see krdi ellissoni kõne oli siiski mõningase iroonilise alatooniga ja ei ole reaalses elus aset leidnud. ja kurb, kui keegi ise mõtlema ei vaevu ja seda kirjatükki tõsiselt eeskujuks võtaks :)
äkki oligi naljajutt, ise ei viitsinud lõpuni lugeda.
ise olen insener, IT alal, m6tlemine on olemas, ainuke asi mida teha t6esti oskan on progemine (tegelikult ka probleemilahendus aga selle järgi pole eestis n6udlust). samas kui suvel tööd otsisin, näiteks troubleshooteriks v6i milleks iganes va progeja, siis mind ei tahetud. pohjuseks kas siis maailmavaade voi lihtsalt suured soovid palgale.
tähtis on endas mitut joont paralleelselt aretada - yks nö mis ära toidab (progeja) ja teine mida tahaksid teha (sekvensereid) kusjuures neid kombineerides ikka v6idad. progemine muidugi on ikkagi maailma k6ige m6nusam asi - parem kui seks!
ja yks asi veel - sa ei tohi kunagi teistel nahka yle k6rvade t6mmata ja pead alati aus olema. selle varjukyljeks on et tihti t6mmatakse sinul nahk yle tagumiku ja sa hävid rahaliselt ysna palju. pikas perspektiivis leiad ikkagi inimesed kellele lojaalsus ning ausus on tähtsamad kui sandikopikad, ja siis koostöö laabub.
ei tohi lihtsalt kunagi alla anda ja kui tööd pole, siis 6pi. ja kui on töö siis 6pi ka. ja käi tööl 9-18, sisi ei p6le läbi :) töölkäimises pole muideks midagi paha.. ilma töölkäiateta poleks manageridel tööd :p
tähtis on endas mitut joont paralleelselt aretada - yks nö mis ära toidab (progeja) ja teine mida tahaksid teha (sekvensereid) kusjuures neid kombineerides ikka v6idad. progemine muidugi on ikkagi maailma k6ige m6nusam asi - parem kui seks!
ja yks asi veel - sa ei tohi kunagi teistel nahka yle k6rvade t6mmata ja pead alati aus olema. selle varjukyljeks on et tihti t6mmatakse sinul nahk yle tagumiku ja sa hävid rahaliselt ysna palju. pikas perspektiivis leiad ikkagi inimesed kellele lojaalsus ning ausus on tähtsamad kui sandikopikad, ja siis koostöö laabub.
ei tohi lihtsalt kunagi alla anda ja kui tööd pole, siis 6pi. ja kui on töö siis 6pi ka. ja käi tööl 9-18, sisi ei p6le läbi :) töölkäimises pole muideks midagi paha.. ilma töölkäiateta poleks manageridel tööd :p
mina räägin seda et mis te ikka koolsi käite ja mis te ikka tööle lähete,
ostke loteriipilet ja v6itke 45 miljonit krooni..
sama jutt mis ellisonil :)
ostke loteriipilet ja v6itke 45 miljonit krooni..
sama jutt mis ellisonil :)
pendel,
mis haridus on Rein Kilgil? Mart Luigel?
r22kimata sellest, et enamik eesti nn majanduselliti poleks viitsinud omal ajal kooli, vabandust, k6rgkooli l2bida, aga midagi muud polnud sel ajal lihtslalt teha.
mis haridus on Rein Kilgil? Mart Luigel?
r22kimata sellest, et enamik eesti nn majanduselliti poleks viitsinud omal ajal kooli, vabandust, k6rgkooli l2bida, aga midagi muud polnud sel ajal lihtslalt teha.
no mis haridus neil meestel siis on? mida see meile ütleb?
dirtH, paljud neist ilma korraliku hariduseta meestest tänases Eestis alustades edu saavutaksid?
Ringi vaadates näed, et need, kes oskasid õigel ajal ainult tegutseda, tänasel päeval taanduvad (targem osa) ja elavad rantjeena või taandatakse (lollim osa) ja pankrotistuvad.
Kui on suur tahtmine ainult tegutsemisega äri teha, siis oleks kohe targem sammud Eestist kuhugi vähemarenenud kanti seada.
Ringi vaadates näed, et need, kes oskasid õigel ajal ainult tegutseda, tänasel päeval taanduvad (targem osa) ja elavad rantjeena või taandatakse (lollim osa) ja pankrotistuvad.
Kui on suur tahtmine ainult tegutsemisega äri teha, siis oleks kohe targem sammud Eestist kuhugi vähemarenenud kanti seada.
Kaisin mingil seminaril ning seal oli palju igasuguseid tegelasi. Korvu jai helisema Paltsu kuldavaart sonakolks, et Helsingi on meist koigest 80 km kaugusel ja lahema 5 aasta jooksul tuleks neilt koorida see nahk, mis pikapeale kuivab olematuks. seega tuleb soomlased meelitada meile
Veidi enam kui poolteist aastat tagasi oli just Palts see, kes kippus turismimaksu kehtestama. Siis tundus see nahakoorimine küll liiga räigete meetoditega käivat elik oht saada hoopis risti vastupidine tulemus. Aga tundub, et linnapeakandidaat pole oma seisukohti muutnud...
Kõigepealt.
Mulle meeldisid kommentaarid inimestelt kes väitsid, et ilmselt tahaks nad rahu ja vaikust. Või siis veeta 7 aastat Tiibetis.
Asi ongi nimelt selles, et see haridus mis saadakse Ülikoolis, ei anna teile alust selleks, et edukalt läbi lüia. Elu on natuke mitmepalgelisem ja keerulisem kui seda ülikoolis õpetatakse. Loevad sidemed ning reaalne oskus midagi loovat luua. Sidemed selleks, et saada lepinguid, et siis oma oskusi realiseerida. Ning oskused selleks, et sa oleks suuteline midagi looma.
Ning selle loomise koha pealt ongi kõige suuremad probleemid, et lihtsalt ei saada selgeks mida elus tahetakse, ning mis on see mida hing ihaldaks teha. Paljud ei mõtle neid asju lihtsalt läbi, ning siis ei saagi aru miks nad pole edukad.
Tüüpilise majandustudengi mõte on saada ratsa rikkaks. Kui eesmärgiks seatakse saada kiiresti ja vaevata rikkaks, siis jäetakse ära põhiasi: oma loova oskuse arendamine. Kes näeb põhieesmärki oma erialal edeneda, sinna süvitsi sisse minna, seda saadab mistahes alal edu. Kui siia juurde veel panna natuke majandusoskusi, siis ei lase ta teistel ka ennast koorida. Ning siis suudab ise ka luua süsteemi(firma), mis on sellel alal edukas. Põhiasi ongi selles, et prioriteediks tuleb seada arenemine sellel erialal inimesena, mitte papi tagaajamine.
Progejale, kes kuidagi tööd ei leia!!!
Ma ei saa aru kas tõesti on Eestimaal, siis nii vähe progemise töid. Ise töötan ka IT alal, ning pakkumisi on niipalju, et kohati on raske nende vahel valida. Loeb usaldus ning tuntus eriala inimeste seas.
Mulle meeldisid kommentaarid inimestelt kes väitsid, et ilmselt tahaks nad rahu ja vaikust. Või siis veeta 7 aastat Tiibetis.
Asi ongi nimelt selles, et see haridus mis saadakse Ülikoolis, ei anna teile alust selleks, et edukalt läbi lüia. Elu on natuke mitmepalgelisem ja keerulisem kui seda ülikoolis õpetatakse. Loevad sidemed ning reaalne oskus midagi loovat luua. Sidemed selleks, et saada lepinguid, et siis oma oskusi realiseerida. Ning oskused selleks, et sa oleks suuteline midagi looma.
Ning selle loomise koha pealt ongi kõige suuremad probleemid, et lihtsalt ei saada selgeks mida elus tahetakse, ning mis on see mida hing ihaldaks teha. Paljud ei mõtle neid asju lihtsalt läbi, ning siis ei saagi aru miks nad pole edukad.
Tüüpilise majandustudengi mõte on saada ratsa rikkaks. Kui eesmärgiks seatakse saada kiiresti ja vaevata rikkaks, siis jäetakse ära põhiasi: oma loova oskuse arendamine. Kes näeb põhieesmärki oma erialal edeneda, sinna süvitsi sisse minna, seda saadab mistahes alal edu. Kui siia juurde veel panna natuke majandusoskusi, siis ei lase ta teistel ka ennast koorida. Ning siis suudab ise ka luua süsteemi(firma), mis on sellel alal edukas. Põhiasi ongi selles, et prioriteediks tuleb seada arenemine sellel erialal inimesena, mitte papi tagaajamine.
Progejale, kes kuidagi tööd ei leia!!!
Ma ei saa aru kas tõesti on Eestimaal, siis nii vähe progemise töid. Ise töötan ka IT alal, ning pakkumisi on niipalju, et kohati on raske nende vahel valida. Loeb usaldus ning tuntus eriala inimeste seas.
Progejatega on samamoodi nagu lõuna-eesti saekaatrimeestega - tööjõudu nagu oleks aga töötajaid mitte (või käis see ütlus kuidagi teistmoodi). Kes on loll ja kes on laisk.. väga raske on leida inimest, kes lubatud asja ka lubatud aja jooksul ära teeks.
Täiesti nõus argov-ga selle pühendumise/ratsa rikkaks koha pealt.
Diskuteeriks aga nende sidemete koha pealt. See et sidemed on olulised pole mingi uudis. Aga mis on siis retsept - mitte minna ülikooli ja kogu rõhk sidemete loomisele? Või minna ikkagi ülikooli, kuid mitte õppima vaid sidemeid looma? See kõlab juba veidi selle Ellisoni jutumoodi, et edukaks saamise eelduseks on ülikooli poolelijätmine.
Ainult sidemetele rõhumisel tasuks mõelda, et kuhu suunas me liigume. Kas korrumpeerunud Ladina-Ameerika riigi suunas või vähese korruptsiooniga Skandinaavialiku riigi suunas. Mina usun viimast ja koos sellega sidemete osatähtsuse vähenemist.
Veelkord, ma ei kahtle sidemete olulisuses, kuid selles, kas see on nr1 tulevikuretsept anno 2002 Eestis.
Diskuteeriks aga nende sidemete koha pealt. See et sidemed on olulised pole mingi uudis. Aga mis on siis retsept - mitte minna ülikooli ja kogu rõhk sidemete loomisele? Või minna ikkagi ülikooli, kuid mitte õppima vaid sidemeid looma? See kõlab juba veidi selle Ellisoni jutumoodi, et edukaks saamise eelduseks on ülikooli poolelijätmine.
Ainult sidemetele rõhumisel tasuks mõelda, et kuhu suunas me liigume. Kas korrumpeerunud Ladina-Ameerika riigi suunas või vähese korruptsiooniga Skandinaavialiku riigi suunas. Mina usun viimast ja koos sellega sidemete osatähtsuse vähenemist.
Veelkord, ma ei kahtle sidemete olulisuses, kuid selles, kas see on nr1 tulevikuretsept anno 2002 Eestis.
sidemete tähtsus seisneb ikka selles et säästad metsikult reklaamiraha.
vaevalt et asised tyybid sind ainult seepärast tahavad et sa tuttav oled.
ise kyll ei soovita kedagi kellesse ma ise ei usu, olgu v6i lihane s6ber..
progejatel peabki olema head referencid, ehk head sidemed. isiklikult on teatud inimeste tundmine kasulik tulusate otsade jaoks. samas v6ib aga vahendaja oma rahamahhinatsioonidega ikka k6ik pekki keerata. tähtsad pole ainult ametioskused vaid kahjuks nö marketinguoskused - tyybid r6huvadki ainult sellele et oigel hetkel head muljet jatta. ja ylejaanud aja lebitavad. ja oskus end myya on ylitahtis ytles kunagi mulle yks mu boss. lopuks on ikka nii et need kes deliverivad need ka saavad lopuks jobi.
aga eestis on veel probleemiks väiksus ja k6ik-tunnevad-k6iki,
kuulsin kunagi yht nö saunajuttu kus yhel muul elualal kui IT töötavad inimesed rääkisid et neil on v6imatu vahetada töökojta kuna praegune tööandja omab turul nii suurt j6udu et hoiab palgad ohjes ja kui hea inimene läheb konkurendi juurde siis tehakse konkurendile salesdrop. ma ei oska kahjuks hinnata selle jutu paikapidavust, kuid ma ei kahtleks kui nii tehtaks - on ju palgakulud asju vahendavatle firmadel suurimad kuluallikad ja palkade kasv sektoris ohustaks margineid. ja nyyd inimese seisukohast - mida pekki sa siis teed kui oled väikese ala spetsialist? lähed välismaale..
asju väljatöötavatel firmadel on inimesed ikka tuluallikad :)
vaevalt et asised tyybid sind ainult seepärast tahavad et sa tuttav oled.
ise kyll ei soovita kedagi kellesse ma ise ei usu, olgu v6i lihane s6ber..
progejatel peabki olema head referencid, ehk head sidemed. isiklikult on teatud inimeste tundmine kasulik tulusate otsade jaoks. samas v6ib aga vahendaja oma rahamahhinatsioonidega ikka k6ik pekki keerata. tähtsad pole ainult ametioskused vaid kahjuks nö marketinguoskused - tyybid r6huvadki ainult sellele et oigel hetkel head muljet jatta. ja ylejaanud aja lebitavad. ja oskus end myya on ylitahtis ytles kunagi mulle yks mu boss. lopuks on ikka nii et need kes deliverivad need ka saavad lopuks jobi.
aga eestis on veel probleemiks väiksus ja k6ik-tunnevad-k6iki,
kuulsin kunagi yht nö saunajuttu kus yhel muul elualal kui IT töötavad inimesed rääkisid et neil on v6imatu vahetada töökojta kuna praegune tööandja omab turul nii suurt j6udu et hoiab palgad ohjes ja kui hea inimene läheb konkurendi juurde siis tehakse konkurendile salesdrop. ma ei oska kahjuks hinnata selle jutu paikapidavust, kuid ma ei kahtleks kui nii tehtaks - on ju palgakulud asju vahendavatle firmadel suurimad kuluallikad ja palkade kasv sektoris ohustaks margineid. ja nyyd inimese seisukohast - mida pekki sa siis teed kui oled väikese ala spetsialist? lähed välismaale..
asju väljatöötavatel firmadel on inimesed ikka tuluallikad :)
Minu arvates on Ellisonil õigus ,kui sa oled nii kõva mees ,et jätad kooli pooleli ja hakkad kohe suurt raha teenima . Gates, Ellison ja veel paar nägu olid tõesti nii kõvad tegijad. Paraku enamus inimesi ei ole sellised.
Kui sidemed siin ilmas tähtsad pole no mis siis on ,kui programmeeria leib endale kliendi siis on tal ka ühtlasi selle kliendiga side olemas. Segadust aga tekitab see kuidas see side tekib kas tutvuse või reklaami kaudu. Tutvusega tekkinud side on vaieldamatult tugevam (kuid paraku ka vähem esinev).Pealegi "enz" ega siis head sidemed ei tähenda veel korruptsiooni.
Kui sidemed siin ilmas tähtsad pole no mis siis on ,kui programmeeria leib endale kliendi siis on tal ka ühtlasi selle kliendiga side olemas. Segadust aga tekitab see kuidas see side tekib kas tutvuse või reklaami kaudu. Tutvusega tekkinud side on vaieldamatult tugevam (kuid paraku ka vähem esinev).Pealegi "enz" ega siis head sidemed ei tähenda veel korruptsiooni.
Nii!
Mis tähendab kõva mees olemine? See tähendab oskust süveneda ning oskust mingil alal edukalt toimida. Muud ei midagi. Ülikoolis paraku on niimoodi, et tahetakse pakkude kõike ja sügavuti ja põhjalikult. Paraku on aga probleem selles, et õpetamismeetodid on vanad, õpetatakse loengu vormis, ning pole õpetajaid kes lihtsalt oskaksid elavalt huvitavalt asja seletada. Ning ongi tulemus see, et lihtsalt ülikool ei paku elulisi teadmisi, ning õpilastes erilist motivatsiooni ei tekita.
Mina näiteks tagantjärele mõeldes olin keskkooli ajal kõvem progeja kui ylikooli ajal, sest ylemäärase matti tuupimisega oli mingi hetk poogem õppimisest ja enda arendamisest. Ning õppisid ainult sessi ajal. Parim kild oli see näiteks, et me koos sõpradega tegime matemaatika aluste teooriaid raamatukogus selgeks 4-5 päevaga. Sama materjali korrutati terve semester tahvli ees 2 loengut nädalas.
Lahendus oleks seminarivorm, ning asjas arusaamise arutelu, kus eelnevalt on kõigil materjal läbi loetud. Ning edasi enne ei minda kui kõigil asi selge. Ülikoolis aga oli ju nii et loeti materjali sitaks ette ja siis järgmine loeng pidid peast orienteeruma kõikidest mõistetes mis edasi anti. Seda suutsid ainult üksid helged pead.
Sidemed pole omaette eesmärk. Nad on vajalikud ning tekivad ise kui mingil alal tegutsema hakata. Ning tahaks veel rõhutada, sidemete rohkus ei tekita korruptsiooniohtu. Asi on ikka nimelt selles, millisel eesmärgil sa sidemeid kasutad? Kas selleks et nende läbi manipuleerida ning teistel nahka üle kõrvade tõmmata. Või lihtsalt selleks, et omada piisavalt laia suhtlusringkonda, kelle käest vajadusel uusi teadmisi saada, ning selle läbi oma otsustus-teadmis-arusaamisruumi laiendada.
Marginaalide koha pealt on nii, tüüpiliselt on IT firmades asjad kujunenud järgmiselt. Alustatakse IT firmaga alguses kõik hingega asja juures. Tehakse vähese palgaga tööd, sel eesmärgil, et firma saaks järjele. Ning mingi hetk tekib firma juhtkonnal arusaam, et kõik raha mis firmas on, on nende oma ja nende suva järgi kasutada. Ning palgatõusud jäävad ära. Tekib lõhe juhtkonna ja tavatöötaja vahel. Ehk lihtsalt inimlikud väärtused jäävad jalgu rahaahnusele. Ning inimesi kes firmale toovad põhiväärtuse, ehk firma tuumiktegijad ei saa vastavalt oma panusele tulu-palka. Nende arvelt hakkavad firmajuhid oma kasumiahnust rahuldama. Sellest momendist, kui ülemus seab põhieesmärgiks raha teenimise, hakkab ta kaotama inimlikkust. Koos inimlikkusega kaovad ka firmast inimlikud ehk väärtuslikud töötajad. Nende asemele võetakse uued ja rohelised, kes põhiliselt ülikoolidest tulnud, ning elu näinud pole. Ning lastakse niimoodi nende kulul jälle edasi.
Mis tähendab kõva mees olemine? See tähendab oskust süveneda ning oskust mingil alal edukalt toimida. Muud ei midagi. Ülikoolis paraku on niimoodi, et tahetakse pakkude kõike ja sügavuti ja põhjalikult. Paraku on aga probleem selles, et õpetamismeetodid on vanad, õpetatakse loengu vormis, ning pole õpetajaid kes lihtsalt oskaksid elavalt huvitavalt asja seletada. Ning ongi tulemus see, et lihtsalt ülikool ei paku elulisi teadmisi, ning õpilastes erilist motivatsiooni ei tekita.
Mina näiteks tagantjärele mõeldes olin keskkooli ajal kõvem progeja kui ylikooli ajal, sest ylemäärase matti tuupimisega oli mingi hetk poogem õppimisest ja enda arendamisest. Ning õppisid ainult sessi ajal. Parim kild oli see näiteks, et me koos sõpradega tegime matemaatika aluste teooriaid raamatukogus selgeks 4-5 päevaga. Sama materjali korrutati terve semester tahvli ees 2 loengut nädalas.
Lahendus oleks seminarivorm, ning asjas arusaamise arutelu, kus eelnevalt on kõigil materjal läbi loetud. Ning edasi enne ei minda kui kõigil asi selge. Ülikoolis aga oli ju nii et loeti materjali sitaks ette ja siis järgmine loeng pidid peast orienteeruma kõikidest mõistetes mis edasi anti. Seda suutsid ainult üksid helged pead.
Sidemed pole omaette eesmärk. Nad on vajalikud ning tekivad ise kui mingil alal tegutsema hakata. Ning tahaks veel rõhutada, sidemete rohkus ei tekita korruptsiooniohtu. Asi on ikka nimelt selles, millisel eesmärgil sa sidemeid kasutad? Kas selleks et nende läbi manipuleerida ning teistel nahka üle kõrvade tõmmata. Või lihtsalt selleks, et omada piisavalt laia suhtlusringkonda, kelle käest vajadusel uusi teadmisi saada, ning selle läbi oma otsustus-teadmis-arusaamisruumi laiendada.
Marginaalide koha pealt on nii, tüüpiliselt on IT firmades asjad kujunenud järgmiselt. Alustatakse IT firmaga alguses kõik hingega asja juures. Tehakse vähese palgaga tööd, sel eesmärgil, et firma saaks järjele. Ning mingi hetk tekib firma juhtkonnal arusaam, et kõik raha mis firmas on, on nende oma ja nende suva järgi kasutada. Ning palgatõusud jäävad ära. Tekib lõhe juhtkonna ja tavatöötaja vahel. Ehk lihtsalt inimlikud väärtused jäävad jalgu rahaahnusele. Ning inimesi kes firmale toovad põhiväärtuse, ehk firma tuumiktegijad ei saa vastavalt oma panusele tulu-palka. Nende arvelt hakkavad firmajuhid oma kasumiahnust rahuldama. Sellest momendist, kui ülemus seab põhieesmärgiks raha teenimise, hakkab ta kaotama inimlikkust. Koos inimlikkusega kaovad ka firmast inimlikud ehk väärtuslikud töötajad. Nende asemele võetakse uued ja rohelised, kes põhiliselt ülikoolidest tulnud, ning elu näinud pole. Ning lastakse niimoodi nende kulul jälle edasi.
Kui ideed on olemas, koosta võimalikult pessimistlik äriplaan (eriti selle majandusosa ja SWOT). Kui idee veel ikka "kannab", saad äriplaani koostamise, koolitust, stardiabi (kuni 100 kEEK) jms. abi EAS ERDA'st (www.erda.ee). Kui idee küllalt tehnoloogilis-innovaatiline, siis võib katsetada ka EAS ESTAG (www.estag.ee) abiga (kus rahad mõnevõrra suuremad). Kuidas alustada ja mida teha vaata ettevõtjale suunatud&abistamiseks mõeldud riiklikust infoportaalist (G&B) www.aktiva.ee.
Edu&indu!
PS Kui veel abi vajad, siis AarneL@solo.ee. Aga see on jälle minule äriks!
Edu&indu!
PS Kui veel abi vajad, siis AarneL@solo.ee. Aga see on jälle minule äriks!
argov:
mis koolis sa käisid ? isiklikult olen matemaatika ja paljude muude 1-2 aasta ainetega sinuga yhel meelel, kuid (näiteks) tipis olid paljud 3-4 aasta ainete andjad yle prahi rahvusvaheliselt autoriteetsed tegelased ning kui sul nende õpetussõnad kõrvust mööda läksid, siis mine kuula uuesti :) (eestis võib vist igayks suvalisse loengusse kuulama jalutada.. st olen proovinud).
jutu mõte ei ole väita, et peaks sinisilmselt nende teadmisi manustama, aga kogemusi saab päris mitmel tasemel erakordselt suures koguses. pealegi oli haridus tasuta.
minu arvates yletab tipis pakutav tehnikaharidus teinekord paljude maailmas hinnatud koolide oma. räägin reaalsele kogemusele toetudes. viimastel aastatel soetatud tehnikabaas on samuti 100% konkurentsivõimeline.
muus osas (rahaahned firmajuhid) jne olen igati nõus. mittemajandusinimesena näeksin (loogilist) lahendust selles, et juba loomisest peale kõikidele osalejatele osalus anda.. siis saavad firmajuhid juba varakult aru, et ka nemad on teistega võrdsed palgatöölised, ja uute töötajate värbamisel kahandatakse kõikide teiste vanade olijate osalusi proportsionaalselt, sest uus töötaja peaks eeldatavalt firmale perspektiivis rohkem kasumit hakkama teenima.
mis koolis sa käisid ? isiklikult olen matemaatika ja paljude muude 1-2 aasta ainetega sinuga yhel meelel, kuid (näiteks) tipis olid paljud 3-4 aasta ainete andjad yle prahi rahvusvaheliselt autoriteetsed tegelased ning kui sul nende õpetussõnad kõrvust mööda läksid, siis mine kuula uuesti :) (eestis võib vist igayks suvalisse loengusse kuulama jalutada.. st olen proovinud).
jutu mõte ei ole väita, et peaks sinisilmselt nende teadmisi manustama, aga kogemusi saab päris mitmel tasemel erakordselt suures koguses. pealegi oli haridus tasuta.
minu arvates yletab tipis pakutav tehnikaharidus teinekord paljude maailmas hinnatud koolide oma. räägin reaalsele kogemusele toetudes. viimastel aastatel soetatud tehnikabaas on samuti 100% konkurentsivõimeline.
muus osas (rahaahned firmajuhid) jne olen igati nõus. mittemajandusinimesena näeksin (loogilist) lahendust selles, et juba loomisest peale kõikidele osalejatele osalus anda.. siis saavad firmajuhid juba varakult aru, et ka nemad on teistega võrdsed palgatöölised, ja uute töötajate värbamisel kahandatakse kõikide teiste vanade olijate osalusi proportsionaalselt, sest uus töötaja peaks eeldatavalt firmale perspektiivis rohkem kasumit hakkama teenima.
argov, synop >
mina olen IT-firmasid teiselt (omaniku/juhi) poolt vaadates näinud just seda probleemi, et alguses entusiasmiga alustanud inimesed tegelevad solidaarselt firma käimajooksmisega, aga osad neist ei mõista, et pärast seda on vaja hakata ka raha teenima. ega spetsialist ei mõtle, et 5% osalus ettevõttest võimaldaks tal läbi kasumi teenimise raha saada, tema tahab ikka kohe ja igakuiselt ja stabiilselt kõrgestimaksustatud palka, et oleks hea rahulik oma tehnilist asja ajada.
lihtne lahendus: inimesi on kahte liiki, ettevõtjad ja professionaalid.
ettevõtjad peavad firmasid ja projekte juhtima, sest nad suudavad olla kasumile orienteeritud ja tahavad sellest osa saada.
professionaalid (või nishigurud, kuidas soovite) ei saa kas aru või ei taha mõelda oma tegevuse ja kasumi seostele, vaid tahavad stabiilsust, mis võimaldaks neid oma nishi maailma parimal viisil täitmisele.
ettevõtjad võtavad endale professionaalide ajude väljamüümisriski ja teenivad selle pealt. professionaalid, seni kuni neid välja müüa suudetakse, saavad stabiilse nivoona nii suurt raha kui nad väärt on.
osalusi/boonuseid/kasumijaotusi jagatakse ikka eelkõige võetud riskide, mitte niisama tööpanuse eest.
ahjah, on veel kolmas liik inimesi, kes ei kuulu kummassegi kategooriasse. nemad töötavad mcdonaldsis hamburgerikeerajana, istandustes suhkruroogu lõigates ja IT alltöövõtjate veelkord alltöövõtjate juures tehnikuna. ;)
sC,
kapitalist, aga inimene
mina olen IT-firmasid teiselt (omaniku/juhi) poolt vaadates näinud just seda probleemi, et alguses entusiasmiga alustanud inimesed tegelevad solidaarselt firma käimajooksmisega, aga osad neist ei mõista, et pärast seda on vaja hakata ka raha teenima. ega spetsialist ei mõtle, et 5% osalus ettevõttest võimaldaks tal läbi kasumi teenimise raha saada, tema tahab ikka kohe ja igakuiselt ja stabiilselt kõrgestimaksustatud palka, et oleks hea rahulik oma tehnilist asja ajada.
lihtne lahendus: inimesi on kahte liiki, ettevõtjad ja professionaalid.
ettevõtjad peavad firmasid ja projekte juhtima, sest nad suudavad olla kasumile orienteeritud ja tahavad sellest osa saada.
professionaalid (või nishigurud, kuidas soovite) ei saa kas aru või ei taha mõelda oma tegevuse ja kasumi seostele, vaid tahavad stabiilsust, mis võimaldaks neid oma nishi maailma parimal viisil täitmisele.
ettevõtjad võtavad endale professionaalide ajude väljamüümisriski ja teenivad selle pealt. professionaalid, seni kuni neid välja müüa suudetakse, saavad stabiilse nivoona nii suurt raha kui nad väärt on.
osalusi/boonuseid/kasumijaotusi jagatakse ikka eelkõige võetud riskide, mitte niisama tööpanuse eest.
ahjah, on veel kolmas liik inimesi, kes ei kuulu kummassegi kategooriasse. nemad töötavad mcdonaldsis hamburgerikeerajana, istandustes suhkruroogu lõigates ja IT alltöövõtjate veelkord alltöövõtjate juures tehnikuna. ;)
sC,
kapitalist, aga inimene
Scandal, vaidleks vastu - professionaal on ikka see kes tajub oma tegude tagajarjed.
need kes palgatööl olla tahavad ja stabiilsust ei ole profid - nemad on palgatöölised.
see häiribki tavaliselt k6ige rohkem et inimene v6tab endale pähe et tema asi on ainult näiteks programmeerida mitte kliendile/kasutajale väärtust luua. progejad peaks sunnitööle panema paariks kuuks juhtivale kohale v6i klientidega suhtlema siis näeksid kui väike osa kliendi lahendusest on progemisel ja kui suur terviku tajumisel.
juhid och ettev6tjad on lihtsalt "proffide eriliik" - nende competency on orgnunnimine. ja hea juht <> hea proff (ehk eriala tundja). lihtsalt erinevaid isikuomadusi on selleks vaja. yhiskonnas aga hinnatakse juhte k6rgemalt ja see tekitab selle nö m6ttelaadi et kui tema on juht las siis tema riskib ja mina saan pappi sest minul pole respekti, on raha..
samas naiteks eestis pole v6imalik profil riske ärijuhiga jagada - pole lihtsalt kommet tulusid jagada, pyytakse pigem väikest palka maksta kui keerulistele risk/reward suhetele minna.
ka seda tuleks meeles pidada, et raha toovad firmale ikkagi eelk6ige töötegijad, mitte juhid. tööd aga toovad juhid. kui tegu on proffide firmaga, on järelikult töötajatel miski erialaoskus millele on turul n6udlus ja juhid lihtsustavad selle n6udluse ja pakkumise kokkusaamist. seega juhid ilma proffideta oleks töötud, proffid ilma juhtideta aga part-time tööl. tihti lähevad aga töötajad m*nnideks kätte ja hakkavad ette kujutama et nad ei vastuta millegi eest ainult saavad crediteid ja palka ja noori naisi.
kui rääkida firma alustamisest siis pole ju alguses midagi juhtida, hiljem aga on. isiklik arvamus on et koige parem oleks kui admin juhiks v6etaks keegi väljastpoolt - naisterahvad on selleks ideaalsed - asjalikud korrektsed ja samas ei oma ego töövaldkonnas. profid saavad aga oma core competence juurde jääda ja olla profid - naiisjuht haldab nende igapäevamuresid. ja profid ei lähe jagelema.
kust siis raha tuleb? k6ige lihtsam on teha rusikareegel, mille alusel raha kysitakse. tavaliselt inimesed häbenevad palju kysida ja hävivad. kysida tuleks siiski väärtuse mitte töö eest :) ja riskid raha/töö eest tuleb jagada piki toitumisahelat mitte ainult yhte otsa - on ju kasu kogu tegevusest koigil mitte ainult viimasel lylil, olgu selleks klient v6i proff..
ahjaa,
pole m6tet yldse koostööd teha inimestega kes on m*nnid. ykskoik kui head erialaoskused neil ka poleks! samuti pole m6tet firmast lasteaeda teha et koguda kokku tyype kes ei suuda ja siis neid ymber kasvatada. ja pole m6tet pidada juhti kes lisaväärtust ei loo..
riq,
idealismiinsener, aga tahaks ka nagu raha..
need kes palgatööl olla tahavad ja stabiilsust ei ole profid - nemad on palgatöölised.
see häiribki tavaliselt k6ige rohkem et inimene v6tab endale pähe et tema asi on ainult näiteks programmeerida mitte kliendile/kasutajale väärtust luua. progejad peaks sunnitööle panema paariks kuuks juhtivale kohale v6i klientidega suhtlema siis näeksid kui väike osa kliendi lahendusest on progemisel ja kui suur terviku tajumisel.
juhid och ettev6tjad on lihtsalt "proffide eriliik" - nende competency on orgnunnimine. ja hea juht <> hea proff (ehk eriala tundja). lihtsalt erinevaid isikuomadusi on selleks vaja. yhiskonnas aga hinnatakse juhte k6rgemalt ja see tekitab selle nö m6ttelaadi et kui tema on juht las siis tema riskib ja mina saan pappi sest minul pole respekti, on raha..
samas naiteks eestis pole v6imalik profil riske ärijuhiga jagada - pole lihtsalt kommet tulusid jagada, pyytakse pigem väikest palka maksta kui keerulistele risk/reward suhetele minna.
ka seda tuleks meeles pidada, et raha toovad firmale ikkagi eelk6ige töötegijad, mitte juhid. tööd aga toovad juhid. kui tegu on proffide firmaga, on järelikult töötajatel miski erialaoskus millele on turul n6udlus ja juhid lihtsustavad selle n6udluse ja pakkumise kokkusaamist. seega juhid ilma proffideta oleks töötud, proffid ilma juhtideta aga part-time tööl. tihti lähevad aga töötajad m*nnideks kätte ja hakkavad ette kujutama et nad ei vastuta millegi eest ainult saavad crediteid ja palka ja noori naisi.
kui rääkida firma alustamisest siis pole ju alguses midagi juhtida, hiljem aga on. isiklik arvamus on et koige parem oleks kui admin juhiks v6etaks keegi väljastpoolt - naisterahvad on selleks ideaalsed - asjalikud korrektsed ja samas ei oma ego töövaldkonnas. profid saavad aga oma core competence juurde jääda ja olla profid - naiisjuht haldab nende igapäevamuresid. ja profid ei lähe jagelema.
kust siis raha tuleb? k6ige lihtsam on teha rusikareegel, mille alusel raha kysitakse. tavaliselt inimesed häbenevad palju kysida ja hävivad. kysida tuleks siiski väärtuse mitte töö eest :) ja riskid raha/töö eest tuleb jagada piki toitumisahelat mitte ainult yhte otsa - on ju kasu kogu tegevusest koigil mitte ainult viimasel lylil, olgu selleks klient v6i proff..
ahjaa,
pole m6tet yldse koostööd teha inimestega kes on m*nnid. ykskoik kui head erialaoskused neil ka poleks! samuti pole m6tet firmast lasteaeda teha et koguda kokku tyype kes ei suuda ja siis neid ymber kasvatada. ja pole m6tet pidada juhti kes lisaväärtust ei loo..
riq,
idealismiinsener, aga tahaks ka nagu raha..
to 4ever: sinu jutust kumab, et sa ei tea päris täpselt mida sa tahad. Aga see on kõige tähtsam. Wall Street'il on selline ütlemine, et aktsiaturg karistab armutult neid kes ei tea mida nad teevad või ei ole selles kindlad. Arvan, et eelöeldu käib ka muu elu kohta. Seega tee kindlaks ja omanda veendumus selles mida sa tahad. Üks hea viis on leida endale sobiv eeskuju elust, teine võimalus on käia koolis. Kuigi koolid produtseerivad keskpärasust, on paraku nii et ühiskond toetubki enamjaolt keskpärastele inimestele kuna neid on kõige rohkem, siit ka tohutu hariduse tähtsustamine. Kui sa tead mida sa tahad, siis hakkad ka nägema võimalusi selle teostamiseks ja siit pole raske enam edasi minna ehk siis vajad lihtsalt julgust võtta riske, sest äri on alati ka risk. Aga jäta meelde: maailm annab teed mehele, kes teab mida ta tahab!"
See ei ole muidugi lihtsalt mingi üldine teadmine, et tahad rikkaks saada jne. Vaid konkreetne teadmine.
See ei ole muidugi lihtsalt mingi üldine teadmine, et tahad rikkaks saada jne. Vaid konkreetne teadmine.