nafta tipus, nn turu avanemisel, need EE ?analüütikud? ja müügimehed muudkui helistasid ja saagisid ja jurasid, et hind paneb 70+ ja edasi eurile ja nii ongi.
Ma vana väikeinvestorina tõmbasin 10 aasta graafiku lahti ja pakkusin, et pigem tuleb alla: 10 aastat on ju tõusnud ja sellist kirve lepingut EEga ei tee energia ostmiseks.
Täna on mingi 32-38 .
EE oleks pidanud juba 2000 aastal tuumajaama planeerimist, projekteerimist ja ehitamist alustama.
Kallid spetsialistid-energeetikud - mis asi on teie arvates elektri turuhind? Kas Nordpooli hind on teie arvates turuhind? Elektri börsihind ei ole enam ammu elektri turuhind vaid mingi arusaamatu ja seoseta number, mis ei väljenda mitte midagi. Selle on põhjustanud ülesubsideeritud taastuvenergia, mille maht on kiiresti kasvamas ja omab seega kogupildile üha suuremat mõju. Taastuvenergia tootjatel on sellest "turuhinnast" sügavalt ükskõik, kuna näiteks tuuleenergia puhul on neile igalt MWh-lt garanteeritud riiklik toetus (mille me tarbijatena kõik kinni maksame) 54 EUR-i. Kui arvestada, et 1 MWh tuuleenergia omahind koos kapitalikuludega on praegu ca 60 EUR, siis millest me räägime. Toetused on elektrituru terves Euroopas pekki keeranud ja on ju arusaadav, et kui samal turul üritavad oma kaupa müüa need, kelle kuludest lõviosa toetustega kinni makstakse ja need kes peavad kõik oma kulud ise katma, siis ei saa see millegi heaga lõppeda. Ja lõppeb see sellega, et igaüks meist näeb varsti oma elektriarvel lisaks taastuvenergia tasule veel ka võimsustasu (elektrijulgeolekutasu vms), sest kuidagi tuleb ju tagada ka nende elektritootmise võimsuste säilimine ja arendamine, mis annavad elektrit ka siis, kui tuul ei puhu ja päike ei paista (sest "turuhind" seda ei kata). Niiet palju õnne meile kõigile... Ja vat see on EU energiapoliitika tõeline kingitus tarbijatele ja otsene tulemus elektriturgude poliitilisesest manipuleerimisest.
AGM
... sest kuidagi tuleb ju tagada ka nende elektritootmise võimsuste säilimine ja arendamine, mis annavad elektrit ka siis, kui tuul ei puhu ja päike ei paista (sest "turuhind" seda ei kata). Niiet palju õnne meile kõigile... Ja vat see on EU energiapoliitika tõeline kingitus tarbijatele ja otsene tulemus elektriturgude poliitilisesest manipuleerimisest.
Kas ikka tuleb? Veskimägi just kilkas, et Eesti elektriturgu pole olemas, on Euroopa turg ja Eesti ei peaks enam tagama 110% lokaalset tootmisvõimsust talviseks tipptunniks, sest infra on niipalju arenenud, et puuduva osa võib probleemideta importida. Olulisem on võib-olla see, et EU summarselt toodaks rohkem kui talvine tipptund vajab, et kedagi ei peaks "välja lülitama" hakkama, nagu meedias kirjutas. Tipptunnil tarbimise vähendamise eest maksmine tuleks võib-olla isegi odavam kui varujaamade igaks juhuks stardivalmis hoidmine. Võib-olla Eestis demand response on nii võõras teema, et räägitakse ainult välja lülitamisest kui ainukesest abinõust, kui elektrit puudu jääb.
EL-i suundumus on taastuvenergia subsiidiumite kadumisele ja turg hakkab ennast siis rohkem ise reguleerima. Miks toetused kaovad - pole enam eriti vaja, sest tuule- ja päikeseenergia omahind on viimastel aastatel nii palju alla tulnud, et kasumit on võimalik saada ka ilma toetusteta. Küsimus on selles, kas söe- ja põlevkivijaamad suudavad üldse kunagi kasumisse jõuda või jäämegi neile peale maksma. Seda, et elektri börsihind meeletult kasvama hakkaks taastuvenergia toetuste järkjärgulise kadumise järel ja EE seeläbi uuesti kasumisse jõuab, isiklikult väga ei usu.
Kui neid miinuseid laoti sellepärast, et ma EE-sse ei usu, siis nendele siia üks väike lugemine, mis kirjeldab olukorda, millesse me oleme sattunud ebaühtlast toodangut andva (öösel pole päikest ja tuul ka alati ei puhu) taastuvenergia tulekuga elektriturule.
http://www.bloomberg.com/news/articles/2015-10-06/solar-wind-reach-a-big-renewables-turning-point-bnef
See allakäiguspiraal saab aina hoogu juurde. Neile kes arvavad, et EE oleks juba ammu pidanud alustama tuumajama planeerimise ja ehitusega, sobib hästi üks teine artikkel, mis selgitab, et kuigi vanad tuumajaamad annavad odavat elektrit oma eluea lõpuni, on uued projektid oluliselt kallimad ega pruugi tulevikus konkurentsivõimelised olla.
http://www.carbonbrief.org/new-nuclear-power-in-uk-would-be-the-worlds-most-costly-says-report
EL-s päris mitmed riigid liiguvad tuumajaamade sulgemise suunas. Eks seal ole mitmeid põhjuseid, näiteks see, et tuumajäätmete ladustamise hinnad on pidevalt kasvanud ja tuumajaamade omanikud ei saa niimoodi äri ajada, kui pole võimalik kulusid ette prognoosida.
http://www.reuters.com/article/edf-nuclear-waste-idUSL8N14W47320160112
Saksamaa virutas just eelmisel nädalal eriti kõvasti seadusekirvega energiafirmade rahakoti pihta ja nõuab hiigelsummasid tuumajäätmete ladustamise eest, kuna nood püüavad juriidilisi käike pidi vaikselt tuumaärist väljuda ja hilisemast vastutusest käed puhtaks pühkida. Eks see risk jääb neil seal ikka, et firmad lastakse pankrotti ja maksumaksja luhvtitab ise füüri lõpuks, et see jääde ohutult kuskil maa all karbis hoida. Eestile sellist "edulugu" ei sooviks.
http://uk.reuters.com/article/uk-germany-nuclear-idUKKCN0YN3RR
http://www.bloomberg.com/news/articles/2015-10-06/solar-wind-reach-a-big-renewables-turning-point-bnef
See allakäiguspiraal saab aina hoogu juurde. Neile kes arvavad, et EE oleks juba ammu pidanud alustama tuumajama planeerimise ja ehitusega, sobib hästi üks teine artikkel, mis selgitab, et kuigi vanad tuumajaamad annavad odavat elektrit oma eluea lõpuni, on uued projektid oluliselt kallimad ega pruugi tulevikus konkurentsivõimelised olla.
http://www.carbonbrief.org/new-nuclear-power-in-uk-would-be-the-worlds-most-costly-says-report
EL-s päris mitmed riigid liiguvad tuumajaamade sulgemise suunas. Eks seal ole mitmeid põhjuseid, näiteks see, et tuumajäätmete ladustamise hinnad on pidevalt kasvanud ja tuumajaamade omanikud ei saa niimoodi äri ajada, kui pole võimalik kulusid ette prognoosida.
http://www.reuters.com/article/edf-nuclear-waste-idUSL8N14W47320160112
Saksamaa virutas just eelmisel nädalal eriti kõvasti seadusekirvega energiafirmade rahakoti pihta ja nõuab hiigelsummasid tuumajäätmete ladustamise eest, kuna nood püüavad juriidilisi käike pidi vaikselt tuumaärist väljuda ja hilisemast vastutusest käed puhtaks pühkida. Eks see risk jääb neil seal ikka, et firmad lastakse pankrotti ja maksumaksja luhvtitab ise füüri lõpuks, et see jääde ohutult kuskil maa all karbis hoida. Eestile sellist "edulugu" ei sooviks.
http://uk.reuters.com/article/uk-germany-nuclear-idUKKCN0YN3RR
Saksamaa tuumavaenulikkus on 100% poliitiline populism, millega puudekallistajate ees loodeti plusspunkte teenida. Seega see on rohkem ühe riigi siseprobleem.
Rootsi võime siia kõrvale panna teiseks näiteks, kuigi nad pole nii radikaalsed kui Merkel.
http://www.reuters.com/article/sweden-nuclear-idUSL8N12F24I20151015
http://www.reuters.com/article/sweden-nuclear-idUSL8N12F24I20151015
... ja isegi suure tuumariigi Prantsusmaa, mis tõenäoliselt sulgeb kolmandiku reaktoritest 2025. aastaks.
http://www.scientificamerican.com/article/france-loses-enthusiasm-for-nuclear-power/
New reactors also are struggling. Areva’s third-generation nuclear reactor, EPR, is now under construction at four sites: two in China, one in France and one in Finland. All four are behind schedule, and the French and Finnish reactors have seen their costs more than double, suffering from quality control and management problems.
“The cost of construction of new nuclear is extraordinarily expensive,” said Antony Frogatt, a senior research fellow at Chatham House, an international affairs think tank. He observed that there are ways to extend the lives of existing reactors, but upgrades get progressively more expensive, and certain components, like reactor pressure vessels, cannot be replaced, so renewed operating licenses are only prolonging the inevitable.
http://www.scientificamerican.com/article/france-loses-enthusiasm-for-nuclear-power/
New reactors also are struggling. Areva’s third-generation nuclear reactor, EPR, is now under construction at four sites: two in China, one in France and one in Finland. All four are behind schedule, and the French and Finnish reactors have seen their costs more than double, suffering from quality control and management problems.
“The cost of construction of new nuclear is extraordinarily expensive,” said Antony Frogatt, a senior research fellow at Chatham House, an international affairs think tank. He observed that there are ways to extend the lives of existing reactors, but upgrades get progressively more expensive, and certain components, like reactor pressure vessels, cannot be replaced, so renewed operating licenses are only prolonging the inevitable.
Tuumaenergia muutub koheselt tasuvamaks, kui CO2 kvootide hind tõusma hakkab, nagu eelduste kohaselt juhtub. Täna annavad "wind, solar and hydro" kokku imeväikese protsendi kogu primaarenergiast. Väga suure osa annab endiselt süsi, mis on üks saastavamaid energiaallikaid, ning mistõttu igasugune muutus CO2 hinnas tõstab oluliselt elektri hinda.
Ennustaks, et ca 25a pärast on tuumaenergia osatähtsus tänasest oluliselt suurem, mitte väiksem.
Ennustaks, et ca 25a pärast on tuumaenergia osatähtsus tänasest oluliselt suurem, mitte väiksem.
Kui juba ennustamiseks läks, siis ennustaks, et 25 a pärast on päikeseenergia osakaal EL elektritootmises 10-15 korda suurem kui täna. Välja arvatud Itaalias, kus see juba praegu peaks ca 10% kandis olema.
Prantsusmaale, Cherbourg-Octeville linna lähedale La Manche väina kaldale ehitatakse uut tuumareaktorit võimsusega 1650 MW, käiku läheb see aastal 2018. https://en.wikipedia.org/wiki/Flamanville_Nuclear_Power_Plant
Sinna lähedale jääb ka AREVA La Hague tuumaainete töötlemistehas. https://en.wikipedia.org/wiki/La_Hague_site
Sinna lähedale jääb ka AREVA La Hague tuumaainete töötlemistehas. https://en.wikipedia.org/wiki/La_Hague_site
kindsigo
Kui juba ennustamiseks läks, siis ennustaks, et 25 a pärast on päikeseenergia osakaal EL elektritootmises 10-15 korda suurem kui täna. Välja arvatud Itaalias, kus see juba praegu peaks ca 10% kandis olema.
et siis 30% oleks solar? mille arvelt (st. kuhu see kogus paneele pannakse)?
Mitte "kuhu pannakse", vaid "millest tehakse", "kuidas energiat transporditakse", ja nende tegevustega kaasnevad keskkonnakahjud.
(pilt näitab, millise pindala paneelistamine kataks tänapäevase energiatarbimise maailmas/EUs/Saksamaal)
(pilt näitab, millise pindala paneelistamine kataks tänapäevase energiatarbimise maailmas/EUs/Saksamaal)
mx77
et siis 30% oleks solar? mille arvelt (st. kuhu see kogus paneele pannakse)?
Välisviimistlusmaterjalid ehituses hakkavad elektrit tootma. Nii katus, seinad kui aknad. Täna on nende materjalide efektiivsus liiga madal ja hind liiga kallis, et massidesse jõuda, aga selleteemaline R&D saab Pariisi kliimakonverentsil sündinud kokkulepete tulemusel kõva boosti lähiaastatel. BIPV on märksõnaks. EU liigub liginullenergiahoonete kohustuslikuks muutmise tärmini poole uute majade ehituses, st majad peavad hakkama elektrit tootma. Küllap päikesefarme kuskil põllu peal või pumped hydro tehisjärvede peal tekib ka juurde.
https://en.wikipedia.org/wiki/Building-integrated_photovoltaics
http://electrek.co/2016/06/01/apple-store-san-francisco-walk-able-transparent-solar-glass/
"EU liigub liginullenergiahoonete kohustuslikuks muutmise tärmini poole uute majade ehituses"
Meie kliimavöötmes on selle asja nimeks poliitkorrektne bullshit.
Kõigi nn. rohelise energia liikide EROEI on sügavalt negatiivne, nii kurb kui see ka ei ole.
Tuumaenergia kuulub samasse kategooriasse, kui kogu elukaart (k.a. ohutu jäätmesäilitus) arvestada.
Meie kliimavöötmes on selle asja nimeks poliitkorrektne bullshit.
Kõigi nn. rohelise energia liikide EROEI on sügavalt negatiivne, nii kurb kui see ka ei ole.
Tuumaenergia kuulub samasse kategooriasse, kui kogu elukaart (k.a. ohutu jäätmesäilitus) arvestada.
kindsigomx77
et siis 30% oleks solar? mille arvelt (st. kuhu see kogus paneele pannakse)?
Välisviimistlusmaterjalid ehituses hakkavad elektrit tootma. Nii katus, seinad kui aknad. Täna on nende materjalide efektiivsus liiga madal ja hind liiga kallis, et massidesse jõuda, aga selleteemaline R&D saab Pariisi kliimakonverentsil sündinud kokkulepete tulemusel kõva boosti lähiaastatel. BIPV on märksõnaks. EU liigub liginullenergiahoonete kohustuslikuks muutmise tärmini poole uute majade ehituses, st majad peavad hakkama elektrit tootma. Küllap päikesefarme kuskil põllu peal või pumped hydro tehisjärvede peal tekib ka juurde.
https://en.wikipedia.org/wiki/Building-integrated_photovoltaics
http://electrek.co/2016/06/01/apple-store-san-francisco-walk-able-transparent-solar-glass/
Ja mitu % kogu elektritarbimisest saaks "välisviimistlusmaterialidega ehituses" toodetava elektri abil katta?
Tulenevalt Euroopa Liidu Energiatõhususe direktiivist (2010/31/EU) peavad alates 01.01.2021 kõik uued hooned, sh. ka väikeelamud vastama liginullenergiahoone nõuetele.
Liginullenergiahoone väikeelamu energiatõhususarv on väiksem või võrdne 50 kWh/(m²a) <-- maksimaalselt nii palju tohibki puudu jääda, ülejäänu tuleb ise toota. Mitu % see kogutarbimisest moodustab, sõltub juba konkreetsest majast, ei ole ühest valemit.
Liginullenergiahoone väikeelamu energiatõhususarv on väiksem või võrdne 50 kWh/(m²a) <-- maksimaalselt nii palju tohibki puudu jääda, ülejäänu tuleb ise toota. Mitu % see kogutarbimisest moodustab, sõltub juba konkreetsest majast, ei ole ühest valemit.
kindsigo
Tulenevalt Euroopa Liidu Energiatõhususe direktiivist (2010/31/EU) peavad alates 01.01.2021 kõik uued hooned, sh. ka väikeelamud vastama liginullenergiahoone nõuetele.
Liginullenergiahoone väikeelamu energiatõhususarv on väiksem või võrdne 50 kWh/(m²a) <-- maksimaalselt nii palju tohibki puudu jääda, ülejäänu tuleb ise toota. Mitu % see kogutarbimisest moodustab, sõltub juba konkreetsest majast, ei ole ühest valemit.
Et, siis, ei ole ühtegi numbrit välja pakkuda? Maailm ei koosne tulevikus ainult null-energiahoonetest.
zuckerblaum
"EU liigub liginullenergiahoonete kohustuslikuks muutmise tärmini poole uute majade ehituses"
Meie kliimavöötmes on selle asja nimeks poliitkorrektne bullshit.
Kõigi nn. rohelise energia liikide EROEI on sügavalt negatiivne, nii kurb kui see ka ei ole.
Tuumaenergia kuulub samasse kategooriasse, kui kogu elukaart (k.a. ohutu jäätmesäilitus) arvestada.
EROEI numbrid on saadud GIGO tüüpi analüüsi teel. Kellelgi pole aimugi, mis tegelikud numbrid on, mida keerulisemaks tehnoloogia läheb.
15 aastat tagasi Soome normide järgi ehitatud maja energiakulu on ~100 kWh/m2.
Selle numbri vähendamine 2x on meie tingimustes selge lollus. "Kokkuhoitud" energia ja CO2 kuluvad lihtsalt ehituse käigus ära, muud vahet polegi. 50 kWh x 150 m2 juurde toota pole samuti reaalne.
Aga noh, EU on ennegi silma paistnud loodusseadusi eiravate otsustega.
Selle numbri vähendamine 2x on meie tingimustes selge lollus. "Kokkuhoitud" energia ja CO2 kuluvad lihtsalt ehituse käigus ära, muud vahet polegi. 50 kWh x 150 m2 juurde toota pole samuti reaalne.
Aga noh, EU on ennegi silma paistnud loodusseadusi eiravate otsustega.