Transmetast räägivad saadud tellimused, mitte mehed, kes firmaga seotud on. Ega see mingi moeshow pole.
Nii Jaapani (Sony), kui ka USA(IBM) laptopide tootjad lähevad üksteise järel üle madala energiakuluga TRANSMETA protsessoritele.
Minu arusaamine Transmeta tehnoloogiatest põhineb mu kunagisel isiklikult programmeerimiskogemusel. Olen kunagi ammu ammu mõnevõrra koodi kirjutamisega elatist teeninud, ja päris tõsiselt tegelenud assembleris väga madala taseme juppide kirjutamisega (device driverid jms). See ei ole küll päris sama, aga assembleri kogemus aitas küll pärist kõvasti nende koodinäidetest aru saada.
Ja ma ei olegi väitnud, et Intel ei suuda midagi sellist teha, in fact, minu bet on, et teebki.
Graafik: minu jaoks räägib firmaga seotuid talent küll midagi.
Ja ma ei olegi väitnud, et Intel ei suuda midagi sellist teha, in fact, minu bet on, et teebki.
Graafik: minu jaoks räägib firmaga seotuid talent küll midagi.
tarmo: kas selle software layeri kasutamine mitte prose kiirust alla ei tõmba? (kuigi jah, ega see nüüd vast kõige olulisem asi ka ei ole, eriti läpakates)
Nad räägivad taktsagedusest up to 700MHz? Et rohkem ei ole ega tule?
Nad räägivad taktsagedusest up to 700MHz? Et rohkem ei ole ega tule?
Crusoe puhul on protsessor kahest layerist koosnev tervik. Sellise terviku performance võrreldes traditsioonilise ühetasemelise protsessoriga sõltub koodist, mida protsessor jooksutama peab. Kui on tegemist pika jada unikaalsete instruktsioonidega, siis tõepoolest osutub Crusoe protsessori jaoks tegelik koormus suuremaks, tänu sellele, et koodi morfitakse, segmenteeritakse ja cache-itakse, ja siis jooksutatakse kõik läbi füüsilise protsessori. Kui aga tegu on tüüpilise koodiga (mis sisaldab rohkelt tsükleid ja kasutab korduvaid funktsioone, hea näide võiks olla tüüpiline multimeedia), siis on Crusoe-l aga eelis - piltlikult öeldes ei pea Crusoe iga kord uuesti tõestama, et täisnurkse kolmnurga kaatetite ruutude summa on võrdne hüpotenuusi ruuduga, vaid võib lahendust või lahenduskäiku kasutada otse software layeril. See on väga lihtsustatud kirjeldus, ja tegelikult on asi veel palju ilusam ja elegantsem. Aga kõik see on täpsemalt kirjas sellessamas white paper-is millele sa ülal viitasid.
700 MHz on praegune prototüüp, kindlasti tuleb rohkem. Veel üks Crusoe väga elegantne eelis on, et proset saab upgradeda ka ilma kivi vahetamata, ainult upgradedes software layerit. Kui Transmeta tuleb välja uue Code Morphingu optimiseeritud versiooniga, siis sa lihtsalt tõmbad internetist tüki koodi ja lased selle käima (nagu täna on võimalik bios-i upgradeda).
700 MHz on praegune prototüüp, kindlasti tuleb rohkem. Veel üks Crusoe väga elegantne eelis on, et proset saab upgradeda ka ilma kivi vahetamata, ainult upgradedes software layerit. Kui Transmeta tuleb välja uue Code Morphingu optimiseeritud versiooniga, siis sa lihtsalt tõmbad internetist tüki koodi ja lased selle käima (nagu täna on võimalik bios-i upgradeda).
Transmeta puhul peakski rõhutama, et code morphingu eesmärk on protsessorit paindlikumaks teha - tema peal saaks jooksma panna suvalisele protsessorile mõeldud tarkvara - see avab Transmeta prosedele tee väga paljudesse pisiarvutitesse, sest temale üleminek on lihtne. See 700 MHz-i piisab alguseks ja veel kaheks aastaks hästi - sest näiteks praegused pihuarvutid "istuvad" seal kusagil 200 MHz kandis ja 700 Mhz-ni jõuavadki nad paari aasta jooksul.
Lugu lõpuks uue kujundusega Postimehest - Fujitsu kasutab Crusoe kiipe .
Arvutid jõuavad juba novembris müüki, kuni 8 tundi aku-aega on laptopi puhul suurepärane.
Arvutid jõuavad juba novembris müüki, kuni 8 tundi aku-aega on laptopi puhul suurepärane.
Sa ikka vist ei vaevunud seda Transmeta whitepaper-it kuigi hoolega lugema...
Sealtsamast artiklist:
But Stiller said the SYSmark tests execute each piece of code only once, a situation that benefits the Pentium and is not typical of real world applications.
"It is not usual for typical applications," Stiller said. "If you have repetition, you will have much better results for chips like Transmeta."
Stiller said he ran a series of low-level memory benchmarks and found that performance of the Crusoe chip doubled and then tripled each time he repeated the test.
Sealtsamast artiklist:
But Stiller said the SYSmark tests execute each piece of code only once, a situation that benefits the Pentium and is not typical of real world applications.
"It is not usual for typical applications," Stiller said. "If you have repetition, you will have much better results for chips like Transmeta."
Stiller said he ran a series of low-level memory benchmarks and found that performance of the Crusoe chip doubled and then tripled each time he repeated the test.
ei-ei, ma sain sellest aru küll ja sinu kirjutatu siin ylalpool rääkis ka sellest, aga ikkagi... mine tee see neile selgeks, kes oma prosed MHz numbri järgi valivad. Kui nad siiani ei ole aru saanud, et see on suht teoreetiline näitaja, siis ei saa nad ka edaspidi. Või?
No ma ei tea... kas sina valid omale auto hobujõudude järgi? Ma miskipärast kahtlen, kas keskmine ostja üldse valib proset, kui ta arvutit ostma läheb. Sul endal on kindlasti mobiiltelefon olemas, seal on ka muuseas kivi sees. On sul ainu, milline taktsagedus sellel on?
> On sul aimu, milline taktsagedus sellel on?
Olgem ausad, ei ole. Aga mulle pole see ka kunagi oluline olnud. Ka arvuti puhul mitte.
Ometi käib (või vähemalt siiani on käinud) protsessoritootjatel tihe rebimine lisa-MHz pärast. Ja ma arvan, et käib veel mõnda aega edasi.
Muuseas, on sul mingeid konkreetseid võrdlusandmeid Crusoe ja Mobile PIII voolutarbivuse kohta?
Crusoe keskmine on vist veidi alla 1W (W/h?) ja Intel tuleb järgmisel aastal poolevatiste 500MHz protsessoritega.
Sellistel tasemetel muutub tegelikult protsessori voolutarbivus suht ebaoluliseks võrreldes muu süsteemi poolt tarbitavaga.
Olgem ausad, ei ole. Aga mulle pole see ka kunagi oluline olnud. Ka arvuti puhul mitte.
Ometi käib (või vähemalt siiani on käinud) protsessoritootjatel tihe rebimine lisa-MHz pärast. Ja ma arvan, et käib veel mõnda aega edasi.
Muuseas, on sul mingeid konkreetseid võrdlusandmeid Crusoe ja Mobile PIII voolutarbivuse kohta?
Crusoe keskmine on vist veidi alla 1W (W/h?) ja Intel tuleb järgmisel aastal poolevatiste 500MHz protsessoritega.
Sellistel tasemetel muutub tegelikult protsessori voolutarbivus suht ebaoluliseks võrreldes muu süsteemi poolt tarbitavaga.
Olgem ausad, ei ole. Aga mulle pole see ka kunagi oluline olnud. Ka arvuti puhul mitte.
Ma tegin kiire testi ja küsisin paari tuttava käest kui kiired prosed nende läptoppidel on. Üks vastus oli 64 (sic!), üks 150 Mhz ja kolmas ei teadnud :). Mina ei usu, et tüüpiline kasutaja oskab prose taktsagedusest üldse midagi rohkemat arvata, kui et "mida rohkem seda parem" (mis on suhteliselt sama seis kui auto ja hobujõudude suhtes). Kui müügimees (või milline iganes teine potentsiaalse ostja silmis hetkel kõrgemat autoriteeti omav isik) ütleb, et need puuduvad hobujõud on enam kui korvatud madalama kütusekulu, mugavama salongi ja parema vedrustusega, siis ongi asi nii.
Muuseas, on sul mingeid konkreetseid võrdlusandmeid Crusoe ja Mobile PIII voolutarbivuse kohta?
Hm.. ei ole otsinud selliseid võrdlusi, kuna ma ise ei võrdleks Transmetat Inteliga. Ma arvan, et TMTA-l on pikk-pikk-pikk maa minna enne kui nad isegi võiksid rääkima hakata Inteliga tõsiselt konkureerimisest. Ja kõik märgid näitavad, et Intel hoiab neil silma peal - sealt ka need uudised uute prosede kohta. Ma olen küll suhteliselt vaimustatud osadest nippidest ja uutest vaatenurkadest, millega Transmeta on välja tulnud, aga kui ma peaksin täna kogu oma raha (niipalju kui seda on) neist ühe peale panema, siis valiksin ma Inteli.
Sellistel tasemetel muutub tegelikult protsessori voolutarbivus suht ebaoluliseks võrreldes muu süsteemi poolt tarbitavaga.
See on jälle veidi lihtsustatud vaatenurk. Protsessori enda voolutarbimine on ainult üks osa suuremast valemist. Kruvi oma arvuti korpus lahti, lase tal veidi aega käia ja siis ava prose klamber (see liist mis üle selle siili-sarnase moodustise käib) ja pane korraks näpp vastu oma Pentiumi :). Ligimesearmastusest panen tegelikult ühe ilmeka pildi siia, mis lubab sul selle suhteliselt valusa eksperimendi vahele jätta:
Nüüd mine vaata Ühispanga IT serveriruumi, ma pakuks et seal on üle saja sellise radiaatori, mida kõike tuleb jahutada. See võtab samuti energiat. Samamoodi võib kindel olla, et ka kõikide teiste komponentide (kõvakettad, monitorid) tootjad näevad vaeva energiatarbimise vähendamiseks.
Ma tegin kiire testi ja küsisin paari tuttava käest kui kiired prosed nende läptoppidel on. Üks vastus oli 64 (sic!), üks 150 Mhz ja kolmas ei teadnud :). Mina ei usu, et tüüpiline kasutaja oskab prose taktsagedusest üldse midagi rohkemat arvata, kui et "mida rohkem seda parem" (mis on suhteliselt sama seis kui auto ja hobujõudude suhtes). Kui müügimees (või milline iganes teine potentsiaalse ostja silmis hetkel kõrgemat autoriteeti omav isik) ütleb, et need puuduvad hobujõud on enam kui korvatud madalama kütusekulu, mugavama salongi ja parema vedrustusega, siis ongi asi nii.
Muuseas, on sul mingeid konkreetseid võrdlusandmeid Crusoe ja Mobile PIII voolutarbivuse kohta?
Hm.. ei ole otsinud selliseid võrdlusi, kuna ma ise ei võrdleks Transmetat Inteliga. Ma arvan, et TMTA-l on pikk-pikk-pikk maa minna enne kui nad isegi võiksid rääkima hakata Inteliga tõsiselt konkureerimisest. Ja kõik märgid näitavad, et Intel hoiab neil silma peal - sealt ka need uudised uute prosede kohta. Ma olen küll suhteliselt vaimustatud osadest nippidest ja uutest vaatenurkadest, millega Transmeta on välja tulnud, aga kui ma peaksin täna kogu oma raha (niipalju kui seda on) neist ühe peale panema, siis valiksin ma Inteli.
Sellistel tasemetel muutub tegelikult protsessori voolutarbivus suht ebaoluliseks võrreldes muu süsteemi poolt tarbitavaga.
See on jälle veidi lihtsustatud vaatenurk. Protsessori enda voolutarbimine on ainult üks osa suuremast valemist. Kruvi oma arvuti korpus lahti, lase tal veidi aega käia ja siis ava prose klamber (see liist mis üle selle siili-sarnase moodustise käib) ja pane korraks näpp vastu oma Pentiumi :). Ligimesearmastusest panen tegelikult ühe ilmeka pildi siia, mis lubab sul selle suhteliselt valusa eksperimendi vahele jätta:
![[HOT vs. COOL]](http://www.transmeta.com/images/thermal3.jpg)
Nüüd mine vaata Ühispanga IT serveriruumi, ma pakuks et seal on üle saja sellise radiaatori, mida kõike tuleb jahutada. See võtab samuti energiat. Samamoodi võib kindel olla, et ka kõikide teiste komponentide (kõvakettad, monitorid) tootjad näevad vaeva energiatarbimise vähendamiseks.
Blah, pilt ei tulnud kohale, panen selle lingi alla.
Jajah, seda pilti oleme näinud. Mulle tundub, et ega meil polegi midagi vaielda, sest seisukoht on enam-vähem sama: Crusoe on hea asi, tal on mõnedel tingimustel omad nõrkused ja, after all, Intel vähemalt näitab, et nad hoolivad oma tarbijatest ja saavad aru, mida edaspidi teha tuleb, et konkurentsi pakkuda. Esimesed konkreetsed sammud selles suunas on astutud juba kuid tagasi. Ongi kõik.
PS See pilt tuletab mulle pisut suvalise puhastusvahendi või hambapasta reklaami meelde, sest nagu need reklaamidki (peseme pool pead, muna, panni...), elab ta minevikus - võrdleb ennast sisuliselt eilsete asjadega. Ma arvan, et need uued Mobile PIII-d näitaks ehk teist pilti...
PS See pilt tuletab mulle pisut suvalise puhastusvahendi või hambapasta reklaami meelde, sest nagu need reklaamidki (peseme pool pead, muna, panni...), elab ta minevikus - võrdleb ennast sisuliselt eilsete asjadega. Ma arvan, et need uued Mobile PIII-d näitaks ehk teist pilti...
jutt kõik väga huvitav, aga kas osta ka soovitaksite?
Eks sõltub hinnast alati, pole nagu mingeid numbreid ka eriti näha olnud.
Transmeta IPO 30.10. Price $11-$13
Kui IPOst ei saa, siis pole vist tormata mõtet? Tõuseb 80% enne, kui meie jaole saame ja seejärel 'teeb Sonerat'?
Tundub, et asi pole nii breakthroughing nagu loodetakse. Vähene voolutarbivus pole pikas perspektiivis eriline argument. Võistlejad saavutavad sama asja kuid teiste vahenditega.
Tundub, et asi pole nii breakthroughing nagu loodetakse. Vähene voolutarbivus pole pikas perspektiivis eriline argument. Võistlejad saavutavad sama asja kuid teiste vahenditega.
Lugesin selle whitepaperi ja siinse arutelu läbi. Paar mõttetera (kukkus tegelt pikk jutt välja...). Mitte, et ma oleksin hirm tark ja teaksin asjadest palju, aga lihtsalt pakun enda nägemuse välja ja küsin, kas alltoodud mõttekäikudel võiks pointi olla?
* Linus Torvalds -- maskot vs. kasulik IQ? Arvan, et mõlemat. Kuna ühest küljest see asi, mida nad seal ehitavad, peab olema x86-compatible, ja teisest küljest, on Linus Torvaldsil suurepärased kogemused x86 otsas programmeerimisest ja ta omab seetõttu ettekujutust asjaga seotud nüansidest & probleemidest, siis on Linus Torvaldsi tööle palkamine hea investeering praktilise IQ mõttes. Samas teab ka kogu maailm seda, et Linus Torvalds sellel alal kõva mees on. See asjaolu tõstab Transmeta usaldusväärsust tema klientide silmis ja seetõttu on tegu ka hea investeeringuga turundusliku hype'i suhtes.
* Nende tehnoloogia innovatiivsus. Kolm põhilist asja, mida nad saavutada tahavad, on
1. võimaldada tarkvaratootjatel optimeerida x86 sisemist töötamist vastavalt oma vajadusele.
2. võimaldada protsessori rauda totaalselt ümber disainida ilma, et x86 peal jooksev tarkvara pikali kukuks.
3. et protsessor tarbiks vähem energiat.
Selleks on nad löönud x86 liidese all toimuva kaheks kihiks - riistvaraks, mis võib olla mis iganes, mille peale on võimalik ehitada x86 funktsionaalsust omav tarkvara & tarkvarakiht, mis teisendab riistavara liidese, mis iganes see siis ka ei oleks, x86 liideseks. Sellega asub x86 otsas jooksva tarkvara tootjale antud võimalus just selle x86 all oleva tarkvara optimeerimises ja riista tootja saab suvalist riista toota, kirjutades iga riista otsa ka selle x86 liidest mängiva tarkvara.
Mis puutub sellesse temperatuuri vähendamisse, siis seal räägitakse, et energiakokkuhoid saavutatakse sellega, et töö, mida nt. Pentium II ja Pentium III sees teeb riist, teeb Crusoe puhul tarkvara, kasutades energiasäästmiseks erilisi trikke. Siin vestluses tekkis korra ka küsimus et tarkvara peab ju ikkagi protsessor ringi ajama, aga seda kuidas see kuumus seda tarkvara ringi ajades väiksem on, kui riista ringi ajades, nii, et kiirus ei kannata, ei ole aru saadav. Tarkus peitub nimelt seal, kus räägitakse translation step'idest, koodi optimeerimisest ja LongRun power managementist. Jah, neid trikke kõiki saab ka riistvara sisse ehitada, aga nagu me kõik teame, on tarkvara kergem luua, kui riistvara, ja selle kerguse/tülikuse näol võit saavutataksegi. Seal whitepaperis kül väljendutakse ultimatiivsemalt, tekitades mulje, et muudmoodi polegi võimalik, aga mina pakun, et antud lahendus lihtsalt _vähendab_ üht barjääri.
Koodinäidetesse ma väga ei süvenenud, kuna programmeerisin assembleri abil midagi viimati aastal 1992 ja ei mäleta sellest enam suurt midagi, ega oska seetõttu ka detailide kallal urgitseda. Sellele molekuli-põhimõttele sain üldiselt küll pihta.
Arvan, et tegu on uutlaadi tulemusliku ideoloogiaga. Küsimus sellest, kas konkurendid magavad, saab tõenäoliselt eitava vastuse.
* Kas innovatiivse tehnoloogia arendamisest piisab, et taevasse tõusta? Arvan, et ei piisa. Infotehnoloogia vallas tegutsevad ettevõtted, kes on ameerikas ellu jäänud, on R&D peale kulutanud 30% oma investeeringutest ja ülejäänu marketingi peale. Seega lisaks sellele, et nad seal mingit cool'i värki aretavad, tuleks jälgida ka seda, kui tugevalt ja tulemuslikult nad turul ennast pushivad. Hetkel tundub, et asi edeneb, kuna, nagu siinsed kirjutanud on juba märkinud, paljud laptopide tootjad juba kavatsevad tulemusi rakendada. Kui võtame arvesse, et nad ongi oma esialgseks turuks valinud mobile computing'u, siis oleks nigu näide sellest, kuidas nad oma eesmärki saavutada suudavad?
* Transmeta väljavaated turul juba paiknevate gigantide kõrval. Räägitakse sellest, et firma edu peab baseeruma ühel kolmest - kulueelis, kliendikesksus või innovatsioon. Mulle tundub, et Transmeta üritab panustada innovatsioonile. Kulueelis (energiasäästlikus) on kaudne ja käib antud juhul ikkagi läbi innovatsiooni. Kuna aga tundub, et see tema innovatsiooni eesmärk on selline, mille saavutamisega ka turu juba vallutanud Transmetast palju suuremat ressurssi & jõudu omavad konkurendid tegelevad, on Transmeta shansud jääda just-another-chippide tootjaks, ehk siis shansud kaotada innovatsiooni efekt Transmeta jaoks, olemas.
Samas, kui arvestada, et tulevikus pole pihuseadmetel ja PC'del enam vahet, võib tekkida olukord, kus turu peal ruumi jätkub kõigile, ka Transmetale, kes on praegu omale just mobiilsete riistade turu valinud.
JÄRELDUS. Arvan, et kes IPO'st tahab osa saada, teeb seda niiehknaa ja tehnoloogia innovatiivsuses kah kahelda ei maksa, aga enne, kui teha pikaajalist investeeringut, tuleks veel
1. jälgida tema esimesi kliente ja vaadata, millist pappi nad Transmetale tõotavad.
2. uurida, kes ja kui palju transmeta sisse suurtest tegijatest oma papi investeerivad.
Selles osas minul informatsioon hetkel puudub (ei viitsi täna surfama hakata). Kui Transmetasse sisse voolav papp tõotab olla piisav edasiseks arenduse & agressivseks marketingitegevuseks ja investorite näol on tegemist "targa rahaga", siis arvan, et võib vaba raha olemasolul pikaajalisele agressiivsele kasvule orienteeritud investeeringu peale välja minna küll.
* Linus Torvalds -- maskot vs. kasulik IQ? Arvan, et mõlemat. Kuna ühest küljest see asi, mida nad seal ehitavad, peab olema x86-compatible, ja teisest küljest, on Linus Torvaldsil suurepärased kogemused x86 otsas programmeerimisest ja ta omab seetõttu ettekujutust asjaga seotud nüansidest & probleemidest, siis on Linus Torvaldsi tööle palkamine hea investeering praktilise IQ mõttes. Samas teab ka kogu maailm seda, et Linus Torvalds sellel alal kõva mees on. See asjaolu tõstab Transmeta usaldusväärsust tema klientide silmis ja seetõttu on tegu ka hea investeeringuga turundusliku hype'i suhtes.
* Nende tehnoloogia innovatiivsus. Kolm põhilist asja, mida nad saavutada tahavad, on
1. võimaldada tarkvaratootjatel optimeerida x86 sisemist töötamist vastavalt oma vajadusele.
2. võimaldada protsessori rauda totaalselt ümber disainida ilma, et x86 peal jooksev tarkvara pikali kukuks.
3. et protsessor tarbiks vähem energiat.
Selleks on nad löönud x86 liidese all toimuva kaheks kihiks - riistvaraks, mis võib olla mis iganes, mille peale on võimalik ehitada x86 funktsionaalsust omav tarkvara & tarkvarakiht, mis teisendab riistavara liidese, mis iganes see siis ka ei oleks, x86 liideseks. Sellega asub x86 otsas jooksva tarkvara tootjale antud võimalus just selle x86 all oleva tarkvara optimeerimises ja riista tootja saab suvalist riista toota, kirjutades iga riista otsa ka selle x86 liidest mängiva tarkvara.
Mis puutub sellesse temperatuuri vähendamisse, siis seal räägitakse, et energiakokkuhoid saavutatakse sellega, et töö, mida nt. Pentium II ja Pentium III sees teeb riist, teeb Crusoe puhul tarkvara, kasutades energiasäästmiseks erilisi trikke. Siin vestluses tekkis korra ka küsimus et tarkvara peab ju ikkagi protsessor ringi ajama, aga seda kuidas see kuumus seda tarkvara ringi ajades väiksem on, kui riista ringi ajades, nii, et kiirus ei kannata, ei ole aru saadav. Tarkus peitub nimelt seal, kus räägitakse translation step'idest, koodi optimeerimisest ja LongRun power managementist. Jah, neid trikke kõiki saab ka riistvara sisse ehitada, aga nagu me kõik teame, on tarkvara kergem luua, kui riistvara, ja selle kerguse/tülikuse näol võit saavutataksegi. Seal whitepaperis kül väljendutakse ultimatiivsemalt, tekitades mulje, et muudmoodi polegi võimalik, aga mina pakun, et antud lahendus lihtsalt _vähendab_ üht barjääri.
Koodinäidetesse ma väga ei süvenenud, kuna programmeerisin assembleri abil midagi viimati aastal 1992 ja ei mäleta sellest enam suurt midagi, ega oska seetõttu ka detailide kallal urgitseda. Sellele molekuli-põhimõttele sain üldiselt küll pihta.
Arvan, et tegu on uutlaadi tulemusliku ideoloogiaga. Küsimus sellest, kas konkurendid magavad, saab tõenäoliselt eitava vastuse.
* Kas innovatiivse tehnoloogia arendamisest piisab, et taevasse tõusta? Arvan, et ei piisa. Infotehnoloogia vallas tegutsevad ettevõtted, kes on ameerikas ellu jäänud, on R&D peale kulutanud 30% oma investeeringutest ja ülejäänu marketingi peale. Seega lisaks sellele, et nad seal mingit cool'i värki aretavad, tuleks jälgida ka seda, kui tugevalt ja tulemuslikult nad turul ennast pushivad. Hetkel tundub, et asi edeneb, kuna, nagu siinsed kirjutanud on juba märkinud, paljud laptopide tootjad juba kavatsevad tulemusi rakendada. Kui võtame arvesse, et nad ongi oma esialgseks turuks valinud mobile computing'u, siis oleks nigu näide sellest, kuidas nad oma eesmärki saavutada suudavad?
* Transmeta väljavaated turul juba paiknevate gigantide kõrval. Räägitakse sellest, et firma edu peab baseeruma ühel kolmest - kulueelis, kliendikesksus või innovatsioon. Mulle tundub, et Transmeta üritab panustada innovatsioonile. Kulueelis (energiasäästlikus) on kaudne ja käib antud juhul ikkagi läbi innovatsiooni. Kuna aga tundub, et see tema innovatsiooni eesmärk on selline, mille saavutamisega ka turu juba vallutanud Transmetast palju suuremat ressurssi & jõudu omavad konkurendid tegelevad, on Transmeta shansud jääda just-another-chippide tootjaks, ehk siis shansud kaotada innovatsiooni efekt Transmeta jaoks, olemas.
Samas, kui arvestada, et tulevikus pole pihuseadmetel ja PC'del enam vahet, võib tekkida olukord, kus turu peal ruumi jätkub kõigile, ka Transmetale, kes on praegu omale just mobiilsete riistade turu valinud.
JÄRELDUS. Arvan, et kes IPO'st tahab osa saada, teeb seda niiehknaa ja tehnoloogia innovatiivsuses kah kahelda ei maksa, aga enne, kui teha pikaajalist investeeringut, tuleks veel
1. jälgida tema esimesi kliente ja vaadata, millist pappi nad Transmetale tõotavad.
2. uurida, kes ja kui palju transmeta sisse suurtest tegijatest oma papi investeerivad.
Selles osas minul informatsioon hetkel puudub (ei viitsi täna surfama hakata). Kui Transmetasse sisse voolav papp tõotab olla piisav edasiseks arenduse & agressivseks marketingitegevuseks ja investorite näol on tegemist "targa rahaga", siis arvan, et võib vaba raha olemasolul pikaajalisele agressiivsele kasvule orienteeritud investeeringu peale välja minna küll.