Aga keda see 90% hõlmab...jaeinvestoreid või professionaale? Räägime ikka nendest, kes vähemalt 5 aastat on turul toimetanud, ellu jäänud ja kasumit teenivad, kas siis eraisikuna või mõnes suuremas struktuuris.
Eelnevalt toodud andmed tulevad otse pankade valuutadeskidest, kes ilmselgelt teenivad pikas perspektiivis kasumit.
Ma sügavalt kahtlen, et pankade valuutadeskid graafikutele värvilisi jooni tõmbavad ja lahtise tururiskiga positsioone omavad.
asto, millel põhineb sinu usk, et kõigi pankade valuutadeskid ilmselgelt teenivad kasumit (treidides, mitte tehinguid vahendades ja turgu tehes)?
Väike lõik ühe valuutatreideri, Bill Lipsschultzi intervjuust (The New Market Wizards):
I've always been puzzled by the multitude of banks in the United States and worldwide that have large rooms filled with traders. How can all these trading operations make money? Trading is just not that easy. I've been involved in the markets for nearly twenty years and know that the vast majority of traders lose money. How are the banks able to find all these young trainees who make money as traders?
Actually, some of the large banks have as many as seventy trading rooms worldwide. First of all, not all banks are profitable in their trading every year.
Still, I assume that the majority are profitable for most years. Is this profitability due to the advantage of earning the bid/ask spread on customer transactions, or is it primarily due to successful directional trading?
There have been a lot of studies done on that question. A couple of years ago, I read a study on the trading operations of Citibank, which is the largest and probably the most profitable currency trading bank in the world. They usually make about $300 million to $400 million a year in their trading operations. There is always some debate as to how they make that kind of money. Some people argue that Citibank has such a franchise in currency trading that many of the marginal traders and hedgers in the currency market immediately think of Citibank when they need to do a transaction-and Citibank can earn a wide spread on those unsophisticated trades. Also, Citibank has operations in many countries that don't have their own central bank. In these countries, much or even all of the foreign currency transactions go through Citibank. The study concluded that if Citibank traded only for the bid/ask spread and never took any position trades, they probably would make $600 million a year.
Seega siis võib siit järeldada, et (vähemalt tol ajal) maailma üks vägevaim valuutadesk kaotas igal aastal 200-300 miljonit dollarit prop tradinguga.
Väike lõik ühe valuutatreideri, Bill Lipsschultzi intervjuust (The New Market Wizards):
I've always been puzzled by the multitude of banks in the United States and worldwide that have large rooms filled with traders. How can all these trading operations make money? Trading is just not that easy. I've been involved in the markets for nearly twenty years and know that the vast majority of traders lose money. How are the banks able to find all these young trainees who make money as traders?
Actually, some of the large banks have as many as seventy trading rooms worldwide. First of all, not all banks are profitable in their trading every year.
Still, I assume that the majority are profitable for most years. Is this profitability due to the advantage of earning the bid/ask spread on customer transactions, or is it primarily due to successful directional trading?
There have been a lot of studies done on that question. A couple of years ago, I read a study on the trading operations of Citibank, which is the largest and probably the most profitable currency trading bank in the world. They usually make about $300 million to $400 million a year in their trading operations. There is always some debate as to how they make that kind of money. Some people argue that Citibank has such a franchise in currency trading that many of the marginal traders and hedgers in the currency market immediately think of Citibank when they need to do a transaction-and Citibank can earn a wide spread on those unsophisticated trades. Also, Citibank has operations in many countries that don't have their own central bank. In these countries, much or even all of the foreign currency transactions go through Citibank. The study concluded that if Citibank traded only for the bid/ask spread and never took any position trades, they probably would make $600 million a year.
Seega siis võib siit järeldada, et (vähemalt tol ajal) maailma üks vägevaim valuutadesk kaotas igal aastal 200-300 miljonit dollarit prop tradinguga.
SideKick, üks küsimus sulle. LHVs olles vedasid värvilisi joonekesi graafikule. Kas sa vedasid neid ainult klientidele vaatamiseks või kasutas LHV neid joonekesi ka oma positsioonide soetamiseks/müümiseks? Võid ka anonüümselt vastata, kas kohalikud fondid ja muud taolised asutused absoluutselt TAd ei kasuta ja sinnapoolegi ei vaata?
Kui ma kuulan välismaiseid analüütikuid, siis nad kasutavad sageli TA termineid, millest võiks järeldada, et väljaspool Eestit seda siiski kasutatakse. Siit võiks tulla teine küsimus, et kas meie pisikese Eesti ajupotentsiaal on suurem või väiksem, kui välismaal?
Kui suvatsed vastata, siis ära vasta oma paari-kolme sõbrast geeniuse seisukohalt, vaid fondide tasemel.
Kui ma kuulan välismaiseid analüütikuid, siis nad kasutavad sageli TA termineid, millest võiks järeldada, et väljaspool Eestit seda siiski kasutatakse. Siit võiks tulla teine küsimus, et kas meie pisikese Eesti ajupotentsiaal on suurem või väiksem, kui välismaal?
Kui suvatsed vastata, siis ära vasta oma paari-kolme sõbrast geeniuse seisukohalt, vaid fondide tasemel.
Ma lihtsalt üritan aru saada, et kas teatud seltskond lõõbib niisama või on nad päris tõsiselt oma seisukohtade juures. Kuna ise kauplen TA järgi, siis olen seda juttu muheda naljana kogu aeg võtnud.
rehatrader,
Kui inimene siseneb börsimaailma, siis pushitakse TAd sisse uksest ja aknast. Polnud ka mina erand ja esimesena hakkasin uurima TA võimalusi. Pärast mõningast kauplemist ja filosofeerimist jõudsin järeldusele, et tegemist on jamaga. Sellise järelduseni viisid mind 1) kahjum 2) backtesting 3) teiste traderite tulemuste uurimine 4) loogilised arutlused (a la kuna TA on nii lihtne, siis miks kõik inimesed sellega raha ei tee?).
Kohalikud fondid ei kasuta TAd, neil on portfell niisama cräppi täis (armeenia kullakaevandused, Kolle võlakirjad jne) :).
USAs on küll fonde, mis väidetavalt teevad tehinguid TA põhjal. Nendes fondides töötavad matemaatika doktorikraadidega inimesed, kelle käsutuses on blade serverid ja otseühendused börsidega (iga nende tehing jõuab börsile pool sekundit kiiremini, kui Eestist saadetud) - mis võimalus nende vastu on harju keskmisel?
See, et TAd välismaal kasutatakse ei tähenda, et see on kasumlik tegevus. Seda näitab ka statistika.
Kui inimene siseneb börsimaailma, siis pushitakse TAd sisse uksest ja aknast. Polnud ka mina erand ja esimesena hakkasin uurima TA võimalusi. Pärast mõningast kauplemist ja filosofeerimist jõudsin järeldusele, et tegemist on jamaga. Sellise järelduseni viisid mind 1) kahjum 2) backtesting 3) teiste traderite tulemuste uurimine 4) loogilised arutlused (a la kuna TA on nii lihtne, siis miks kõik inimesed sellega raha ei tee?).
Kohalikud fondid ei kasuta TAd, neil on portfell niisama cräppi täis (armeenia kullakaevandused, Kolle võlakirjad jne) :).
USAs on küll fonde, mis väidetavalt teevad tehinguid TA põhjal. Nendes fondides töötavad matemaatika doktorikraadidega inimesed, kelle käsutuses on blade serverid ja otseühendused börsidega (iga nende tehing jõuab börsile pool sekundit kiiremini, kui Eestist saadetud) - mis võimalus nende vastu on harju keskmisel?
See, et TAd välismaal kasutatakse ei tähenda, et see on kasumlik tegevus. Seda näitab ka statistika.
fun, directional trading osakaal on pankade puhul jah väikesem võrreldes kasvõi floor-trader'ite või riskifondidega. Statistikat on erinevat aga kui ma viitsiks otsida siis võiks välja tuua materjale, mille põhjal valuutadiilerite kasumist moodustavad directional bets P/L ca 10-15% ja ülejäänud on klientide orderflow teenindamine.
Aga üldiselt, graafikutele joonte tõmbamine ei ole asja sisu, asja sisu on supply/demand, mida analüüsitakse väga erinevatel viisidel. Seni, kuni kogu teemaarendus jääb joonte vedamise tasemele, on tegemist nonsensiga.
Aga üldiselt, graafikutele joonte tõmbamine ei ole asja sisu, asja sisu on supply/demand, mida analüüsitakse väga erinevatel viisidel. Seni, kuni kogu teemaarendus jääb joonte vedamise tasemele, on tegemist nonsensiga.
Statistika järgi pidi ju 90% börsil osalenutest kaotama, pole vahet, mille alusel nad kauplevad.
Kui sa nüüd oma TA kogemust meenutad, siis mängisid ju teatud kombinatsioone läbi. Need võivad kesta tunde. Siin pole kindlasti oluline, kas order jõuab kohale pool sekundit varem või hiljem.
Kui nüüd enesekesksuset üle saada, kas võid tunnistada, et keegi teine siiski võib kasumit teenida TAga? Ja kui saab, siis on TA igavesti tore asi?
Kui sa nüüd oma TA kogemust meenutad, siis mängisid ju teatud kombinatsioone läbi. Need võivad kesta tunde. Siin pole kindlasti oluline, kas order jõuab kohale pool sekundit varem või hiljem.
Kui nüüd enesekesksuset üle saada, kas võid tunnistada, et keegi teine siiski võib kasumit teenida TAga? Ja kui saab, siis on TA igavesti tore asi?
rehatrader
Kui ma kuulan välismaiseid analüütikuid, siis nad kasutavad sageli TA termineid?
palun mõned näited, kus just analüütikud kasutavad TA termineid - ma ise kaldun arvama, et oled analüütiku staatuse omistanud meestele, kes seda mitte ei ole - analüütik on siiski konkreetne amet investeerimisvaldkonnas
Kui ma kuulan välismaiseid analüütikuid, siis nad kasutavad sageli TA termineid?
palun mõned näited, kus just analüütikud kasutavad TA termineid - ma ise kaldun arvama, et oled analüütiku staatuse omistanud meestele, kes seda mitte ei ole - analüütik on siiski konkreetne amet investeerimisvaldkonnas
Joonte taga on kahtlematult inimeste käitumine. TA õpikutes on tihtipeale lahti seletatud, miks mingi liikumine toimub (võetakse kasumit, väljutakse positsioonist jõudes tagasi kasumisse jne).
Henno, sulle ei meeldi need nimed (vabandan ette, aga usun, et idapoolse riigi tipud on targemad, kui meie väikese riigi omad). Kuulan palju idapoolseid analüütikuid. CNBC pealt esinevad ka tihti analüütikud oma TA jutuga.
Vahel on päris naljakas lugeda nii ühes kui teises foorumis, et küll turg käitub imelikult. Ei käitu imelikult, lihtsalt mingi TA kombinatsioon mängitakse viisakalt lõpuni välja.
SideKick, võta ette EUR.USD, ZN, või ES viimase viie päeva price action, vali üks konkreetne päev ja too välja vähemalt üks turustatistikat mitte arvesse võttev metoodiline lähenemine või kauplemisviis, mis võimaldab sul teha päevas( ja päevasiseselt ainult) 3-4 tehingut ja millel on pikaajaliset positiivne resultaat.
Forexil toimivad projektsioonid, nagu kellavärk. Keda huvitab, uurige järgi.
...pean tunnistama, et indeksifutuuride ja oluliste valuutapaaride puhul kannatab TA-d kasutada küll. :-p
aiaiai, Karum6mm, siit algab sinu karjääri langus ... :)
rehatrader, tänan - minu karjäär läheb hästi ja ilmselt peagi läheb isegi veel paremini. ;-)
Karum6mm sa oled see solaariumipoiss voi?
privador, mis mõttes?
TA-l on üks filosoofiline probleem, mida ma pole suutnud lahendada
Oletame 10$ peal on mingi oluline tase. Et ala kui 10$-st läbi kukub siis on nagu nn downside potsensiaal. Oletame veel, et seda infot teavad kõik. Et nt kui ma lähen 9.9 peal lühikeseks, et kes on siis need lollid ,kes nt 9.5 peal müüvad?
Teine case. Ütleme nii , et need jooned on väga advanced jooned. Meie sugused amööbid ei talu nende joonte geniaalust. Sellest saavad aru ainult Kristjan Lepiku punt, ke skoos kari PH.D kuskil laborites jooni arvutavad.
Tekib sama küsimus, kui nt 10$ on see mõistatauslik tase, kus nt KL geniaalne punt 9.9 peal lühikeseks läheb, et kuidas siis minusugused amööbid oskavad müüa nt 9.5 peal, et Kl punt saaks pos katta? Kui see "info" on teada vaid käputäis turuosalistele...
Uudiste kauplemises on asi selge -antakse stardipauk ja profid juba likvideerivad pos-e siis kui wannabe traderid peale lendavad või fondid ei jõua suuri plokke nii kiiretsi liigutada.
Oletame 10$ peal on mingi oluline tase. Et ala kui 10$-st läbi kukub siis on nagu nn downside potsensiaal. Oletame veel, et seda infot teavad kõik. Et nt kui ma lähen 9.9 peal lühikeseks, et kes on siis need lollid ,kes nt 9.5 peal müüvad?
Teine case. Ütleme nii , et need jooned on väga advanced jooned. Meie sugused amööbid ei talu nende joonte geniaalust. Sellest saavad aru ainult Kristjan Lepiku punt, ke skoos kari PH.D kuskil laborites jooni arvutavad.
Tekib sama küsimus, kui nt 10$ on see mõistatauslik tase, kus nt KL geniaalne punt 9.9 peal lühikeseks läheb, et kuidas siis minusugused amööbid oskavad müüa nt 9.5 peal, et Kl punt saaks pos katta? Kui see "info" on teada vaid käputäis turuosalistele...
Uudiste kauplemises on asi selge -antakse stardipauk ja profid juba likvideerivad pos-e siis kui wannabe traderid peale lendavad või fondid ei jõua suuri plokke nii kiiretsi liigutada.