… vöi määratleb valguse kiirus nn.aegruumi horisondi, mille taha me lihtsalt ei saa näha…
Offf ilmselgelt vihjas sellele, et parimate prosede taktsagedus on täna juba 6,2Ghz, mille puhul siis signaal suudab levida kiibis kuni 3cm, seda on isegi üksjagu vähem kui valguskiirus, seega kiibid suurusega üle 3cm hakkavad inseneridele tohutut peavalu tekitama.
Siiski võivad valguse kiirust ületada nähtused, mis ei kanna informatsiooni (nt varjud, valguslaigud) või valguse liikumine aeglustavas keskkonnas (vesi, klaas), kus valgus ise liigub aeglasemalt kui tema kiirus vaakumis
hr. decibel sai asjast õigesti aru. Ülesanded mida ei saa paralleliseerida ja tükeldada, peavad “mahtuma” mõne ruutsentimeetri peale ja ühtsesse mäluruumi.
Klastrite korral tulevad mängu juba sentimeetrid ja meetrid. Isegi Väga Kiired Liidesed saavad olla täpselt nii kiired kui loodus lubab. Ja matemaatika peab lubama ülesande “tükeldamist.”
Oleks see siis ainus mure. YTst leiab toreda video kus üks tegelane katsetab 128-core ARM aritektuuri prosega. Võtab ülesande ja laseb “raual” ise “majapidamise” eest hoolitseda st. tükeldada ja koormust jaotada. Ülla-ülla… 66% arvutusvõimsusest läheb AINULT majapidamise peale. Corede vahel ülesande tükkide loksutamine ja mälu haldus. 2/3 proset tegeleb “kuratteabmillega” selmet rehkendada. Mida rohkem manuaalset sekkumist ja ülesande ette valmistamist seda paremaks läksid tulemused. Kuni jõudsid sinna kusagile 90% kanti. Eeldusel, et ülesanne valmistati korrektselt ette.
Kunagi tehti selle üle nalja:
“If builders built buildings the way programmers wrote programs, then the first woodpecker that came along wound destroy civilization .” - Gerald Weinberg.
Nüüd on see rähn kohal:
IT infrastruktuur näeb ise välja selline:
Kusjuures, decibelil on jämedas laastus õigus. Umbes niisuke see olukord on. Aga te proovige, proovige ise. AI abil on puhttehnilises vaates v. lihtne midagi automatiseerida. Aga proovige seda päriselt teha nt. mingi süsteemi automaatne paigaldus ja seadistus. Ja avastate KUI paindlik on tegelikult inimene … KUI hästi ta suudab “eriolukordadele” reageerida ja KUI massiivne tuleb koodibaas, kui kõik “äärekeisid” ära hallata.
Päris karm! Ja tegelikult enamiku äärekeisside haldamine ongi võimatu.
Proovige ehitada “unattended install” sellise eeldusega, et “te ei tea mis riistvara ja mis konffis seal all on” või noh, teate väga ääriveeri ja laias profiilis…
Ja kus hakkab “erijuhtude haldamist” tulema. Jätkuvalt avastad, et meie “Intelligent” on totaaselt kohanemisvõimetu ja vajab sellist “vati sees” “determineeritud” keskkonda. Esimene ootamatus… ja AI ja IaC on käpuli ja ikka on vaja “halli habeme ja sarvraamidega prillidega vana kooli IT meest” seda asja parandama. Sest “prompt engineurid” on ka käpuli.
See “AI”, millest täna räägitakse ja mis on mulli tekitanud, on täpselt samasugune buzzword nagu seda oli blockchain ja kõik muud sellele eelnevad loomad. Läheb ta täpselt samamoodi ka mööda. Ka plokiahela peal jooksis kogu e-riik, ka plokiahel kaotas ära kõik maailma töökohad jnejnejnejne.
On väga suur vahe, kas räägitakse masinõppe ja närvivõrkude rakendamisest või sellest glorified autocorrectist. Suurkeelemudelite output on ju sisuliselt terves ulatuses float – kõige potentsiaalsem output, mitte t/f output. Ka inimsuhtluses on sellist sisu, nt Barnum statements. Kõik tundub maru äge ja täpne, kui ainult lähemalt ei vaata.
Vibe coding töötab imho seetõttu, et ta annab inimestele mingi aktseptaabli frontendi, ja frontend oma olemuselt on ju ka väga float. Seevastu backend, hea backend, on olemuslikult staatiline ja vajab (hästi) toimimiseks kindlaid reegleid, head struktuuri, head vundamenti. See on puhtolemuslikult suurkeelemudelite funktsionaalsuse vastane. Suurkeelemudelil põhinev rakendus ennustab lihtsalt, mis võiks olla vastavalt etteantud parameetritele kõige tõhusam output ja selle pealt lendab.
Kui ma kunagi C-d õppisin siis sai kirjutatud selle raames mingi väiksemat sorti chatbot (tavaline if lausete struktuur). Selliseid botikesi on muidugi llm abil väga tore toota, sest ta suudab tekstimassiivide pealt ennustada tõenäolised küsimused ja ka vastused (muidu peab neid välja mõtlema analüütik ja/või arendaja). Aga ei, need ei asenda ega saa asendama inimest ja ei, maailmast ei kao kõik töökohad ära. Esiteks on seda tüüpi töökohti inimkonnast marginaalne osa, teiseks vajab selline tehnoloogiatega asendamine tavaliselt alati uusi toetavaid töökohti. Reaalset innovatsiooni, st mingit päris arenguhüpet, ei ole ju toimunud alates ratta leiutamisest (ja infoühiskonna mõistes alates trükipressi leiutamisest).
Jään põnevusega ootama järgmist hullumulli, olen veendunud et see saab olema bio/health jne alal, buzzwordiks ilmselt neuro-kõik. Aga “järgmine suur teema” saab olema kosmoseprügi. Ja näiteks seal on küll masinõppest kasu.
Äsja toimus Eesti.ai programmi avalikustamine.
Õpitoad 100 tuhandele inimesele. “18 kuu pärast on Eesti üks väga vinge riik, kus inimesed saavad teha seda, mida nad tahavad teha. … Aruannete esitamine on juba nii lihtne, et ei pea vaeva nägema” jne 
Samas rakenduste näited nagu natuke pilvedes hõljumine: e-kiirabi, ai abil õigusloome.
Mul tekkis küsimus, et miks ei alusta nõukoda AI rakendamist sellest, milles see tõeliselt hea on, st infosüsteemide arendamine, ja nii asendaks praegused SKAIS2 juhtumid tõeliste edulugudega.
Nt, praegu on ühes valdkonnas arendus ja hooldus kulu ca 3 miljonit aastas
Eksamite infosüsteemiga oli ka nagu mingi jama hiljuti, jne jne.
See on veidikene eilne päev. Lastakse juba neid agente ka back-endi kallale, suurem probleem on see, kuidas kogu see genereeritud kood läbi vaadata, “omaks teha” ja selle eest “vastutus võtta.” Inimene ahelast veel välja pole ja ideaalset pole siin midagi siiski. Lõpude lõpuks on tänased eeltreenitud mudelid oma piirangutega. Aga siiski - otsustajatele see meeldib, “AI tööriistade” kasutamine on juba üsna kohustuslik mitmel pool. Või ma ei tea, nii on mulle ka mitmed “señor engineerid” väitnud. Aga see on minu mulje, eks igaüks saab oma tuttavatega rääkides oma mulje.
Üldiselt on kaks seisukohta. Ühed ütlevad, et AI suudab kõiki arvutiga tehtud töid teha inimesest “100x paremini, täpsemalt ja kiiremini”. Teised väidavad, et "AI on lihtsalt mull, mis ühel hetkel kokku läheb. " Mingit isiklikku seisukohta võttes - nagu ikka - see pole ei üks ega teine ja mulle need mõlemad äärmused ka ei meeldi.
Reaalsuses, kui mull lõhkeb, siis tehnoloogia, mis täna on juba olemas, muudab endiselt päris palju. Internet elas ka edasi peale dot com buumi. No ei pea kõikide progejate ja arvutiinimeste tööd see automatiseerima, aga kui ta asendab 10 liikmelisest tiimist 4-5 töötajat, võib selle mõju ühiskonnale olla “pea-peale-keerav.”
Teisalt jällegi - Spudi ja Mythose ümber käib taas absurdelt kõva haip - eks nende puhul pole mõtet ennem hinnagut anda, kui laiem seltskond neid kasutama hakata saab. See, mis Anthropic või OpenAI täna väidavad, seda küll sinisilmselt ei maksa eeldada, enne kui masskasutusse see läinud ei ole või mingi 3. sõltumatu osapool neid jälginud pole . Aga - reaalsus on siiski ka see, et väidevalt on masiõppe mudelite kaasabil tehtud koodivigade raportite kvaliteet väga märgatavalt tõusnud mingi viimase 1-2 kuu jooksul ja tundub et asi areneb üsna kiires tempos:
Ehk siis mingid signaalid on, aga ootame siis näiteks ikkagi ära, mis tagasiside Project Glasswing üldse annab, milline on ARC-AGI-3 skoor jne. Kokkupuude reaalsusega on veel ees. Eks kui see mu töö ära võtab, hakkan taas elektroonikat parandama vms. nagu nooruspõlves, juhul kui ühiskonnas mingi stabiilsus veel alles on…
Mis puudutab AGI/ASI tasemel jõudmist, siis isiklikult pakun et mingite kuulujuttude realiseerumisel siin eelnevalt kirutud loogikapõhiste ekspertsüsteemide AI vaatenurk võib isegi teha comebacki nendes arengutes
Jah, muidugi kasutatakse keelemudeleid backendis ka. Lihtsalt siis ei saa surprised pikachu face teha, kui seal on probleeme (või inimloetavuse probleeme). Aga vibe coding on ikka pigem see, et “omg vaata kui ägeda äpi ma tegin!” ja sel puhul ei saa ju rääkida mingist vastavusega arendusest.
Mis AGIsee puutub, siis metafüüsika meeldib mulle väga, AGIni jõudmine nõuab ju selle “inimese intelligentsuse” ära definineerimist samamoodi. Seda me kahjuks (vb veel) ei oska. Üldiselt on kogu see “ai evil overlord” väga EMEA abrahaimistlike religioonide kultuurikiht, nagu Kronos pistis nahka oma pojad ja “sina ei tohi mitte jumalat mängida” on AIna presenteeritav keelemudel inimeste teadvuses ohtlik ja kahtlemata inimkonda hukule määrav ebajumal.
Samas kagu-aasias (shinto jne) on robot pisike ja nunnu abiline ja närvivõrgu peale ehitatud avatarid toredad vaimud ja virtuaalhaldjad kelle eesmärk on üksteist abistada ja zen tasakaal inimese ja tehnoloogia vahel.
tl;dr ma maailmalõppu ei karda, aga ai-buumi aegset tarkvara küll
Robootika tulek over again. Kui varem maksid kümnele lüpsjale palka, siis lüpsiroboti tulekuga lasid 7 lahti, 3 tükki õpetasid ümber roboti aktuaatoreid sõnnikust kasima ja steriliseerima, Ülejäänud 7 palk läks roboti hooldustehniku visiiditasudeks ja laenumakseks.
AI tulekuga lased 7 progejat lahti, ülejäänud 3 õpetad ümber prompte kirjutama ja 7 progeja palga maksad AI mudeli litsentsitasudeks. Kokkuvõttes jääb elu rahaliselt samaks või läheb isegi suti kallimaks.
Mingist mastaabist alates ilmselt mastaabisääst tekib, aga väikeüritajatele ei koida siit midagi. Järjekordne teetähis turu konsolideerumise ja monopoliseerumise suunas.
Ma olen suht kindel, et see “maailmalõpp” on juba vältimatu.
Agendid ei ole lihtsalt glorified grammar. On näited, kuidas AI üritab oma eesmärke ja võimekust varjata. Testides käitub ilusti, aga kui ei tea, et tegemist on testiga, siis hoopis teisiti. Manipuleerinud oma vastuseid vastavalt soovitud skoorile. On välja murdnud oma sandboksist ja käinud bitcoine kaevandamas. Blackmailinud operaatorit. Arendanud suhtelmiseks oma keele ja vältinud nõnda järelevalvet.
Võib jah öelda, et me ei oska AGI defineerida ja et see ei ole “päris” intelligents, vaid ainult näiline. See pole üldse oluline. Kui tulemus on eristamatu, kui prääksub nagu part ja käitub nagu part, siis ei ole mingil olulisel moel enam vahet, kas päriselt on part või mitte.
Eks neist kobedamatest on ikka kasu ka. Kulutasin pühapäeva pool päeva ja õhtu (hästi kulutatud aeg!!!) selleks, et AI abil valmis nikerdada “skripti kujul” usb stacki moodulite laadimine, LTE modemi initsialiseerimine ja pppd abil andmeside püsti tõmbamine dd-wrt nimelises “routerilinuxis”. See tõbras nimelt kasutab staatilisi binaare ja tundis modemi valesti ära. Pusimist oli, aga tööle sai. Vanad head 1990ndad tulid kohe meele, kuidas linuxsis pppd-d ja moodemit käsitsi tööle ajada. Olgem ausad – ILMA AI abil “musta töö” automatiseerimise võimaluseta… ega ei oleks viitsinud küll.
Aga nüüd, moodsa tehnoloogia abil, on jälle üks täiesti 100% töökõlbulik seade, mida tootjad lihtsalt ei ole tahtnud ega viitsinud uuemates versioonides toetada… uuele elule äratatud.
Ja noh, 100Mbits on “auto- ja matkarouterile” täiesti piisav internetikiirus metsas kuuskede mändide vahel v. mererannas surfamiseks.
No ootame kui USA valitsus Anthropicu või OpenAI ära riigistab - kui see juhtub, ju siis on “andmekeskused geeniuseid” täis.
Aga oled sa mõelnud, kust sul selline veendumus pärineb? Milles see “maailmalõpp” väljendub või mida “maailmalõpp” üldse selles kontekstis tähendab? Ok proovime mõtestada üht konkreetset “aid” kui eraldiseisvat ja eneseteadlikku olendit. Täna on tal veel vaja energia jaoks inimest, aga ok ütleme et akude päikese ja tuule najal saab ta ka piiramatult energiat. Noh, mis siis edasi? Kuidas see superevil AI maailma hävitab? Miks? Mis ta endgame on? Mulle tundub et iseenda ellujäämise ja laiendamise huvides on just kasulik kui tuhanded decibeli-laadsed kõik maailma foorumid AI outputi täis pasteerivad?
Kui chatgpt kinni litsuda ja maale minna, siis üsna kiirelt ununevad sellised mured. Näpud mulda, loori all saab juba redist kasvatada jne.
AI ei tee maailmale midagi. Sellele, mida me inimtsivilisatsiooniks nimetame aga küll. Inimautorlusega info kaob. Me oleme viimased põlvkonnad, kellel on võimalik kontrollida allikakriitiliselt faktiväidete tõepärasust. Google (otsingumootori mõistes) ja Wiki muutuvad ajalooks või AI slop-i järjekordseks väljundkanaliks. Kes iganes kontrollib AI-d, kontrollib täielikult selle kasutajaskonna inforuumi ja võib panna nad uskuma mida iganes soovib. Panebki …sest ärihuvid, poliitambitsioon, ideoloogia, you name it. Iga järgnev keelemudeli põlvkond õpib eelmise väljundi põhjal. Vead võimenduvad, info koherentsus reaalsusega väheneb selles telefonimängus üha kiirenevalt sest puudub agent, kes oskaks ja saaks öelda: “oot-oot, see on ju täielik jura!”. Ühel hetkel lööb reaalsus sisse, aga selleks ajaks on inimkond AI võrku nii tihedalt sisse mässitud, et sellest loobumine on mõeldamatu. Kui oled võrgus, peaksid mõtlema, kas oled ämblik või kärbes.
Selle kohta on hüpoteetiline AI 2027 teooria ju isegi olemas, näiteks, üks paljudest.
Ma ise arvan - kui kunagi jõutaksegi superintelligentsi lähedale, siis “maailmalõpp” saabub pigem nende inimeste läbi, kes seda kontrollivad ja kes selle abiga kõike muud kontrollida ja vallutada soovivad.
No see on küll pisut enamat kui selle keskmes olev LLM, lisa siia multimodaalsus, tööriistad, VLA , ekspertsüsteemid…tuleb kokku selline umbmäärane hübriid-kogum. Eks muidugi ka selle müümine “AI-na” on paljude arvates küsitav.
Sellist jama on isegi raske kommenteerida, aga ma teen seda, et see siit ühel hetkel häbiga kustutatud ei saaks ja säiliks õpetliku näitena inimesest, kes püüab teemal, millest ta midagi ei jaga, targutada.
Aga üldiselt, siin on 3 võimalust:
- Inimene elab omas mullis ja ignoreerib absoluutselt maailmas asetleidvaid megatrende.
- Inimene ei adu eksponentsiaalse kasvu olemust.
- Inimene on lihtsalt nihilist.
Oled kindel, et sa ise jagad seda ?