Eesti ja Saksamaa vaheline topeltmaksustamise vältimise leping ütleb: (1) Dividende, mida kompanii, kes on lepinguosalise riigi resident, maksab teise lepinguosalise riigi residendile, võidakse maksustada selles teises riigis.
Kas see “võidakse” tähendab, et see ei kehti mitte alati? Võib ta sõltuda maaklerist või lausa konkreetsest Sakasamaa ettevõttest, kes dividendi maksab?
Olen Eesti resident ja mul on veidi Vonovia aktsiaid LHV’s ning sealt laekunud dividendilt ei ole Saksa poolel midagi maha arvatud. Seega eeldatavalt/järelikult rakendub Eesti tulumaksumäär sel hetkel kui hakkan seda summat investeerimiskontolt välja võtma (ehk siis see laekumisel seda dividendi ei arvestata sissemaksena investeerimiskontole). Õige?
Kas sama loogika kehtib ka kõigile teistele Saksamaa börsil noteeritud ettevõtete dividendidele või mingil põhjusel mõnel juhul ikkagi võidakse ka Saksamaal tulumaksu maha arvata ja seega peaks igat ettevõtet eraldi uurima selle kohapealt?
Minul on SAP aktsiaid ja nende pealt makstavatelt dividendidelt võetakse LHV-s küll maks maha. Ma täpselt ei mäleta, kui palju, aga ikka omajagu - mingi 25—30% äkki.
Vaatasin järgi ka 2022 aasta eest 2023 saabunud VNA dividendi. Tuli ka see täies mahus üle (0.85€/aktsia). Ning ei ole pärast seda ka hiljem mingit mahaarvamist tehtud tänase päevani. Seega vähemalt VNA puhul Eesti residendilt dividendide laekumisel tulumaksu automaatselt maha ei arvata ei Saksamaal ega Eestis.
Samas on nagu suhteliselt kummaline, et miks/kuidas ühe Saksa börsifirma (VNA) puhul Eesti resident automaatselt tulumaksu ei maksa, aga teise puhul (SAP) järelikult nagu maksab… Maakler ka sama (LHV) nagu ma aru saan.
Millest see tulumaksu maksmise aeg ja määr (Saksa vs Eesti) siis ikkagi tuleneb ja sõltub?
Välisriikide maksuseadused on PITA. Saksamaal maksuseaduse kohaselt eksisteerib mingi sihuke asi nagu “steuerliches Einlagekonto”, kuhu saab panna pmst kogu jaotamisele mineva kasumi ja sellel kontol olev papp maksustatakse 22% maksuga (järgmise aasta algusest tõuseb 24% peale). Kui dividendiväljamaksed tehakse sellelt, juba maksustatud kontolt (mis ongi vist Vonovia case), siis dividendi saaja enam täiendavalt midagi maksma ei pea. Kui aga dividend tuleb maksustamata kasumist, siis maksab saaja 26,375% (Mul on VOW3-ga Swedis olnud see case).
Tulles nüüd nende bilateraalsete topeltmaksustamise vältimise lepingute juurde, siis on eesti pankadel neist suht suva ja väga tihti pannakse oma kliendid olukorda, kus toimub sisuliselt selle lepingu rikkumine. (Eestis maksustamisele minevate välisriigi ettevõtte dividendide puhul peaks välisriigis kinni peetud maks üldjuhul piirduma 15% nende lepinguriikidega) .
Mina mingit mustri siin leidnud pole. Kui näiteks Soome aktsiatelt peavad LHV ja Swed kinni 30% siis SEB on selle ilusti 15% peale sebinud. USA aktsiatega jälle vastupidi: LHV võimaldab (W8-BEN vormi täitmisega) kinni pidada 15%, aga Swed paneb tuima ja läheb 30%. Katse-eksituse meetod ongi tihti ainus variant aru saada, millise riigi aktsiatega kelle kaudu toimetada. Ma isegi ei oska öelda, kas Eestis on mõni väärtpaberiteenuste pakkuja, kes oma klientidele Saksamaa lepingukohast dividendimaksumäära võimaldab.
Üldiselt peaks alati saama ka ise ülemakstud maksu välisriigist ka tagantjärgi tagasi nõuda, aga see on iga riigi korral erinev protsess, kus tuleb mingeid pabereid täita, kuhugi saata koos residentsust tõendavate materjalidega ja siis kõvasti oodata, enne kui papp laekub, nii et väikemate koguste korral ei pruugi see jama küünlaid väärt olla. Ilmselt kaotavad eestlased sel viisil teadmatusest, oskamatusest või laiskusest aastas miljoneid. Pakun tasuta välja ariidee - panna püsti dividendimaksude tagasinõude vahendamise teenus (umbes samal põhimõttel nagu vahendatakse reisitõrke nõudeid). Ma hakkaks kohe kundeks ja oleks valmis 10% või mõne eriti tüütu riigi puhul isegi 20% tagasinõude summast vahenduse eest loovutama.
See on jah teada, et Rootsi aktsiaid tuleb hoida Swedis, sest LHV poolt kasutatav partner pole viitsinud Eesti jaoks topeltmaksustamise case’i ära lahendada. Ja tõesti sarnane vastupidine olukord on USA aktsiatega LHV kasuks. Samas need mõlemad juhtumid on ses mõttes ikkagi selgemad ja lihtsamad, et kui ühe riigi+maakleri osas oled asja selgeks teinud, siis see vähemalt kehtib samamoodi kõigi antud riigi börsiettevõtete kohta.
Saksamaa puhul paistabki jabur ja arusaamatu, et see tundub olenevat konkreetsest ettevõttest ja hetkel ei tea, kuidas peaks saama tuvastada milline ettevõte kuidas toimetab? Praegu nagu ainus kindel variant on osta 1 aktsia igast potentsiaalselst huvitavast ettevõttest ja siis järgmine aasta vaadata kelle divikalt läheb maks maha ja kellel mitte, aga see on ilmselgelt jabur ja ebaefektiivne “lahendus” Samas on siiski pika horisondiga investorina suur vahe, kas ma pean laekunud divika pealt kohe tulumaksu ära maksma või saan kohustust edasi lükata (vb aastakümneid) ja seega vahepeal selle maksu summa reinvesteerida…
Soome äriühingute dividendidelt peab Swed samuti kinni 15%, kui esitad eelnevalt neile residentsustõendi. Lisatingimuseks see, et Soome ettevõtete aktsiad peaksid olema soetatud Helsinki börsilt.
Oleksin isegi käsi, aga ma ei kujuta ette kuidas see võiks toimida. Saksa riik on viimase viie aasta eest mulle 75KEUR võlgu. Algul õeldi, et menetlemine võtab aega kuni 12 kuud, siis kuni 18 kuud, siis kuni 23 kuud ja nüüd ei ole maksuametiga enam võimalik kontakti saada.
Saada hagihoiatus. Eriti vinge, kui mingi advokaadibürooga suhted sees ja saad lasta saata nende nimelt. See paneb tavaliselt asjad liikuma nagu õlitatult. Ametnike suurim hirm on see, et nende mittetegemised rambivalgusesse võetakse.
iiahi õeldule lisaks, et see idiootne templiga tõend tuleb esitada iga kalendriaasta alguses uuesti. Õnneks mu portfellis olevad Soome ettevõtted ei maksa dividendi 2. jaanuaril.
Samas on siiski pika horisondiga investorina suur vahe, kas ma pean laekunud divika pealt kohe tulumaksu ära maksma või saan kohustust edasi lükata (vb aastakümneid) ja seega vahepeal selle maksu summa reinvesteerida…