Laenuregister on väga positiivne. Sisuliselt võimaldab see korrektse maksekäitumisega inimestel soodsamatel tingimustel laenu saada, kaitseb lõhkilaenamise eest ja vähendab laenuandja jaoks riske.
Krediidiandja, nagu me teame, laenab vägagi meelsasti.
Meil on “krediidipüramiid”. Püramiidi tipus on pangad apex predator, kes riisuvad koore. Jõukad laenuvõtjad, ettevõtjad, kindla sissetulekuga iskud, kes soetavad nt. viisakat, kergesti realiseeritavat kinnisvara. Intressid on pigem madalad, tingimused paindlikud ja laenuandja on ise väga HOOLIKAS oma HOOLSUSKOHUSTSE täitmisel.
Natuke sogasemas vees ujuvad “hüpoteeklaenajad”. Need, kellele pudeneb haide lõugade vahelt rasvasemaid tükikesi. Tüübid, kellel sissetulekuga on veidi kehvasti, aga on mingi TAGATIS. Intressid on seal juba palju räigemad, tingimused karmimad.
Omaette alamliigi moodustavad need “krediidiandjad” kelle ärimudel ongi üles ehitatud “tagatisest välja tõstmise peale”
Riimvees täidavad havide rolli jällegi pangad - see on liisingud, väike- ja tarbimislaenud. Kiludena ujuvad ringi need “laen auto tagatisel” ja muud “laen vallasvara tagatisel” röövelliku intressiga väiketegijad.
Kusagil põhjamudas tuhinivad veel viimased viimaste seas - SMS jms. kiirlaenukontorid.
Ja seal kus keemiatehase torud jõkke ulatuvad, elavad viimased rüüvlid, need kes annavad raha ausõna peale ja võtavad tagatiseks käe- ja jalauud.
Nagu näeme on kogu substraat pinnast põhjani tiheda pakkumiste võrguga kaetud ja läbi ei tohiks sealt ükski vaba euro libiseda.
See “register” teeb tegelikult niigi hoolikate pankade elu lihtsamaks. Ülejäänutega on nii, et neil jääb vähem võimalusi “hooluskohustusest” ja “laenu teenindamise võime hindamisest” kõrvale hiilida. Sellest vaatenurgast võiks ju tegu olla Hea Asjaga tm.
1 Like
Pangad suutsid meid kõiki kuidagi veenda, et sellise ülesande riigile panemine on hea ja kasulik. Mitte ükski hing ei piuksu, et riik on meil liiga paksuks minemas. Kõik plaksutavad käsi, et iga laen ja järelmaks läheb riigi valvsa pilgu alla.
WTF?
4 Likes
Jah, SELLEST aspektist, et “kust said selle raha” on tegemist ehk jälle liigse sekkumisega eraellu. Aga selge on ka see, et varem või hiljem ikkagi ilmub selgelt P2P krüpto-vahetusvahend (sisuliselt nad juba on, aga väga veel ei lenda) mis on de-tsentraliseeritud ja tagatud ja raha emiteerimine ja ringluses hoidmine muutub kodaniku enda asjaks. Kasvatan valmis kartulamugula ja emiteerin “süsteemi” kartulamugula jagu “tugrikuid” 
Riikele muidugi selline perspektiiv väga ei meeldi, aga mis ta ikka teha saab.
Mida tuugamaks keeratakse “kruvid” seda rohkem vett anonüümse, universaalse vaehtus- ja kogumisvahendi järgi. On juba olnud. “Vana Tallinn” ja “Lucky Strike”.
Üks populaarne teooria räägib, et eraomanduses pangad on nonsenss nii ehk teisiti.
Maksevahendi emissioon on Valitseja pädevus. Tänapäeval, kui kogu rahaliiklus baseerub kellegi võlakohustusel, on järelikult Valitseja pädevuses ka laenamise korraldamine.
Kui vaadata, mis meetodeid rakendatakse selleks, et pangad ei saaks pankrotti minnes finantssüsteemi kahjustada, alates miljonist regulatsioonist ja lõpetades keskpangajuhtide “whatever it takes” ning valitsuste garantiidega (meenutagem, kuidas aastal 2009 Riksbank ja Rootsi valitsus paanika lõpetamiseks kahepeale kokku triljon sekki lauda lõid!), siis sisuliselt nii ongi.
On ainult üks samm edasi, et tunnistada - pankade kasum on tegelikult hoopis ebaõiglaselt riigieelarvesse laekumata jäänud emissioonitulu.
Aga tulles võlaregistri juurde tagasi - kuna tegemist on seaduse jõul loodud ja pankadele igapäevaseks kasutamiseks kohustusliku institutsiooniga, siis selle asja nimi on loomulik monopol. Monopol, mis peab olema võimeline töötama katkestusteta 16h x 5pv (või isegi 24x7), ei tohi minna pankrotti, ja sealjuures mitte nõudma nii suuri teenustasusid, mis laenamist oluliselt kallimaks muudaksid. Kas sellise organisatsiooni andmine erakätesse oleks teab kui palju parem lahendus?
(jah, kõike eelöeldut arvestades peaks tolle registri ehk üldse loomata jätma, aga see on teine teema kui omandiküsimus).
2 Likes
SK on ka erakätes.
See väike erinevus ainult, et pangal ei ole kohustust tehingute tegemisel SKga suhelda. Samas, seadusprojekti järgi ei ole ilma võlaregistrit kontrollimata lubatud enam ühtki laenu välja anda.
Minu arvates see ei ole töövahend selleks, et sõeluda välja laenukõlbmatu kontingent. Ilmselt on olemas väga suur osa inimesi, kes laenu ei olegi kunagi võtnud. Pigem saab sellest riigiraha eest tehtud tööriist pankadele suunamaks täpsemalt oma laenutooteid neile, kes selles nimekirjas ei figureeri.
Kas laenuvõtjal on võimalus seda registrit kasutada enda kasuks ja kunagi maksejõutuna öelda, et ma olin ju selles registris? Miks te mulle laenu juurde andsite?
3 Likes
Parandage mind, kui ma eksima peaksin, aga kas on võimalik tänapäeval mõnda tehingut teha või lepingut sõlmida ilma digiallkirja ja ID kaardita?!?
Kahjuks on nii, et eestlased on (minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt) ära rikutud. Lootusetult ja põhjalikult. Aastasadu erinevaid võõrvõime on meist teinud “huiarid”. Mulle kuidagi tundub, et eestlane lihsalt ei saa ega suuda elada ilma “rehepappimata”.
Võeti vastu seadus, parimate kavatsustega, üürnike kaitseks, omanike omavoli vastu. Mis oli tulemus. PUUKÜÜRNIKUD ja nendega risti ja püsti hädas omanikud. Tahtsime parimat ja saime tulemuseks kõrvetada saanud omanikud, väga ranged tingimused, üürihindade tõusu (riskikaitse). Lisaks veel rendin.ee laadsed “middlemanid”, kes mõlema käega meelsasti võtavad “riskide maandamise teenuse” eest.
Võeti vastu seadus, parimate kavatsustega, kinnisvaraostjate kaitseks. Needsamad kurikuulsad “varjatud vead”. Mis me tulemuseks saime? Puuk ostjad, kes enne 3 aasta kukkumist sihivad “tasuta kapremonti”.
Võeti vastu seadus, parimate kavatsustega muidugi, öise alkoholimüügi keelustamisest. Mis me saime. Üdini paranoilised suurkauplused, kliendi kottimise ja kena väikese lisasissetuleku kaubanduskeskuse turvameestele ja taksistidele. Lisaks massilise narko tarbimise tõusu noorsoo seas.
Ükskõik, mida seaduseandja ei tee, eestlane kohe PEAB minema otsima seda “halli ala” kus saaks “natuke rehepappi panna”.
Ma-sen-dav.
P.S. Kas keegi on näinud kokkuvõtlikku statistikat, mitu elu see öine keeld siis päästis? Palju kuritegevus kõigest jõust langes? MIllise kase otsa ilmusid banaanid?
5 Likes
Miks mitte. Tuled kontorisse, võtad blanketi ja pastaka ja …
Mugavam on muidugi SK abiga. Aga alternatiive pole seadusega ära keelatud, erinevalt laenuregistri-seaduse-kavast.
P.S. Notari juures tehakse enamasti asjad siiani paberi ja tindiga.
1 Like
Ot, mida ma just lugesin???
Kas Siseministeeriumi Ametnik ütleb (sisuliselt):
Närige pori!
Salvestame keda tahame?
Kuidas tahame?
Kunas tahame?
Ja hiljem tuvastame?
AI abil?
Või sain ma millestki valesti aru?
2 Likes
Igas normaalses demokraatias valitsus kukuks sellise skandaali peale ja tuleksid erakorralised valimised aga Eestis ei ole demokraatia, vaid liberalistlik diktatuur.
6 Likes
Küsimus on selles, millist valitsust kukutama peaks. Ei viitsi kriminaalmenetluse seadustiku redaktsioone üksipulgi võrdlema hakata, aga esmapilgul tundub, et probleem on tekkinud § 15² lg 1-5 tõttu, millega antakse menetlejale väga laiad volitused GDPR-i ignoreerida. Nende seaduspügalate jõustamine on toimunud 15.03.2019.
7 Likes
Riigikohtu kriminaalkolleegium mõistis Paul Tammerti õigeks, kuna ta ei osutanud tervishoiuteenust ja seega ei saa talle ette heita tegevusloata majandustegevust.
Veel rõhutas riigikohus, et igal arusaamisvõimelisel inimesel on õigus elust omal soovil lahkuda. Karistusõiguslik vastutus sellele teole kaasaaitamise eest saab kõne alla tulla üksnes siis, kui inimene ise pole võimeline seda tegema või tal pole täit arusaamist oma tegude tähendusest.
(Ei ole paywall:) https://www.delfi.ee/artikkel/120375274/riigikohus-moistis-suitsiidikontori-asutanud-paul-tammerti-oigeks
See on ikka päris huvitav meie maal, et kui prokuratuur ei suuda või ei saa ühte inimest süüdistada teise inimese surmamises, kuna vastav seadusandlus puudub, siis otsitakse mingeid muid võimalusi selle esimese inimese karistamiseks, sest teda karistada kohe kindlasti tuleb, mis tahes hinna eest. Selliseid prokuratuuri seadusandlikke punnitamisi on ka varem saanud täheldada, näiteks seoses ühe kirjandusteosega.
Miks inimesel, kes ennast ära tahab tappa, peavad olema enesetapuvahendite valikus ainult need meetodid mis on kas väga valusad, pikaajaliselt piinavad, absoluutselt kohutavad või ei tapa ja teevad inimesest invaliidi?
¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤
Tõenäoliselt nüüd hakkavad ametnikud kiirkorras koostama seadusandlikku teksti, mis täidaks senise seadusandliku tühimiku, et kõik tulevased enesetappu võimaldavad tegevused saaks prokuratuur varakult oma karistusmasinasse saata.
Pigem ennustaks, et see lahend saab tõukeks, et Eesti liitub nende eesrindlike riikide klubiga, kus saab ootuspäraseks normiks, et inimene puude, rahaliste raskuste või kuuekümbise vanuse saabumisel ennast teistele koormaks olemisest vabastab.
3 Likes
Millised riigid seal klubis juba on?
1 Like
“Oleme eelmise aasta suvest valitsuse ja sotsiaalministeeriumiga pidanud koostöökõnelusi, et arutada reformi ühendada riigile kuuluv Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) ja Tallinna haiglad, et 10 aasta perspektiivis oleks Tallinnas kaks haiglalinnakut, üks Mustamäel ja uus linnak, mis on kavandatud Lasnamäele,” ütles Ossinovski linnavalitsuse pressikonverentsil teisipäeval.
Linn teinud peaministrile ja valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku jaotada haigla ehitamisega seotud kulud proportsionaalselt, ehk 60 protsenti jääks riigi kanda ja 40 protsenti linnale. Esmaspäeval selgus, et valitsus ei suuda jätkuvalt otsustada, kas rahastada Tallinna haigla ehitamist või mitte ning lükkas selleteemalise arutelu taas edasi.
Kahe aasta jooksul on Kanada lubanud seadustada ka mittemeditsiinilised meditsiinitöötaja poolt läbiviidavad tapmised.
Väga oluliseks peetakse tapmise efektiivsust - neelatavad ja hingatavad asjad nagu Euroopas pole piisavalt kiired - need panevad ohvri magama ja surma saabumine võib võtta tunde. Kanadas peab surm saabuma süstiga veresoonde ja soovitavalt minuti jooksul, sest ega õe aeg pole raisata - tuhanded soovijad on ju järjekorras.
Kanadas on surmapõhjusena meditsiinitöötaja mürgisüst (mitte abistatud enesetapp) umbes 5% juhtudest. Eestis oleks see suurusjärk 1000 tapmist aastas.
- jagu Surnuvastased süüteod
§ 148. Laibarüvetamine
(1) Inimese laiba tükeldamise, matmata jätmise või muu üldtunnustatud tavadele mittevastava kohtlemise või laiba varguse eest –
karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.
[RT I, 23.12.2014, 14 - jõust. 01.01.2015]
¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤
Ülaltoodu on Riigi Teatajast võetud seaduse pargrahv. Kuidas ei saanud olla eelmise aasta veebruaris toime pandud imiku tapmine laiba rüvetamine, kui imik lämmatati surnuks,viidi põllule ja jäeti ta sinna.
Ometigi Suure-Lähtru imikutapja mõisteti laibarüvetamise süüdistuses õigeks.