2korda2 wise, mitte ükski müüja ei näe sinu pangakonto jääki. Terminal annab tagasi signaali "pole piisavalt vahendeid" ja ongi kõik. Ainus, mida teenindaja teada saab: kontol on vähem raha kui käesoleva arve maksmiseks vaja. Milleks sellist jama ajada?
Kui aju tõrgub, siis väike arvutuskäik. Kui kassa ekraanil on summa 2,50 ja terminal ütleb, et pole piisavalt vahendeid, tähendab, et minu konto jääk on väiksem kui 2,50.
Kuldar1 wise, kui sa oma kauba lindile laotad ja tahad maksta kaardiga, millel pole raha peal, siis mina näen igatahes probleemi pigem sinus, kui kassapidajas, kes on sulle sunnitud tõde teatama. Kuid tegelikult tahtsin öelda, et äkki on siiski pikas perspektiivis parem elada kusagi kolkas nimega Eesti, kui mingis "miljardilinnas", kus sebitakse nagu sipelgad.
Et kui sul kõht valutab ja sa lähed arsti juurde, siis kas arst võib ootejärjekorras teiste kuuldes öelda, et teie puhul piisaks ühest kõvast kärtsust peerust?
Loomulikult, probleem ongi minus. Kuid sellisteks puhkudeks, kus probleem seisneb kliendis ning tema isiklikes andmetes, kehtib isikuandmete kaitse, pangasaladus jms.
Muide, mõnel pool juba öeldaksegi sellistel juhtudel lihtsalt, et "Teie makse ei läinud läbi". Aga on ka vanakooli tädisid, kes panevad mõnuga, et "Teie arvel ei ole piisavalt vahendeid". Mis piisavalt, mis vahend?
Tehnilistest võimalustest sõltumatult, ei peaks keegi kolmas isik teada saama, mis seisus on kellegi arvelduskonto. Samahästi võin ma minna panka, anda oma ID kaardi ning tädu läheb seejärel numbrisappa ja ütleb kõigile "vaadake, sellel kollil ei ole arvel 2,50tki, et poest piima ja leiba osta".
wise Muide, mõnel pool juba öeldaksegi sellistel juhtudel lihtsalt, et "Teie makse ei läinud läbi". Aga on ka vanakooli tädisid, kes panevad mõnuga, et "Teie arvel ei ole piisavalt vahendeid". Mis piisavalt, mis vahend?
Tehnilistest võimalustest sõltumatult, ei peaks keegi kolmas isik teada saama, mis seisus on kellegi arvelduskonto. Samahästi võin ma minna panka, anda oma ID kaardi ning tädu läheb seejärel numbrisappa ja ütleb kõigile "vaadake, sellel kollil ei ole arvel 2,50tki, et poest piima ja leiba osta".
Müüja teatab "Makse ei läinud läbi". Klient siis selle peale, et "Proovige uuesti". Müüja kehitab õlgu, proovib uuesti ja peab taas nentima "Makse ei läinud läbi". Klient on juba ärritumas "Mis jama see on nüüd siis. Proovige veel korra ikka". Müüja on ka juba sisemiselt närvis ja mõtleb omakeski, et "Kurat küll, sul raisal pole ju raha, kas sa aru ei saa siis". Kaua siis peaks sellist komejanti jätkama? Võibolla võtaks vastutuse ja ei läheks poodi, kui raha pangakontol pole.
Mis vahet seal on, mis tekstiga pank teate poodi saadab, kui makse läbi ei lähe? Kui sidekanalid ja süsteemid töötavad, siis ainuke muu variant on "tüübil pole arvel piisavalt vaba raha". Suvalise teksti saab intreperteerida just selliseks ümber. "Isikuandmete kaitsmisega" ei saa lolliks ka minna.
Fake McCoy Just, kokkuvõttes võidavad ikka need kes selle hullumeelsusega kaasa ei jookse vaid oma kodukülas kõvasti sugu teevad.
Just...lähed külapoodi, poemüüja naaber, uurite elu-olu kohta, aega rääkida puude veost ja korstna pühkimisest, keegi taga kulasse ei hinga ja ei hakka kiunuma, et mis te aega venitate, meil on kiire..... siis ups, tuli natu raha puudu, no ja siis, pole probleem, kirjutame vihikusse ja järgmine nädal tood ära.....robotid ja robotid!?
Pisut offtopicuks kisub küll, aga ... ütleme, et ma laon poes lindile laadungi kraami, kassa näitab 24.62, panen letile kümneka. Kas sel juhul peaks kassiir ütlema, et sellest ei piisa või kuidagi moodsamalt, a'la et makse ebaõnnestus vms?
Sellised chatbotid olid juba 90nendatel, küll pisut robustsemad ja disainitud rumalate inimeste poolt. See konkreetne isend pasitab olevat pseudointelektuaali poolt disainitud.
Kuulge, teema pealkirjaks on tehisintelligents ja robotid. Sõnumi põhirõhk on siiski see, et korviga poes ringi töllerdamine ja järjekorras passimine on ajast ja arust ja seda kogu nende privaatsuse teemadega, mis oli lihtsalt üks ilmekas näide.
See, et tarbija enam teatud asju ei taha, on selgelt näha trendides. Teatud sektorites (kaubandus, pangandus) muutub lokaalsus üha olulisemaks ning suurte keskuste roll väheneb. Nt. supermarketitest tagasi külapoodidesse, pangandus läheb kontorist üle kliendi taskuss jne. "Kontoseisu avaldamine" ei ole niisama sõnakõlks ja mingi minu isiklik probleem. Privaatsus ning selle kaitsmine on iseenesest muutunud eraldiseisvaks tööstusharuks. Nüüd teemast lähtuvalt on küsimus selles, et mis on sellistel juhtudel innovatiivne alternatiiv?
Selle aja jooksul, kui seda Starshipi on arendatud, on näiteks vahepeal tulud Wolt, mis inimjalu asjad koju tassib. Kui neid kahte võrrelda, siis on social-technology taaskord teinud ära hardware-le.
wise Selle aja jooksul, kui seda Starshipi on arendatud, on näiteks vahepeal tulud Wolt, mis inimjalu asjad koju tassib. Kui neid kahte võrrelda, siis on social-technology taaskord teinud ära hardware-le.
Wolt hakkas juba mõnda aega tagasi Starshipi robotitega toimetama. Vaevalt, et see piloot neil pekki läks. Lõpuks saab see Hardware kenasti ära tegema inimjalgadele. Lihtasalt inimlasel on olnud aega paar miljonit aastat areneda. Anna nüüd pakirobotile ka natuke aega.
wise Kuulge, teema pealkirjaks on tehisintelligents ja robotid. Sõnumi põhirõhk on siiski see, et korviga poes ringi töllerdamine ja järjekorras passimine on ajast ja arust
Lahendus võiks olla ju korv, mis kiikab sind ja samas loeb kokku kaubad mis korvis. Ukse juures laod asjad kotti ja võid järgmisse poodi jalutada.
noblesse Lahendus võiks olla ju korv, mis kiikab sind ja samas loeb kokku kaubad mis korvis. Ukse juures laod asjad kotti ja võid järgmisse poodi jalutada.
Lahendus on see, et laod asjad otse kotti, maksad väljudes ära ja korras. See toimib juba täna Selverites ja Kaubamaja toidumaailmas.
Samas siiski paljud eelistavad Selverites siiski järjekorras aega parajaks teha, seega see lahendus on selgelt alahinnatud. Tallinna Kaubamaja toidumaailmas on tihti pikad järjekorrad keskmiselt 6-8 inimest peale tööd ajal kõigis kassades järjekorras ja samas on kuuest iseteeninduskassast kolm tühjad. Ju siis inimestele endiselt meeldib hulgakesi üheskoos lihtsalt passida. :)
noblesse Lahendus võiks olla ju korv, mis kiikab sind ja samas loeb kokku kaubad mis korvis. Ukse juures laod asjad kotti ja võid järgmisse poodi jalutada.
Lahendus on see, et laod asjad otse kotti, maksad väljudes ära ja korras. See toimib juba täna Selverites ja Kaubamaja toidumaailmas.
Samas siiski paljud eelistavad Selverites siiski järjekorras aega parajaks teha, seega see lahendus on selgelt alahinnatud. Tallinna Kaubamaja toidumaailmas on tihti pikad järjekorrad keskmiselt 6-8 inimest peale tööd ajal kõigis kassades järjekorras ja samas on kuuest iseteeninduskassast kolm tühjad. Ju siis inimestele endiselt meeldib hulgakesi üheskoos lihtsalt passida. :)
Selver oli esimene, kes selle süsteemi turule tõi ja tema pult oma piiksutamisega on ka ikka väga 90-ndad. Teised jaeketid on ses suhtes oluliselt eesrindlikumad, ei mingit pulti ega hirmu, et kui piiks tegemata jääb, siis oled pisisuli.
Velikij Selver oli esimene, kes selle süsteemi turule tõi ja tema pult oma piiksutamisega on ka ikka väga 90-ndad. Teised jaeketid on ses suhtes oluliselt eesrindlikumad, ei mingit pulti ega hirmu, et kui piiks tegemata jääb, siis oled pisisuli.
Ma ei saa aru, et miks ma peaksin tahtma laduda asju kõigepealt korvi ja siis kotti? Mõni eelistab veel laduda asjad korvist välja ja siis teistkorda laduda neid pakkimisalalt kotti. Topelt ei kärise. Ma hea meelega käin ja laon poes kama otse kotti ja jalutan lihtsalt välja. Selle mugavuse eest olen nõus pingutama et midagi piiksutamata ei jääks ja kontrollin iseteeninduskasse minnes puldist üle, et kas sai kõik. Ma ei ole piisavalt tragi ja virk inimene, et mitu korda asju lapata ja võimelda. :)
noblesse See ei ole eriline tehnoloogiasaavutus. Internetist võib leida,et sellised kassad installeeriti Torontos juba 1992 aastal. https://www.ncr.com/sites/default/files/white_papers/RET_SCO_wp.pdf Pigem oleme me mahajäänud ka nende kassadega.
Et siis võtame need meilt maha, kuna meil need ei tulnud juba eelmisel sajandil? Või mis sellest on, et mujal oli palju enne? :) Meil on korvivaba süsteem. Seni kuni midagi veel lihtsamat ja mugavamat ei tule, sobib mulle hästi. :)