Jah, pean olema täpsem. Oli väidete kohaselt clean-room design. Ega nad midagi muud väita saakski, isegi kui selle käigus piiluti “salaja” ka binary sisse, vastasel juhul oleks lihtne suurel corpol neid kohtu alla anda.
Siiski, seda enam - et sellises mahus ajalooliselt ressursimahukas clean room matkimine nüüd kuude või nädalate jooksul ellu suudetakse viia, on antud juhul veelgi olulisem.
Kuidas see asi autoriõiguste ja copyrighti vaates on? Kui üks ettevõte on kulutanud loendamatuid UIX-disainerite töötunde, et õppida tundma graafikadisainerite töövõtteid, kuulata nende tagasisidet ja lihvinud oma kasutajaliidest, et seal kõik vajalikud funktsioonid ja asjad oleks kenasti mugavas kohas, et tööoperatsioonid sujuvalt käiksid, ja siis mingi säga lihtsalt võtab kõik selle töö tulemuse ja genereerib sinna kasutajaliidesele mingi uue koodi taha, siis kas ta saabki nii lihtsalt ennast selle lahenduse omanikuks kuulutada?
Samahästi võib ju pmst ka Hiina võtta Windowsi või Androdi või mistahes eritarkvara, selle ekraanidele ja funktsioonidele uue koodi taha genereerida, nii et kasutaja ei saa arugi, et midagi teisiti oleks ja öelda, et see on nüüd nende endi Chindows ja Xindroid.
Autoriõigustega on kaitstud teosed (nt kood), kirjastiilid, jnejne. Olles Adobe igapäevane kasutaja, siis artcraft tundub piisavalt erinev, et UXi poolest küll mingit kaasust siin ei näe (ütleme et paralleel võiks olla Canva ja Adobe Express, umbes sellise taseme sarnasus).
Aga jah, eraldi artefaktid (ikoonid, logod ja muud elemendid) on küll teosed ning neid taaskasutada ei tohi. Väga lühikese kokkupuute pealt mul pole ka tunnet, et artcraft seda teeks.
Minul hetkel ei jäänud muljet, et ma saaks selle vibekooditud rakendusega enda Adobe töövooge asendada, aga igaks petteks võin ma mingi projektikese teha seal sees ja tagasisidestada.
Täitsa võimalik, et igasugustel “vanakooli” tarkvaraettevõtetel ongi varsti pupu. Ärimudel, et tegime kunagi midagi valmis ja nüüd lüpsame lõputult seda udarat on ehk läbi saamas?
Seda muidugi, et Adidase aesmel saab kirjutada Adibas ja Dolce & Gabbana asemel Dolce & Banana. Mingi lahenduse valmis kodeerimine üks osa tööst, aga selle välja mõtlemine, paika lihvimine jms võib isegi see suurem osa olla. Küsimus siis pmst selles, kas autoriõiguse objektiks saab olla ainult konkreetne programmikood või on ka lahendus tervikuna kuidagi kaitstav?
USA-s tarkvarapatentide rakendatavus üsna lai, seega teoreetiliselt on “lahendus” kaitstav, aga praktikas see hetke süsteem on üks ääretu ussipurk ja pandud pigem edukatelt firmadelt kohtu kaudu settlementide õngitsemise, kui innovaatorite õiguste kaitse vankri ette. Märksõnaks näiteks “patent troll”. Üldiselt kui mingi suurtootja läheb startupile patenditeemat kasutades kallale, siis see on signaal sellest, et nad kardavad alla jääda, lisaks üleüldine üldsuse pahameel jne - risk enda nõrkust näidata (aktsiahinda langetada) kaalub enamasti üles konkurendi elimineerimisest saadava kasu, seega seda juhtub pigem harva. Targem, riskivabam ja ilmselt ka odavam on startup kiirelt ära osta ja vaikselt laiali saata.
EL-is on tarkvarapatendi andmine palju piiratum, patendeerida saab konkreetseid tehnilisi lahendusi konkreetsele tehnilisele probleemile, aga mitte abstraktseid algoritme, ärimudeleid või kasutajaliidese loogikat.
Mis puudutab konkreetselt Adobet, siis nende pakutavate toodete analooge on treitud ja levitatud senikaua, kuni need tooted on olemas olnud, aga siiamaani tõuseb päike endiselt idast.
See on väga nüansirohke küsimus, aga ELI5 võiks olla midagi sellist:
Tarkvarakloone on mustmiljon, neid on olnud varem ja tuleb ka hiljem. Kõhus toimuv on ju kapitaalselt erinev, Artcraft ka ei kopi Adobe koodi. Adobel ei ole eriti millestki kinni hakata, sest ka graafiline liides on detailides teistsugune. Et jah, tegelikult oleks see kohtuvaidlus päris kulukas ja keeruline, kuigi eks Adobe kahtlemata midagi proovib – tehniliselt võttes on see tal lausa kohustus aktsionäride ees.
Esmapilgul aga tundub, et nad üheski enda materjalis ega veebis Adobele ei viita ning tegemist on ka open source tarkvaraga, seega jah, edu sellega 
No ega sa päris ühte ja sama tarkvara ei saa ju “igavesti” müüa. Ilmselt tuleb ikka arendust ka natuke teha. Muidugi SEE häda on selgelt hoomatav, et kui üks tarkvara on “valmis” siis hakkab pihta üks lõputu “featurede lisamine featurede nimel” jne.
Martin saab oma troonidemängud kirjutatud “wordpervert” 5 abil ja ei nuta. Tekstiredaktorid olid põmst juba 20 aastat tagasi “valmis”. Siis “bloatiti” ära (Word) ja siis … siis tuli 2003 oma uue liidesega, mis “bloati” kasutajal jalust ära koristas. Ise püstitame endale probleeme, et siis ise neid kangelaslikult ületada?
Mis teha… upgrade likenget tahaks ju müüa. Ja “inimesed ostavad numbreid”… no ei pane keegi rahapabert lauale “eelmise aasta versiooni” eest.
Viisakas ja mõlema osapoole suhtes aus mudel oleks IMHO selline:
seotad nii ütelda “start” litsentsi, mis annab õiguse kasutada tarkvara kindlat versiooni
subscriptioniga tuleb “rolling update” ehk “always newest” VÕIMALUS (aga mitte kohustus).
lõetad subscriptioni siis jääb see versioon kehtima, mis viimati peale panid ja kõik.
tehniliselt poleks ka roll-back, roll-forward sugugi mitte võimatu. Meie võimsuste ja kettamahtude juures… hiirekas.
Leidub kontoreid, kes enam-vähem sellist mudelit kasutavadki. Iseasi, et lõppkasutaja turul sellel täna veel erilist populaarsust ei ole. Ja kui kristalselt aus olla, siis kipuvad need start+subscription mudelid ikkagi peale suruma seda (kui subscription lõppeb siis N kuu/aasta pärast lõppeb ka “jooksva versiooni” kasutamise õiguspärasus.
Turva-aukude ja bugide parandamine on ka töö… ilmselt mitte odav.
Samas, lõpptarbija kohe kuidagi ei taha selle töö eest maksta enne kui “kuri äkker” pole paar korda vasta lonti andnud.
Olgem ausad, TEGELIKULT pole napi ~75 aastaga veel mitte midagi riist- ja tarkvara turul paika loksunud ega stabiliseerunud. Mitte ainult “uusi asju” vaid ka uusi mudeleid, paradigmasid, Protsesse tuleb kogu aeg peale. Kõik on pidevas muutumises, eriti kiires muutumises tehnilise poole ja tehniliste lahenduste kontekstis. Eks äri, litsentsipoliitika ja hinnastamismudelid püüavad kuidagi sabas lohiseda…
USA jaburdus “patenteerime sinist värvi nupu” on muidugi absurd. Ühest küljest. Teisest küljest jällegi, on USA alati olnud “Suurte Asjade Maa” (isegi hullumajad ja vanglad on seal palju suuremad kui mujal). Seega, pole ime et USA legislatsioon eelistab Suuri väikeste ees. Ja USA ettevõtteid soosiv ja mittemeie ettevõtteid kägistada võimaldav patendipoliitika on juba elementaarsus. Iga Riik peaks eelkõige OMA kodanike ja ettevõtete huvide eest seisma. (USA mudelis on kahtlemata “ettevõtted eelkõige” aga väga vale see ju ei olegi).
Tegelikult peaks AI pakutava lisandväärtuse puhul progemise kontekstis aru saama, et alates üsna väiksetest firmadest pole reaalselt olnud puudust progejaressursist mida projekti panna.
https://www.err.ee/1610166814/riigikantselei-otsib-10-miljoni-euro-toel-ai-koolituste-vahendajat
Riik peaks olema eeskujuks ning tehisaru peaks esimesena tööle panema just riigiametites, et tõsta tõhusust ja hoida kokku maksumaksja raha aga selle asemel tegeletakse mingi huina-muinaga, valimised on tulekul või?
Kas selline poolpidune perspektiiv Tallinna Vee ineternetireklaami pildil on päriselt inimese poolt soovitud või AI enda algatus?
Tahe on ju hea, aga…
“Lisaks tuleb platvormi arendajal luua sinna tuhat praktilist lühikoolitust, mille abil platvormile kasutajaid meelitada […]”
Peaks olema vähemalt osaliselt dünaamilise sisuga koolitusplatvorm, tehisintellekti poolt või abiga ajakohastatav. Staatilised lühikoolitused aeguvad väga kiiresti.
Meid on vallanud mingi AI hüsteeria (või psühhoos). Õnneks mitte kõiki, aga haigus on omandanud pandeemia tunnused. Tulbipaanika, Kalifornia kullapalavik, dot-com, sub-prime… nüüd siis AI-AI-AI. Riigi-isad OTSIVAD suisa paaniliselt “kuhu saaks veel LLM kasutuse toppida”. Kasvõi väigisi. Terve hulk “ärimeesnossoveid” on kah tagajalgadel ja hasitavad kerget saaki.
LLM is not the answer. LLM is the question. The answer is, on most cases – NO!
Eelmise kommentaari massipsühhoosidest unustasin mainida NFT-d ja krüptovaluutad. Ja … Salemi nõiaprotsessid. Tänane psühhoos meenutab kõige rohkem just viimatimanitud. Need, kes keelduvad kaasa jooksmast pole mitte lihtsalt “lollid” vaid puhtakujulised “ketserid”. Psühhopaadiga mittenõustumisele või isegi mitte-takkakiitmisele järgneb äärmiselt agressiivne reaktsioon: “Tõmmake ta rattale, tuleriidale, see ketser!!!”
Offf on oma vaimupimeduses ikka ületamatu.
AI on loodusseadus nagu gravitatsioon ja AI loodud keerukuse plahvatus lihtsalt mateeria evolutsiooni järgmine iteratsioon – universumi viis, kuidas iseennast kiiremini arvutada ja soojuseks hajutada.
AI on loodusseadus!
AI on loodusseadus!
AI on loodusseadus!
Einoh vabadage väga. Mulle aitab, psühhoosi all kannatava inimesega ei saa vaielda. Luulusid ei saa loogikaga ümber lükata, seda tean isegi mina, kuigi ma pole psühhiaater. Soovitan siiski tungivalt – otsi professionaalset abi.
Veidi pean oma sõnu sööma, aga sõbra jaoks küsin:
Kuidas teil endal hästi läks “teoreetilise informaatika” ja “komplekstasandi analüüsi” kursustel??? Kas võib eeldada, et decibel on ka andnud oma panuse “troopilise matemaatika” distsipliini (Tartu Ülikoolis on päris kõva koolkond ja uute algoritmide loomise (LLM!) ja olemasolevate optimeerimise jaoks on peaaegu, et asendamatu tööriist). Kuidas on tensorarvutusega 4-nda mõõtme kompleksruumi kõverikel? Apelsinide kasti pakkimises oled ka osav? Või teeb LLM selle kõik sinu eest ära… ja “teab ära”.
Decibeli haridus on üks suur mõistatus. Mõisteid endid nagu teab, aga sisu kohapealt on täielik tühjus. Informaatika rebane, kes kukkus esimesel kursusel välja ja kunagi tagasi ei läinudki?
