Ehk siis mida rohkem selle aktsia hind kukub, seda suuremaks dividendi tootlus kasvab. Lihtne ja loogiline 
2 Likes
Natuke uudiseid:
- Oleme Textmagic-us viimastel kuudel keskendunud e-maili suunale.
- Hiljuti lisasime platvormile uue emaili kampaania mooduli, mis võimaldab klientidel saata kampaaniaid/uudiskirju otse Textmagic-ust.
- Samal ajal valmistume lansseerima ka uut toodet – Touchpoint → www.touchpoint.com. See on AI-põhine e-maili mallide kujundaja / kodeerija.
- Eesmärk on viia Textmagic ainult SMS-fookusest edasi e-maili turunduse ja AI suunas.
13 Likes
Kui aktsia IPO oli, siis sellel ja järgneval aastal oli minu jaoks väga meeldiv, et omanik siin vahest sõna võttis ja valgustas toimuvast. Viimasel ajal ülearu palju enam infot ei tule. Ei ole küsimusi ega vastuseid.
Kui vaadata aktsia liikumist siis see on korralik trepist alla astumine. See sügis põhimõtteliselt väikeste juppidega iga nädal 5 sendi kaupa odavamaks. Uudiseid, mis aktsia hinda võiks mõjutada on vähe.
Mis võiks olla need teadmised, mis hinda mõjutavad?
On teada, et viimased tulemused jäid natuke nõrgaks ja soovitud arendused ( voog ja touchpoint) läksid aia taha.
On teadmine, et firma on ilmselt jätkuvalt suht hästi kapitaliseeritud ( 0,15 eur väljamakse)
Viimane olulisem teadmine on omaniku Priit Vaikmaa teadaanne, et toimuvad arengud emaili turunduse ja AI suunas.
Teada on, et vabalt kaubeldavaid aktsiaid on vähe ja päevane tehingumaht üsna olematu (05.12 337 aktsiat).
Oluline on teadmine, et textmagic on väheseid börsifirmasid, kes oma sissetuleku saab väljastpoolt Eestit (USA, UK ja AU). See on nii miinus kui pluss korraga. Trumpi tollid ja teadmine et USA majandusel väga västi ei lähe ( va kiibid, AI ja sõjamajandus) ei ole väga julgustavad. Samas just see tohutusuur potensiaalne turg ja teatav flirdivõimalus AI sektoriga võiks ju olla positiivsed katalüsaatorid.
Üritasin otsida mingeid meediamärkimisi välismeediast ChatGPT abiga. Ülearu palju sealt ei tulnud. Enamjaolt on textmagic mainitud koos Vonage,Twilio, Infobip, Zapier, n8n, G2, TrustRadius, Bandwidth ettevõtetega. Kui pigem on infot vähem, kui rohkem.
Kui nüüd võtta see teadmine ja vaadata textmagic aktsia liikumist, mis nagu eelpool öeldud on aasta läbi otse trepist alla laskumist. Aga miks?
Tundub, et ei ole suuri aktsiapakke liikumas. Kui keegi on aktsiad optsiooniprogrammiga saanud, siis ilmselt selle 1,7 eurose hinna juures ei ole ka mõistlik neid turgu lükata. Ja neid, kellel võiks olla suuremad aktsiapakid käes, neid on ju tegelikult eelmise aasta andmetel põhinedes üsna vähe (vt Priidiku varasemat postitust siin samas lõimes). Samas hind muudkui kukub ja kukub.
Mind huvitavaks küsimuseks on, et aga mis põhjusel aktsia hind niimoodi trepist alla tuleb ? Ei ole ju ei häid ega halbu uudiseid. On teadmine, et on väike 15 milli ettevõtte, mis viimase info põhjal on üsna hästi kapitaliseeritud, omab üsna head kliendibaasi, kes perioodiliselt raha firmasse sisse toob ja et viimasel ajal on olnud neil tagasilööke. Aga need infokillud on ju väga hajusad ja ajas hajutatud.
Mulle tundub, et seesama info puudumine ongi suuresti üks põhjus, miks hind niimoodi langeb. Kui aktsionäri ainsad teadmise allikad on poolaasta aruanne ja aasta aruanne, siis tegelikult seda on ikka vähe. Kui infot on nii vähe, siis ei saa ka rahapaigutamist pidada investeerimiseks. Pigem on tegu spekuleerimisega.
Väikeatsionärina oleks jube tore natuke rohkem kuulda ja teada, kuidas käbarad käivad.
8 Likes
Meie töötajad müüvad enda aktsiaid, mis nad said optsiooniprogrammi kaudu.
Müügis on kümned tuhanded aktsiad, mis on First North kohta suur kogus.
Kuna müüdavate aktsiate kogus on suur siis hind vastavalt käitubki.
2 Likes
Eks seegi ole sõnum ettevõtte käekäigu kohta kui sisering ei soovi osanik olla.
3 Likes
See on natuke pahatahtlik kommentaar. Sisering ja töötajad on kaks ise asja. Töötaja on ikkagi palgaline isik, palga number varieerub, aga enamasti pole töötaja jaoks nii suur, et tekiks suuri sääste, seega kui sa (näitlikud numbrid tulemas) saad pidevalt 2-3k palka ja äkki saad korraga 50k eest optsioone, siis sa võid oma tööandjasse uskuda või mitte, aga elu tahab elamist kohe ja praegu, siis on arusaadav et sa mingi osa sellest realiseerid.
Ma ei oma ega pole seotud TMiga, aga nii on igas ettevõttes kus optsiooniprogrammid, alustades suurtes globaalhiidudest kohalike väikesteni, selle pealt “siseinfot” või ettevõtte käekäiku hinnata pole kohane. Finantskogemusega inimeselt ei ootaks taksojuhi tasemel kommentaare.
14 Likes
Soovitasin selle probleemi lahendamiseks omaaktsiate tagasiostu. Dividendide maksmiseks peab ettevõte maksma lisaks tulumaksu, ei tea, palju aktsiate tagasiost maksma läheb? Selle pealt vast tulumaksu maksma ei pea. Coop ja LHV ostavad optsiooniprogrammiga samas mahus aktsiaid tagasi. Järgmisel aastal võiks dividendilootus olla vahemikus 15-45 senti aktsia kohta?
1 Like
Mis on antud juhul see probleem, millele lahendust otsitakse?
Kui probleem on selles, et ülihead kraami jagatakse poolmuidu, siis peaks piisama, kui keegi hea diili ära jagab, rahakoti taskust välja kaevab ja vaikselt pihku itsitades kokku ostma kukub. Või siis äkki ikka pole nii hea diil?
2 Likes
Aktsiate tagasiost ei ole midagi, mida ise lihtsalt teha saad, selleks pead palkama mõne brokeri, Eesti mõistes siis mõne panga, kuidas pank seda hinnastab ma ei tea, aga usun see on netosummas päris krõbe number. Suurettevõtte jaoks jah siiski kasumlik, aga väiksemal ettevõttel võib see kulu ise juba päris suure osa kasumist ära süüa. Suht sama asi nagu IPO ise ja miks seda väiksemad ettevõtted ei tee.
LHV optsiooniprogrammi puhul jääb igal aastal silma kuidas juhtivtöötajad müüvad olemasolevaid aktsiad, et rahastada enda uusi optsioone. See ei tundu ka hea lahendus, aktsia hind sellest kannatab ja Äripäev tõmbab kohe “Panga juht müüb suurelt aktsiad!” tüüpi pealkirja ilma tausta süübimata.
1 Like
Aga olengi pidevalt hinda allapoole keskmistanud ja dividendid/väljamaksed reinvesteerinud. Kuskil tuleb mingil maal muidugi piir ette. Esimese suurima ostu tegin päeval, kui üks teine eespool nimetamata foorumlane arvas, et Vene-Ukraina sõda ei tule. Seda vähem kui kümme päeva enne kuulsat 24.02. Enne seda postitust mul positsioone polnud, nüüd muidugi kõik algsed possud kõigis aktsiates vähemalt -80 protsenti. Aga ei süüdista kedagi.
Tagasiostu saab vähe teisiti ka teha. Nt. priidik teatab ettevõtte börsilt ära viimise plaanist ja teeb väikeaktsionäridele võta-või-jäta ettepaneku loobuda oma pos-ist tänase turuhinna suhtes 10% premiumiga. Igati koššer pakkumine. Arvestades free float suurust, peaks septembris välja võetud dividendidest selle ära tegemiseks küll ja veel jätkuma.
1 Like
Kõige nadim värk olekski see, kui omanik viiks lõpuks peale aktsia hinna pikaaegset langust ettevõtte börsilt minema, põhjendades seda viimase kuue kuu keskmise hinna alusel tehtud pakkumusega +10 või 15 % preemiat pakkudes. Siis kaotavad kõik miinuses olijad, kes lootsid 7-9 % tootlust (hetkehinda arvestades) intresside näol saada, enda positsiooni.
Oman veidi üle tuhande aktsia, väljamakse oli miinust arvestades täitsa ok, aga kui börsilt siiski ära viiakse, siis on kindlasti mütsi pähetõmbamise tunne. Õnneks ei ole käes märkimishinnaga, seega miinus ei saa suur tulla. Müüa ka ei viitsi, loodan, et mingil hetkel tuleb siiski sellele langeva käibe ja langeva kasumiga ettevõttel mingi positiivne uudis välja, mis hinda veidi tagadi üles veaks peale optsioonide realiseerijate pikaajalist väljumist.
2 Likes
Kui kardad, et ettevõte viiakse börsilt tänaste hindade pealt väikese preemiaga minema, siis teretulemast karvamütsimaale ja kunagi mõned aastad tagasi ütles Viljar Arakas tabavalt, et iga külakapelli tulek ei pruugi head tähendada (pidas küll silmas põhinimekirja).
MAGIC on selles mõttes pahas olukorras, et kui 2021 tuldi börsile, siis oli üheks eesmärgiks töötajatele optsioonide realiseerimine / aktsiate müügi võimaluse pakkumine. Spiraaliga allakäivas turuhinnas ei ole sellest atraktiivsusest enam midagi järgi.
Karvamütsimaale jõuad ikka siis kui kartus ka teoks saab.
Atraktiivne või mitte kuid reaalne turuhind annab otseselt tagasisidet tehtud tööle ja tulemustele ning paneb sh. töötajaid rohkem otsima võimalusi, kuidas ettevõtte (sh optsioonide, aktsiate) väärtust kasvatada.
Ma nagu aru ei saa milles probleem. Kui hind odav, siis pole ju probleem naeru kihistades kokku osta. Tambitakse ju 1000 eurode kaupa-ostuhuvi 0, nagu kõigi First Northi aktsiatega
Töötajad on hoopis teise taustaga. Nad pole selle firmaga nn. laulatatud, ega ka aktsiatega. Kas võtta laste jõulukingideks smslaenu või müüa kuskil mingil arvel olevad aktsiad on otsus lihtne.
Ja samamoodi, kuidas see mütsi pähetõmbamine on, kui tehaksegi ülevõtupakkumine 10% preemiaga. Milles see ostja süüdi on?Puhas äritehing. Keegi ei keela ju kõrgemat bidi pakkuda
2 Likes
Päris raske on võtta tõsiselt kommentaare smslaenust kui ettevõtte hinnanguline netopalk on üle 5000 euro kuus. 
Töötajad ei ole firmaga laulatatud ja ei peagi seda olema. Investorite asi on mõista mis ettevõttes toimub ja kui tegevjuht ütleb, et töötajad müüvad optsiooniprogrammi tõttu aktsiaid, siis on see suhteliselt arusaadav, et ettevõtte käekäiguga kursis olevad inimesed ei usu tulevikupotentsiaali realiseerumisse. Miks müüa kõrge potentsiaaliga investeeringut, mis võiks mingis nähtavas perspektiivis kordistuda?
Mütsi pähetõmbamisega siiski oleks väga tugevalt tegu kui suuromanik seda 2 eurose hinna pealt teeks. IPO käigus müüdi aktsiaid 5 eurot/tükk ja rohkem kui 2x odavamalt tagasi ostes tekib küsimus, et kas ettevõtte juhtimisel on tehtud sihipäraseid käike aktsiahinna langetamiseks? Kes muu peaks tulema ja ostma ära sellise nišiettevõtte?
Tõsi on ka see, et keegi ei keela kõrgemat bidi pakkuda. IPO aegsetest plaanidest ja lubadustest pole alles enam midagi ning tegevjuht ei viitsi ka enam suurt siin midagi kommenteerida. Miks seda siis tegema peaks?
Arusaadavalt on need investorid pahased, kes uskusid tegevjuhi / suuromaniku visiooni ettevõttest, kuid tänaseks ei ole sellest visioonist alles enam suurt midagi.
7 Likes
Kuna tänu AI-le läheb tarkvaraarendus järjest kiiremaks ja odavamaks, siis firmasid, mis on kunagi teinud suuri investeeringuid tarkvarasse, ootavad ees suured investeeringute korstnasse kirjutamised. Ja selliseid on seal alternatiivturul veel.
Sirgeldame selle aktsiaga toimunud märgilisemad sündmused salvrätinurgale:
- IPO hetkel oli ettevõttel 8 500 000 aktsiat, mis teeb IPO hinna juures mkt-capiks: € 42 500 000
- IPO-ga sisse tulnud rahaga (€ 2 500 000) samaväärne summa (0,30 eurot aktsia kohta = € 2 550 000) võeti aktsionäridele rahalise väljamaksega 2022 oktoobri otsusega välja. (€ 42 500 000 - €2 550 000 = €39 950 000)
- Touchpointi maha kandmisega kirjutati 2023.a. korstnasse €23,39M põhivara väärtust. (€ 39 950 000 - € 23 390 000 = € 16 560 000)
- Edicy müügist hinnaga 800K saadi 300K lossi (€ 16 560 000 - € 300 000 = € 16 260 000)
- Fondiemissiooni ja sellele järgnenud aktsiakapitali vähendamise kaudu tehti väljamaksed 0,59 eurot aktsia kohta = €5 015 000 (€ 16 260 000 - € 5 015 000 = € 11 245 000)
Kõigist neist raha ja kahjumite jagamisest on aktsionärid osa saanud. Ettevõtte mkt cap tänaselt €1,7 hinnalt on €14 637 000. Seda on isegi tublisti rohkem, kui selle salvrätinurga firmaväärtuse arvutuse kohaselt, mille järgi võiks aktsia õiglane hind (vahepealseid ärikasumeid/kahjumeid arvestamata) olla hoopis kuskil €1,3 kandis (= € 11 245 000 / 8 610 000(tänane aktsiate arv)).
15 Likes
… unustasin veel ära, et 2025 17.sept otsusega maksti 7.oktoobri paiku veel 0,15 eurot divikat aktsia kohta välja = €1 291 500. Lahutage see ka veel firmaväärtusest maha. Sisuliselt 10M jääbki seda veel alles.
2 Likes
Ma proovisin tehisaruga Magicu majandusaruandeid analüüsida. Ta ei saanud aru või mina ei saanud aru…Suured kasumid, mahakandmised…numbrid üles -alla. Ja see määramatus ongi probleem. Positiivne jälle see, et maksti dividenti. Oleks ju võinud bilansis hoida lasta aktsial sodiks kukkuda ja siis "päästjana " ülevõtupakkumise teinud.