Ostsin mõned nädalad tagasi OPT 6.7 pealt, seega peaks mulle korda minema Sampo pakkumine väikeinvestoritele.
Võtsin õhtul aja maha ja otsustasin veidi reglementi lugeda. Ilukirjanduslikus mõttes on väga meeldiva tekstiga, küll aga ei sunni see paber mitte kedagi käituma väikeinvestori sõbralikult.
Kui kuu tagasi väitsid SAMPO-kad, et väikeinvestoritele tehakse sama hinnaga pakkumine, mis EYP-le, siis eile väitis SAMPO ülevõtmispakkumise korraldaja, HP Markets, et see ei tähenda midagi ja pakkumine võib tulla hoopis teiselt tasemelt.
Mulle hakkab järjest enam ja enam meeldima TSE liberaalsus. Võibolla oleme siin eestis selle sõnaga üldse juba liiga kaugele läinud.
6 kuu keskmine hind?
Peatükk 2.6 on üsna konkreetne, ühe "agaga" : .... tuleb võimalusel määrata kõrgeim
ostuhind lähtudes alljärgnevatest asjaoludest ning nende kogumitest: ... . Kui pakkumise tegijal võimalust ei ole (näiteks vähe raha :)) kas siis ei pea nende tingimustega arvestama??
Optiva puhul hind tasemelt 7,5 krooni ei vasta nendele tingimustele ja seepärast Sampo oma info lekkimise finantsdirektori asetäitja poolt summutaski. Ja mainiti ka, et ülevõtmispakkumise tingimustele vastav pakkumine tuleb peatselt. Aga siis ilmselt kõrgemalt tasemelt, või kuidas?
ostuhind lähtudes alljärgnevatest asjaoludest ning nende kogumitest: ... . Kui pakkumise tegijal võimalust ei ole (näiteks vähe raha :)) kas siis ei pea nende tingimustega arvestama??
Optiva puhul hind tasemelt 7,5 krooni ei vasta nendele tingimustele ja seepärast Sampo oma info lekkimise finantsdirektori asetäitja poolt summutaski. Ja mainiti ka, et ülevõtmispakkumise tingimustele vastav pakkumine tuleb peatselt. Aga siis ilmselt kõrgemalt tasemelt, või kuidas?
Tänane uudis on siis see, et EYP-lt osteti hinnaga ca 7.8 EEK-i.
TSE-l peatati kauplemine, nii et hoian pingsalt silmi peal asjal.
Kui sama hinnaga tuleb pakkumine siis ... 1.1 EEK-i aktsia pealt mõne nädala eest on ju ikkagi hea tulemus.
TSE-l peatati kauplemine, nii et hoian pingsalt silmi peal asjal.
Kui sama hinnaga tuleb pakkumine siis ... 1.1 EEK-i aktsia pealt mõne nädala eest on ju ikkagi hea tulemus.
Mnjah, pakkumine tuligi hinnaga 7,8 krooni aktsia kohta. Kuid see on madalam nii EP-le makstud hinnast, kui ka viimase 6 kuu libisevast keskmisest. Kuigi EP andis täiendavaid garantiisid, siis vaadates punkti 2.6.2.3. ei saa nagu selle taha pugeda.
"2.6.2.3. väärtpaberi ostuhind soovitavalt on pakkuja või temaga kooskõlastatult tegutseva isiku poolt eelneva kuue (6) kuu jooksul selle väärtpaberi eest makstud kaalutud keskmine
hind; "
Seega oleks väikeinvestoril õigust protsessimiseks.
"2.6.2.3. väärtpaberi ostuhind soovitavalt on pakkuja või temaga kooskõlastatult tegutseva isiku poolt eelneva kuue (6) kuu jooksul selle väärtpaberi eest makstud kaalutud keskmine
hind; "
Seega oleks väikeinvestoril õigust protsessimiseks.
Seda ma loomulikult siin rääkinud olengi, aga ülevõtu pakkumise komisjon on oma otsuse teinud ja nüüd on asjal roheline tee.
Muidugi küsimuseks jääb see, kas komisjon järgib reglemendi reegleid või mingeid muid reegleid?
to Beast: mis sa 6 kuu libisevaks keskmiseks said?
Muidugi küsimuseks jääb see, kas komisjon järgib reglemendi reegleid või mingeid muid reegleid?
to Beast: mis sa 6 kuu libisevaks keskmiseks said?
Hei, rahvas, üks küsimus teile! Kas ja mida näitab meile OPT kuue kuu keskmine langeva aktsiahinna tingimustes ja nt. EP pressiteadete (riskivarade garranteerimine jms.) valguses? On see enam mingi näitaja, arvestades, et selle kuue kuu sisse on mahtunud rohkelt infot ja aktsiaga kaubeldi alles hiljuti 6 krooni tasemelt? Pigem on sel vaid ajalooline väärtus...
to illimar: 6 kuu libisevat keskmist ei jõudnud arvutada, kuid graafikult paistab ta küll üle 8 krooni.
to tsura: 6 kuu libisev keskmine on haaratud ülevõtmispakkumiste reglemindist.
to tsura: 6 kuu libisev keskmine on haaratud ülevõtmispakkumiste reglemindist.
to beast: järelikult tuleb nentida, et aktsia hind oleks ka 10 EEKi võinud olla aga see ei tähenda veel et reglement paneks kedagi seda maksma.
Endiselt on siin TSE-l tunne, et need kes võimelised rohkem ostma võivad siin täie suvaga lahmida.
Endiselt on siin TSE-l tunne, et need kes võimelised rohkem ostma võivad siin täie suvaga lahmida.
to beast: come on! Ülevõtmispakkumiste reeglist võid "haarata" ka 10 viimase börsipäeva kaalutud keskmise hinna (ja olen suht kindel, et pakkumise hind seda ületab!). Seal ju kokku neli võimalikku kriteeriumi (2.6.2.1-2.6.2.4), miks Sa suvaliselt ühe pickid? Tõsi, see on kirjas esimesena... ;))
Jään siiski enda juurde ja arvan, et aprillis ja juunis EP poolt avalikustatud info võib olla heaks põhjuseks, miks mitte maksta OPT eest 10 krooni.
Jään siiski enda juurde ja arvan, et aprillis ja juunis EP poolt avalikustatud info võib olla heaks põhjuseks, miks mitte maksta OPT eest 10 krooni.
to tsura: Ülevõtmispakkumiste reglemendis on ühtlasi ka määratletud, et neljast võimalikust kriteeriumist (2.6.2.1-2.6.2.4) tuleb valida kõrgeim. Valisin need punktid mille vastu minu arvates Sampo eksib.
to beast: olen tõsiselt sorry hästi aeglase vastamise eest, kuid see aeg ei kulund ausalt vaid repliigi seedimise peale ;)
Tuletan meelde, et üks Beast ütles eile kell 9:31 nii: Peatükk 2.6 on üsna konkreetne, ühe "agaga" : .... tuleb võimalusel määrata kõrgeim ostuhind lähtudes alljärgnevatest asjaoludest ning nende kogumitest: ... .
Arvan, et seda "võimalust" pole mitte raha puudumisel, vaid uue ja negatiivse info tõttu... Kas Sa ise ostaksid Optivat praegu 9-10 krooniga?
Tuletan meelde, et üks Beast ütles eile kell 9:31 nii: Peatükk 2.6 on üsna konkreetne, ühe "agaga" : .... tuleb võimalusel määrata kõrgeim ostuhind lähtudes alljärgnevatest asjaoludest ning nende kogumitest: ... .
Arvan, et seda "võimalust" pole mitte raha puudumisel, vaid uue ja negatiivse info tõttu... Kas Sa ise ostaksid Optivat praegu 9-10 krooniga?
to tsura: No c'mon ise! Siis võib selle "võimaluse" taha pugeda üks kõik mille tõttu. Näiteks Sampo Finance'i töötajatel on suvepäevad ja neil pole "võimalust" probleemiga tegeleda. Küsisid miks ma ainult ühe punkti välja tõin - ma vastasin.
Muidugi see kes selle "võimaluse" sinna reglementi sisse pani .... hmmm, ütleme, et ei teinud oma tööd piisavalt hästi. Paras pähkel juristidele.
Muidugi see kes selle "võimaluse" sinna reglementi sisse pani .... hmmm, ütleme, et ei teinud oma tööd piisavalt hästi. Paras pähkel juristidele.
Kahju on vaadata kuidas te sõdite siin mõne üksiku punkti pärast reglemendis mis on 20 lk pikk.
Võib-olla oleks kasulik küsida, et mist selles reglemendist kui tervikust arvate?
Mul on selline, tunne, et kui lähtuda TSE väike või keskmise investori vaatevinklist, siis annaks sellele reglemendile 5st punktist 2. Kui lähtuda ilukirjandushuvilise vaatevinklist, siis annaksin 5 punkti; väga meeldivalt olid sõnad seatud!
Võib-olla oleks kasulik küsida, et mist selles reglemendist kui tervikust arvate?
Mul on selline, tunne, et kui lähtuda TSE väike või keskmise investori vaatevinklist, siis annaks sellele reglemendile 5st punktist 2. Kui lähtuda ilukirjandushuvilise vaatevinklist, siis annaksin 5 punkti; väga meeldivalt olid sõnad seatud!
to beast: arvan siiski, et sihtemitendi äriline "ebaõnnestumine" (vajadus riskivarade väärtuse tagamise järele) põhjusena oluliselt mõjuvam on, kui "suvepäevad". Muide, kuue kuu keskmine on minu arvutuste kohaselt ka Eesti Pangale makstavast hinnast kõrgem...
to all: Ma olen kindel, et paindlikkus tuleb sellistes regulatiivaktides ainult kasuks, kuna absoluutselt iga olukord võib olla erinev ja ei ole normaalne kehtestada mingite reeglitega ühte "õiglast" hinda, olgu see siis 1, 2, 3, 6 või 12 kuu keskmine hind.
Mida tahab väikeaktsionär? Kõrget hinda, eks? Seega eelistab ta langeva turu tingimustes nt. 12 kuu keskmist ja tõusva turu tingimustes 1 kuu keskmist. Pakkuja huvid on aga vastupidised. Seepärast sõltub ilmselt päris palju pakkuja argumentatsioonist.
to illimar: arutelu on alati abiks ja ma usun, et ka asjaomased (keda lugejate hulgas usutavasti ka on) ise oleksid sellest huvitatud. Seega - mida võiks sellele aktikesele ette heita? Miks annad väikeinvestori vaatevinklist vaid 2 punkti 5-st?
to all: Ma olen kindel, et paindlikkus tuleb sellistes regulatiivaktides ainult kasuks, kuna absoluutselt iga olukord võib olla erinev ja ei ole normaalne kehtestada mingite reeglitega ühte "õiglast" hinda, olgu see siis 1, 2, 3, 6 või 12 kuu keskmine hind.
Mida tahab väikeaktsionär? Kõrget hinda, eks? Seega eelistab ta langeva turu tingimustes nt. 12 kuu keskmist ja tõusva turu tingimustes 1 kuu keskmist. Pakkuja huvid on aga vastupidised. Seepärast sõltub ilmselt päris palju pakkuja argumentatsioonist.
to illimar: arutelu on alati abiks ja ma usun, et ka asjaomased (keda lugejate hulgas usutavasti ka on) ise oleksid sellest huvitatud. Seega - mida võiks sellele aktikesele ette heita? Miks annad väikeinvestori vaatevinklist vaid 2 punkti 5-st?
Sampo Finance'i poolt tehtud pakkumine väikeaktsionäridele on avaldatud. PDF failiga saab tutvuda - siin. Põhjendatud on ka antud pakkumise hinnataset. Kui EP-le makstud hinna põhjendus on veel OK (garantiid riskivaradele), siis viimase 6 kuu keskmist (9,07 krooni) ei kasutanud nad seetõttu, et viimase 3 kuu ja 10 börsipäeva keskmine peegeldab nende arust täpsemini OPT õiglast väärtust.
Regelemendis on selgelt välja toodud, et tuleb kasutada 6 kuu libisevat keskmist. Seega kui mina oleks OPT väikeaktsionär, siis leiaksin et üks punkt on reglemendist täitmata ja mul oleks täielik õigus nõuda minu osaluse väljaostmist tasemelt 9,07 krooni. Kas leidub protsessijaid?
to tsura: Kust siis läheb piir "mõjuva" ja "mitte-mõjuva" vahel?
Regelemendis on selgelt välja toodud, et tuleb kasutada 6 kuu libisevat keskmist. Seega kui mina oleks OPT väikeaktsionär, siis leiaksin et üks punkt on reglemendist täitmata ja mul oleks täielik õigus nõuda minu osaluse väljaostmist tasemelt 9,07 krooni. Kas leidub protsessijaid?
to tsura: Kust siis läheb piir "mõjuva" ja "mitte-mõjuva" vahel?
Nägin siin huvitavat arutelu ülevõtmisreglemendi teemal ja sooviks kah sõna sekka öelda. Ostuhinna määramise kriteeriumid olid üks kõige teravamaid aruteluteemasid ülevõtmispakkumise reeglite koostamisel. Tegemist on keeruka küsimusega, mistõttu pole ime, et reeglist tihtipeale erinevalt aru saadakse.
Nimelt otsustati hinnareegli osas paindlikkuse kasuks: 2.6.1: hind peab olema ÕIGLANE. Leiti, et Eesti-taolise väikese ja volatiilse turu puhul oleks mõne vähempaindlikuma reegli puhul oht, et reeglites nõutu ei vasta turu ja/või ettevõtte tegelikule olukorrale. Riikides, kus on kehtestatud väga jäik hinnareegel on tekkinud olukordi, kus pakkujal tuleb valida kas reeglite ignoreerimise vahel või teha selline pakkumine, mis on juba ette läbikukkumisele määratud.
Juristide keeles on 2.6.1. üldnorm ja 2.6.2. erinorm, mis tähendab et 2.6.2. toodud testid ei ole kohustuslikud või ainuvõimalikud. Reegel on ikkagi see, et hind peab kõigepealt olema "õiglane" ning selle leidmiseks võib muuhulgas lähtuda 2.6.2. toodud testidest ning tuleb VÕIMALUSEL valida nendest kõrgeim.
Näiteks tähendab see, et Optiva aktsia eest oleks võinud pakkuda ka 1 sendi või 100 krooni. Oluline on, et pakkuja suudab ära näidata miks just see hind õiglane on. Loomulikult on "õiglane hind" suhteliselt subjektiivne mõiste, mille otsustamine tekitab vastakaid arvamusi. Ning "tõde," nagu ka antud juhul, võib selguda alles aastate pärast. Ülevõtmiskomisjon peab otsustama olemasoleva informatsiooni põhjal ning keelduma hinna kooskõlastamisest, kui see läheb vastuollu 2.6.1.
Olin reeglite koostamise ajal ja olen ka nüüd veendunud, et paindlik hinnareegel on parem jäigast. Nagu siinkommenteerijad õieti on märkinud, tahavad investorid, et langeva turu tingimustes võetaks aluseks võimalikult pikema perioodi keskmine hind ja vastupidi. Kujutame ette, et hinnareegel ütleks, et hind on 6 kuu keskmine, tegemist oleks tõusva turuga ning ülevõetav ettevõte oleks just välja tulnud mingi uue imetootega, misjärel tema aktsiahind mitmekordistus. Kui paljud investorid oleksid sellisel juhul õnnelikud 6 kuu keskmise hinna üle?
Ja veel lõpetuseks. Tundub, et tihti aetakse segi mõisted "õiglane" ning "hea" hind. Ülevõtmiste puhul kooskõlastab börs hinna, mis on tal oleva informatsiooni põhjal "õiglane," sealjuures peab arvestama nii investori kui ka pakkuja huve. See ei tähenda, et ülevõtmiskomisjon arvaks, et see hind on investorile "hea" või "halb." Me ei anna ju investeerimissoovitusi! Igal (mõtleval) investoril on oma nägemus/arvamus selle kohta, mis on mingi paberi eest hea või halb hind. Sellest tulenevalt saab ta otsustada, kas tehtud pakkumine vastu võtta või mitte.
Nimelt otsustati hinnareegli osas paindlikkuse kasuks: 2.6.1: hind peab olema ÕIGLANE. Leiti, et Eesti-taolise väikese ja volatiilse turu puhul oleks mõne vähempaindlikuma reegli puhul oht, et reeglites nõutu ei vasta turu ja/või ettevõtte tegelikule olukorrale. Riikides, kus on kehtestatud väga jäik hinnareegel on tekkinud olukordi, kus pakkujal tuleb valida kas reeglite ignoreerimise vahel või teha selline pakkumine, mis on juba ette läbikukkumisele määratud.
Juristide keeles on 2.6.1. üldnorm ja 2.6.2. erinorm, mis tähendab et 2.6.2. toodud testid ei ole kohustuslikud või ainuvõimalikud. Reegel on ikkagi see, et hind peab kõigepealt olema "õiglane" ning selle leidmiseks võib muuhulgas lähtuda 2.6.2. toodud testidest ning tuleb VÕIMALUSEL valida nendest kõrgeim.
Näiteks tähendab see, et Optiva aktsia eest oleks võinud pakkuda ka 1 sendi või 100 krooni. Oluline on, et pakkuja suudab ära näidata miks just see hind õiglane on. Loomulikult on "õiglane hind" suhteliselt subjektiivne mõiste, mille otsustamine tekitab vastakaid arvamusi. Ning "tõde," nagu ka antud juhul, võib selguda alles aastate pärast. Ülevõtmiskomisjon peab otsustama olemasoleva informatsiooni põhjal ning keelduma hinna kooskõlastamisest, kui see läheb vastuollu 2.6.1.
Olin reeglite koostamise ajal ja olen ka nüüd veendunud, et paindlik hinnareegel on parem jäigast. Nagu siinkommenteerijad õieti on märkinud, tahavad investorid, et langeva turu tingimustes võetaks aluseks võimalikult pikema perioodi keskmine hind ja vastupidi. Kujutame ette, et hinnareegel ütleks, et hind on 6 kuu keskmine, tegemist oleks tõusva turuga ning ülevõetav ettevõte oleks just välja tulnud mingi uue imetootega, misjärel tema aktsiahind mitmekordistus. Kui paljud investorid oleksid sellisel juhul õnnelikud 6 kuu keskmise hinna üle?
Ja veel lõpetuseks. Tundub, et tihti aetakse segi mõisted "õiglane" ning "hea" hind. Ülevõtmiste puhul kooskõlastab börs hinna, mis on tal oleva informatsiooni põhjal "õiglane," sealjuures peab arvestama nii investori kui ka pakkuja huve. See ei tähenda, et ülevõtmiskomisjon arvaks, et see hind on investorile "hea" või "halb." Me ei anna ju investeerimissoovitusi! Igal (mõtleval) investoril on oma nägemus/arvamus selle kohta, mis on mingi paberi eest hea või halb hind. Sellest tulenevalt saab ta otsustada, kas tehtud pakkumine vastu võtta või mitte.
to Gert Tiivas: Väga positiivne, et asjaosalised ise ka LHVD-s sõna võtavad. Kuid Ülevõtmispakkumiste reeglite juurde. Leian, et need peaksid olema koostatud kaitsmaks väikeinvestorite huve, sest pakkumise tegijal on huvi teha pakkumine võimalikult madalalt tasemelt.
ÕIGLANE hind (fair value) leitakse minu nägemuse järgi enamasti diskonteeritud rahavoogude meetodi abil. Kuna fair value sõltub üsna suures osas eeldustest, siis kasutades pessimistlikke eeldusi oleks Sampol võimalik näiteks Optiva hinnaks saada 4 krooni aktsia kohta. Kuna väikeinvestorid ei pruugi olla võimelised ise fair value't leidma, kas siis nõustubki TVB selle hinnaga kui ÕIGLASE hinnaga? Või kui mõni väikeinvestor tellib analüütikutelt Optiva fair value hindamise ja saab hinnaks 14 krooni, kas siis tõstate õiglase hinna kõrgemale?
Ja ülevõtmispakkumise puhul tehakse pakkumine enamasti langeva turu tingimustes, seetõttu ei kaitse see paindlikkus väikeinvestorit. Pigem ülevõtjat.
Minu arvates on nii RLK kui Optiva puhul väikeinvestoritele tehtud pakkumine olnud allpool ÕIGLAST hinda ja seega ei ole "Ülevõtmispakkumise reeglid" suutnud oma eesmärki täita e. minu arust ei kaitse see väikeinvestoreid piisavalt.
ÕIGLANE hind (fair value) leitakse minu nägemuse järgi enamasti diskonteeritud rahavoogude meetodi abil. Kuna fair value sõltub üsna suures osas eeldustest, siis kasutades pessimistlikke eeldusi oleks Sampol võimalik näiteks Optiva hinnaks saada 4 krooni aktsia kohta. Kuna väikeinvestorid ei pruugi olla võimelised ise fair value't leidma, kas siis nõustubki TVB selle hinnaga kui ÕIGLASE hinnaga? Või kui mõni väikeinvestor tellib analüütikutelt Optiva fair value hindamise ja saab hinnaks 14 krooni, kas siis tõstate õiglase hinna kõrgemale?
Ja ülevõtmispakkumise puhul tehakse pakkumine enamasti langeva turu tingimustes, seetõttu ei kaitse see paindlikkus väikeinvestorit. Pigem ülevõtjat.
Minu arvates on nii RLK kui Optiva puhul väikeinvestoritele tehtud pakkumine olnud allpool ÕIGLAST hinda ja seega ei ole "Ülevõtmispakkumise reeglid" suutnud oma eesmärki täita e. minu arust ei kaitse see väikeinvestoreid piisavalt.
Beast, nõustun täielikult sinu arutluskäiguga!
Minule ei jõua kohale, kuidas saab Ülevõtmispakkumise komisjon heaks kiita sellise loogika kasutamise, kus öeldake, et "Me arvame, et 3 kuu kaalutud keskmine aktsia hind kajastab paremini aktsia väärtust kui 6 kuu keskmine".
Ei taha siin sellist muljet jätta, nagu ma siin väga isiklikult midagi põeksin. Eelpool juba ütlesin, et ostsin ise 6.7 ja müüsin täna 7.8-ga. Seega 16% mõne nädala eest. Mul ei ole midagi selle hinna vastu, kui mulle esitatakse selge põhjendus (mitte stiilis a la "me arvame, et kajastab paremini") miks just sellise hinnaga ostetakse.
Sisuliselt tähendab see ju seda, et nad oleksid ka 1 krooniga võinud osta ja väita ma ei tea mis ime asju. Kahju, et mul endal veidi rohkem neid aktsiaid seekord ei olnud, oleks saanud veidi rohkem teenida. Samas, endiselt on mul kahju väikeinvestoritest, kellele määritakse pähe mingeid mesiseid jutte, ilma et keegi viitsiks nendele selgitust pakkuda.
Minule ei jõua kohale, kuidas saab Ülevõtmispakkumise komisjon heaks kiita sellise loogika kasutamise, kus öeldake, et "Me arvame, et 3 kuu kaalutud keskmine aktsia hind kajastab paremini aktsia väärtust kui 6 kuu keskmine".
Ei taha siin sellist muljet jätta, nagu ma siin väga isiklikult midagi põeksin. Eelpool juba ütlesin, et ostsin ise 6.7 ja müüsin täna 7.8-ga. Seega 16% mõne nädala eest. Mul ei ole midagi selle hinna vastu, kui mulle esitatakse selge põhjendus (mitte stiilis a la "me arvame, et kajastab paremini") miks just sellise hinnaga ostetakse.
Sisuliselt tähendab see ju seda, et nad oleksid ka 1 krooniga võinud osta ja väita ma ei tea mis ime asju. Kahju, et mul endal veidi rohkem neid aktsiaid seekord ei olnud, oleks saanud veidi rohkem teenida. Samas, endiselt on mul kahju väikeinvestoritest, kellele määritakse pähe mingeid mesiseid jutte, ilma et keegi viitsiks nendele selgitust pakkuda.
ME OLEME ENDISELT VÄGA KAUGEL AJAST KUI VÄIKEINVESTORID TAASKORD SUUREMATES MASSIDES TSE-LE INVESTEERIMA TORMAVAD. Hoiuste kasv pankades näitab, et kunagised väikeinvestorid on nii ära hirmutatud, et on nõus raha panema sinna kus reaalintress kipub juba vaikselt negatiivseks minema.
Muide täna saime ka teada, kes on eestis väikeinvestor. Vastavalt Sampo pakkumisele, on selleks 50 OPT aktsia omanik, ehk inimene kelle ühe tehingu suuruseks on suurte kääridega lõigates 500 EEK-i. Ma ise loeksin väikeinvestoriks inimest kelle aktsiate väärtus on suurusklassis 0 kuni 50 000 EEKi.
Muide täna saime ka teada, kes on eestis väikeinvestor. Vastavalt Sampo pakkumisele, on selleks 50 OPT aktsia omanik, ehk inimene kelle ühe tehingu suuruseks on suurte kääridega lõigates 500 EEK-i. Ma ise loeksin väikeinvestoriks inimest kelle aktsiate väärtus on suurusklassis 0 kuni 50 000 EEKi.