mentaliteet on ikka et saaks papi börsilt kätte ja siis edasi on pohh.
kysimus on selles et v6tsime vormi yle aga sisu mitte.
TVB on m6ttetu
see et etliga raha saab teha on hea, aga eesti börs ei täida börsi ylesannet!
millal oli viimati ipo? millal oli splittimine? millal oli MINGITKI aktiivsus va hindade koikumine ja 10meegine käive? miski liivakast lastele mängida.. ja tvb'lt kuskile välismaale minnes oled nagu uue microsfti opsysteemi ostnud - koik koik on uus, ehki idee on sama.
firmal on kasu börsile minemisest. börsil olemine on ainult kulu.
usas jms maailmas on firmal vastutus aktsionäride ees ehk siis börs kaitseb
väikeaktsionäre - riik ja seadused toetavad aktsionäri huve ja on olemas
firmapoolne huvi raha saada ja publicu kindlustunne raha anda.
ärikultuur peab börsil olemist privileegiks ja staatussymbolisk firmale.
samuti on minginegi vastutus aktsionäride ees.
eestis on oligarhia kus suurimad ettev6tted privatakse ja omanikering käib koos saunas.
poriloik.
eesti mentaliteet on ikka et saaks papi börsilt kätte ja siis edasi on pohh.
kysimus on selles et v6tsime vormi yle aga sisu mitte.
TVB on m6ttetu
see et etliga raha saab teha on hea, aga eesti börs ei täida börsi ylesannet!
millal oli viimati ipo? millal oli splittimine? millal oli MINGITKI aktiivsus va hindade koikumine ja 10meegine käive? miski liivakast lastele mängida.. ja tvb'lt kuskile välismaale minnes oled nagu uue microsfti opsysteemi ostnud - koik koik on uus, ehki idee on sama.
Robert,
Hüvitusfond(omanik riik) 195000+ HP aktsiat
Miks Eestisse ei sobi investeerida?
Kas Sa ei kavatse oma juhitava fondi vahendeid Eestisse investeerida?
Kui vaadata HP aktsionäride raamatut, siis on siiani kõik pensionifondid(ka LHV) investeerinud HP aktsiatesse.
Miks ei peaks see trend jätkuma?
Hüvitusfond(omanik riik) 195000+ HP aktsiat
Miks Eestisse ei sobi investeerida?
Kas Sa ei kavatse oma juhitava fondi vahendeid Eestisse investeerida?
Kui vaadata HP aktsionäride raamatut, siis on siiani kõik pensionifondid(ka LHV) investeerinud HP aktsiatesse.
Miks ei peaks see trend jätkuma?
Margus, kavatsen Eestisse investeerida ja olen seda teinud (LHV PF jt). Eestisse sobib investeerida. Joru, mida ma ajan, on samajutt, mis riq-il. börs ei täida eesmärki. ettevõtted ei saa kaasata kapitali -> aktsionäridel pole kindlust/pole tulu. Käive on imetilluke ja mis peamine, puudub igasugune aktiivsus.
Eraisikuna olen ka Eestisse investeerinud, kuid teinud seda mitte avalikkesse vaid private firmadesse, millega ise seotud olen. Ma ei kritiseerigi investeerimist Eestisse vaid TVB'd. Threadi algusest peale väidan, et TVBle investeerimine on seotud suuremate riskidega, kui lääne (minupoolest USA) börsidele investeerimine. Private equity on aga seotud veelgi suuremate riskidega ning kõiki pensionimune ühte TVB-korvi ei maksaks panna.
Ja veel - usun, et TVBst saab asja, kui tuleb juurde uusi korralikke emitente. Mida varem, seda parem.
Eraisikuna olen ka Eestisse investeerinud, kuid teinud seda mitte avalikkesse vaid private firmadesse, millega ise seotud olen. Ma ei kritiseerigi investeerimist Eestisse vaid TVB'd. Threadi algusest peale väidan, et TVBle investeerimine on seotud suuremate riskidega, kui lääne (minupoolest USA) börsidele investeerimine. Private equity on aga seotud veelgi suuremate riskidega ning kõiki pensionimune ühte TVB-korvi ei maksaks panna.
Ja veel - usun, et TVBst saab asja, kui tuleb juurde uusi korralikke emitente. Mida varem, seda parem.
väike vestlus Graafikuga tekitas sellise mõttekäigu...
Põhimõtteliselt oleks uued ettevõtted head asjad, kuid 1)ega 100 ettevõttega Leedu börs pole parem ning 2) 1996-97 soovisid paljud ettevõtted ennast listida ning siis oli pigem suunitlus "hoida börs puhtana"
Seega ei ole ainus lahendus avalike ettevõtete arvu suurendamine vaid võti on kuskil mujal.
Mulle tundub, et võti on selles, et sobiva suurusega ettevõtetel, kes kõlbaksid börsinimekirja pole motivatsiooni sinna trügida. Miks pole motivatsiooni? Sest ei ole vaja lisakapitali. Miks ei ole vaja? Sest a)laenuraha on odavam ja b)pole uusi projekte, kuhu investeerida. Tõepoolest, kui ikka ettevõte tahaks uut kapitali, siis käiakse läbi roadshowd jms ning noteeritakse aktsiad börsil. Ja saadakse uut kapitali. Miks siis meie ettevõtted ei taha uut kapitali? Paraku on nii, et noteerimisvõimelised ettevõtted on ennast Soome või Rootsi uutele omanikele maha müünud ning uued omanikud ... ilmselt ei hakka ennast vaevama TVBl listimisega.
Seega on börs ettevõtlusaktiivsuse indikaatoriks - kui ettevõtjad võtavad ette, arendavad asju, teevad uusi projekte ning mis peamine, laiendavad äri, siis otsitakse raha igalt poolt - noteeritakse aktsiaid ning börs elab. (meenutame 96-97: pangad, ESS, Merko laienesid lätti, leetu, venemaale jne), Kui ettevõtjad pigem müüvad stabiilselt toimivad businessid soome maha, siis ei ela ka börs. Ei aita siin ei ussi- ega püssirohi.
Põhimõtteliselt oleks uued ettevõtted head asjad, kuid 1)ega 100 ettevõttega Leedu börs pole parem ning 2) 1996-97 soovisid paljud ettevõtted ennast listida ning siis oli pigem suunitlus "hoida börs puhtana"
Seega ei ole ainus lahendus avalike ettevõtete arvu suurendamine vaid võti on kuskil mujal.
Mulle tundub, et võti on selles, et sobiva suurusega ettevõtetel, kes kõlbaksid börsinimekirja pole motivatsiooni sinna trügida. Miks pole motivatsiooni? Sest ei ole vaja lisakapitali. Miks ei ole vaja? Sest a)laenuraha on odavam ja b)pole uusi projekte, kuhu investeerida. Tõepoolest, kui ikka ettevõte tahaks uut kapitali, siis käiakse läbi roadshowd jms ning noteeritakse aktsiad börsil. Ja saadakse uut kapitali. Miks siis meie ettevõtted ei taha uut kapitali? Paraku on nii, et noteerimisvõimelised ettevõtted on ennast Soome või Rootsi uutele omanikele maha müünud ning uued omanikud ... ilmselt ei hakka ennast vaevama TVBl listimisega.
Seega on börs ettevõtlusaktiivsuse indikaatoriks - kui ettevõtjad võtavad ette, arendavad asju, teevad uusi projekte ning mis peamine, laiendavad äri, siis otsitakse raha igalt poolt - noteeritakse aktsiaid ning börs elab. (meenutame 96-97: pangad, ESS, Merko laienesid lätti, leetu, venemaale jne), Kui ettevõtjad pigem müüvad stabiilselt toimivad businessid soome maha, siis ei ela ka börs. Ei aita siin ei ussi- ega püssirohi.
11. jaanuaril selgub, kuhu "Toomase" miljon investeeriti. lugeda saab ÄP-st, nagu äsja saadud meilis kirjutati.
niikuinii roberti pensionifondi :)
Kas maa väiksusel on börsi elujõus mingi roll?
Võtsin mõningad näitajad Sloveenia (2 miljonit inimest, SKP per capita 2x Eestist üle) ja Islandi börside kohta (elanikke 300 000, skp umkaudu 5 korda suurem inimese kohta).
Näit novembri börsikäive oli Ljubljanas 182,5 miljonit eurot, Tallinnas 74,3 miljonit eurot. Tehinguid Ljubljanas 28108, Tallinnas 5712. Börsi kapitalisatsioon Sloveenia puhul 6,133 miljardit, eestis 1,59 miljardit eurot. Noteeritud ettevõtteid Sloveenias põhinimekirjas 35, Tallinnas 6, lisaks Sloveenias väga pikk lisanimekiri ja bondide nimekiri.
Siia kõrvale siis Islandi börs - novembri käive 420 miljonit eurot, turukapitalisatsioon 9,7 miljardit eurot, põhinimekirjas noteeritud 50 ettevõtte kanti.
Kokkuvõttes tundub, et väike maa suudab börsi ülal hoida ning Eestis tuleb oodata uuste ettevõtete lisandumist.
Võtsin mõningad näitajad Sloveenia (2 miljonit inimest, SKP per capita 2x Eestist üle) ja Islandi börside kohta (elanikke 300 000, skp umkaudu 5 korda suurem inimese kohta).
Näit novembri börsikäive oli Ljubljanas 182,5 miljonit eurot, Tallinnas 74,3 miljonit eurot. Tehinguid Ljubljanas 28108, Tallinnas 5712. Börsi kapitalisatsioon Sloveenia puhul 6,133 miljardit, eestis 1,59 miljardit eurot. Noteeritud ettevõtteid Sloveenias põhinimekirjas 35, Tallinnas 6, lisaks Sloveenias väga pikk lisanimekiri ja bondide nimekiri.
Siia kõrvale siis Islandi börs - novembri käive 420 miljonit eurot, turukapitalisatsioon 9,7 miljardit eurot, põhinimekirjas noteeritud 50 ettevõtte kanti.
Kokkuvõttes tundub, et väike maa suudab börsi ülal hoida ning Eestis tuleb oodata uuste ettevõtete lisandumist.
Ironiseerimine ironiseerimiseks aga minu arvates on Tallinna börs esimene koht, kuhu peaks (võiks) esimesi investeerimissamme tegev investor kõigepealt oma raha paigutama.
Pole mingit mõtet lihtsalt laheda venna tiitli pärast soetada endale huvitavate nimedega nagu Kana Software, NUI Corp või kasvõi Piccadilly Cafe aktsiad. Või siis mingeid tundmatu kahjumit toova firma aktsiaid, mille raske nimi ei tule meelde, aga mis naabrimehe sõnul peaks jaanipäevaks raketina taeva sööstma.
Soovitusi tuleb jälgida, aga lõplikud otsused tuleb teha igaühel endal.
Neile, kes Äripäeva aktsiasoovitusi jälgivad ja seal vaid müügisoovitusi näevad olgu öeldud, et möödunud nädalal olid 28-l jälgitaval aktsial ehk täpselt poolel “hoia”-soovitus.
Ma arvan, et kõik teavad, et soovitus, hinnang, reiting või kasvõi koolis saadud hinne on subjektiivne. Igaüks püüab anda parma, aga see ei ole nagu aamen kirikus ja ei saa seda ka kunagi olema.
Arvamusi oli ja kindlasti ka on kuni aegade lõpuni seinast seina ning ei ole mõtet end petta sellega, et on olemas vaid minu ja vale arvamus.
Investeerimine on kahtlemata tegevus, kus tuleb endale selgeks teha ja otsustada (vastutada) ise millist väärtpaberit osta või fondihaldurit endale valida.
Näiteks teavad ka väärtpaberitega kauplejad väga hästi, et oma kliendile midagi soovitades tuleb jätta talle selline mulje, et otsustajaks on ikkagi klient.
Ise otsustab ja püüab endast parima anda ka Äripäeva poolt välja mõeldud investor Toomas, arvatagu temast anonüümsed “börsigurud” mida tahes.
Raivo Sormunen
ÄP börsitoimetus
Pole mingit mõtet lihtsalt laheda venna tiitli pärast soetada endale huvitavate nimedega nagu Kana Software, NUI Corp või kasvõi Piccadilly Cafe aktsiad. Või siis mingeid tundmatu kahjumit toova firma aktsiaid, mille raske nimi ei tule meelde, aga mis naabrimehe sõnul peaks jaanipäevaks raketina taeva sööstma.
Soovitusi tuleb jälgida, aga lõplikud otsused tuleb teha igaühel endal.
Neile, kes Äripäeva aktsiasoovitusi jälgivad ja seal vaid müügisoovitusi näevad olgu öeldud, et möödunud nädalal olid 28-l jälgitaval aktsial ehk täpselt poolel “hoia”-soovitus.
Ma arvan, et kõik teavad, et soovitus, hinnang, reiting või kasvõi koolis saadud hinne on subjektiivne. Igaüks püüab anda parma, aga see ei ole nagu aamen kirikus ja ei saa seda ka kunagi olema.
Arvamusi oli ja kindlasti ka on kuni aegade lõpuni seinast seina ning ei ole mõtet end petta sellega, et on olemas vaid minu ja vale arvamus.
Investeerimine on kahtlemata tegevus, kus tuleb endale selgeks teha ja otsustada (vastutada) ise millist väärtpaberit osta või fondihaldurit endale valida.
Näiteks teavad ka väärtpaberitega kauplejad väga hästi, et oma kliendile midagi soovitades tuleb jätta talle selline mulje, et otsustajaks on ikkagi klient.
Ise otsustab ja püüab endast parima anda ka Äripäeva poolt välja mõeldud investor Toomas, arvatagu temast anonüümsed “börsigurud” mida tahes.
Raivo Sormunen
ÄP börsitoimetus
auts ;-)
raivo, ytle ausalt, kas keegi (Toomas) käis milli välja ka v6i on tegemist "kontrollimatu faktiga"?
raivo, ytle ausalt, kas keegi (Toomas) käis milli välja ka v6i on tegemist "kontrollimatu faktiga"?
Raivo, sorry, aga mulle jääb Sinu jutust küll arusaamatuks, et mispärast peaks alustama Eestist? See on ju niigi selge, et KANA ja NUI jne on nata edasijõudnute pärusmaa, kuid mida ma siin olen püüdnud edasi kommunikeerida on, et ka väljamaal on korralikke ettevõtteid. Ning algajad investorid ei peaks üldse võtma nii suurt riski nagu seda on investeering ühte ettevõttesse. Madal risk=hajutamine (diversifikatsioon) ja seda kahjuks TVBl ei ole võimalik teha. Ja isegi kui oleks peaks ratsionaalne investor vaatama ikkagi väljaspoole Eestit, kuna ühte riiki investeerides ei ole riskid nii-ehk-naa hajutatud.
Ahjaa, brokerid ei tohi kliendile jätta muljet, et klient tegi otsuse, vaid klient peabki tegema otsuse. Kui otsustajaks on investeerimisspetsialist, siis nimetatakse seda varahalduseks.
Ahjaa, brokerid ei tohi kliendile jätta muljet, et klient tegi otsuse, vaid klient peabki tegema otsuse. Kui otsustajaks on investeerimisspetsialist, siis nimetatakse seda varahalduseks.