Äri ei anna häbeneda - 1) kõigepealt renditakse kliendile välja masinõppepõhine koodigeneraator ning küsitakse tasu iga kooditükikese genemise eest; seejärel selgub, et masingenereeritud koodisolk sisaldab niivõrd palju niivõrd kavalaid bugisid, et allesjäänud inimtöötajad ei suuda seda solki enam hallata, mispuhul seesama kavalpea, kes sulle just solgigeneraatori rentis, pakub sulle järgmiseks välja, et 2) ok, rendi nüüd lisaks veel meilt ka masinõppepõhine solgianalüsaator, mille iga kasutusjuhu eest maksad veel lisaks eraldi. Sellepeale vist õhinapõhine klient ei tule, et kui masinõppepõhine generaator väljastab aegajalt solk-koodi, siis suure tõenäosusega masinõppepõhine analüsaator väljastab aegajalt solk-raporteid isegi korrektse koodi kohta, rääkimata ebakorrektsest koodist?
Kuuldavasti panevad soolestikubakterid väga edukalt inimese enda pilli järgi tantsima.
…ja kuna need topelt solgigeneraatorid on kordi kiiremad ja odavamad kui inimtööjõud ja kõik konkureerivad firmad kasutavad samasugust saasta, siis polegi muud varianti kui osta veel 3. ja 4. kiht slopi-roboteid-vigadeparandajaid, selmet jätta kõik need 4 kihti ära ja kasutada kallimaid, aeglasemaid, kuid kvaliteetsemat tööd tegevaid lihast ja luust inimesi.
Sealt see AI-Driven Economic Feedback Loop-i (vt. ülal) 1 versioon tulebki.
Tasuline, aga pealkiri ütleb kõik ära:
See “no natural brake” väide selle ülalkirjeldatud tagasisiderõnga kohta kehtib ainult eeldusel, et areng ei jää toppama diminishing returns lõksu. Kui juba tekib vajadus 3. ja 4. jne kihi lisamise järele stiilis “lapime solgiga läbiimbunud lapinukku uute solgiga läbiimbunud lisalappide pealeõmblemisega”, siis see ongi ju indikatsioon, et meil on diminishing returns olukord käes.
Tänapäeval pole enam midagi tasulist, see ärimudel on surnud. Mine aga oma AI manu ja küsi talt artikli kokkuvõtet, lõppeks on see isegi parem kui kogu artikli lugemine.
Ma ütleks selle kohta, et “vale aeg, vale koht, vale rakendus”
Mul mõlgub juba mõningat aega meeles selline “äriplaan”.
Asja tuum – on olemas selline asi nagu “ankur”. Müügikunnid teavad mis see on. Võetakse “mingi number” ja “ankurdatakse” kliendi mõte sinna külge, et “see asi” maksabki “harju keskmisena” nii ja naa palju.
SSL sert maksab 6 rubla kanti. Domeen maksab ka 6 eurorubla kanti aastas. Hosting on natuke kallim, aga siin on ruumi optimeerimisele-analüüsile. Variante on mitmeid.
Asja mõte – vorpida “template” pealt SADU e-poode. Natuke erineva näoga ja justkui “sõltumatud”. Ujutada google esileht üle (SEO). “Ankurdada” kliendi arusaam selle külge, et mingi “hiina ali” kaup “Eesti kaupmehe käest tellides” peabki maksma (no vähemalt 10x sisseostuhinnast).
Asja mõte siis selles, et kui keegi teeb otsingu, et “tahaks seda” (mingi hästi lihtne, levinud tarbe- või kodukaup) siis 99.8% tõenäosusega ta kukub “sinu” epoe lehele.
Edasi saab natuke žongleerida. Asja reaalne hind on 10 EUR. Sinu poed näitavad Kõikumisi" vahemikus 40-35.70 vahemikus (näiteks). Inimene vaatab, yea, siin on 5 rubla soodsam.
KaZummm!!!
Otse loomulikult töötab see ainult “massiga” lüües. Poode peab olema “sadu” (aga nende template pealt genemine AI abiga on pisiasi) ja kõik infokanalid, googled, FBd ja miks mitte ka ChatGPT tuleb neid “täis spämmida”.
Kõik need “sõltumatud” ja “iseseisvad” “epoed” lähevad sama backendi külge muidugi.
Kuidas teha et “kõrvad välja ei paistaks” — maksevahendaja. Kui inimene on konksu alla neelanud ja midagi osta soovib, siis maandub ta “makse vahendaja” otsas, mis on see reaalne OÜ, mis kõigi selle öljardi epoe taga tegelikult seisab.
Muidugi, selleks, et “kõrvad välja ei paistaks” peab veidi vaeva nägema, aga see on võimalik.
Noh, kes tahab “äripoolel” kampa lüüa 
SSL sert on tasuta, hosting maksab a la 50 kuus per server, kuhu võid istutada tuhat+ saiti.
.ee domeen on ca 10 EUR ja .com domeen ca 8 EUR kui osta hulgi ja mitte loota mõnede müüjate upselli lootuses tehtud pakkumistele.
Seda ankurdamise äriplaani on tegelikult hästi näha Amazonis.
Infokanalite täisspämmimine saab olema suurim probleem.
Küsime uhhuudelt ja amatööridelt-tugitoolispetsidelt nõuandeid terviseküsimustes. Mis siin ikka pekki saab minna?
Google has dropped a new AI search feature that gave users crowdsourced health advice from amateurs around the world. The company had said its launch of “What People Suggest”, which provided tips from strangers, showed “the potential of AI to transform health outcomes across the globe”. link
Tegelikult nad juhatavad inimesi ikka foorumite jms lehtedele, kus inimesed saavad omavahel oma tervisemuresid arutada.
Piirati AI poolt kokkukeevitatud kaheksanulliliste stiilis vastuseid.
Kusjuures sarnaste kogemustega inimeste poolt antud tervisenõuanded on peale pisikest kriitilist töötlemist paremad kui suurema osa nn arstide nõuanded.
Ainult, et nende nõuandjate hulgas on/oli suht suur % ‘entusiaste’ kes usuvad, et teavad arstidest paremini, kuigi tegelikult ei tea, sest pole õppinud midagi vaid lugenud netist mingi emakeldri-idika mõtteid.
Seepärast ma räägingi väikesest kriitilisest filtrist ja inimestest kelledel on sarnane kogemus.
Üks AI positiivseid külgi on, et avaliku elu vippidest saab teha väga naljakaid ja seejuures tõepäraseid multifilme. Isegi hääl ja kehakeel on üsna sarnane
Pole ammu niipalju naerda saanud kui neid Trumpi multifilme vaadates. Kes tahab saada miljonäriks kus ta kiunub Kimmeli väga ebaõiglaste küsimuste pärast ja tee ääres NATO limusiinidelt abi kerjates, et Hormuzi väina avada ja muud kus taat esineb ikka täieliku tolana .
Proovisin ka uut Imagine-t:
BS.
Mitte keegi ei lähe foorumisse jagama “oli häda X, käisin arsti juures, kirjutas ravimi Y, võtsin ravikuuri lõpuni ja vaegus kadus”. Seevastu võid leida mustmiljon isikliku kogemuse kirjeldust stiilis “võtsin kasemahlas marineeritud teetigudest tehtud pasteeti, esimesel nädalal oli nägemine küll pisut ähmane aga teise nädala lõpuks oligi nohu läinud. Töötab!”
Keskmise inimese keskmist kommentaari ei saa foorumi postitusi keskmistades.
Mul ei ole mingit kahtlust, et meditsiinis on AI-l suur roll, eelkõige suurte andmete (päris uuringud, kontrollitud tingimustes) töötlemisel leidmaks seoseid, mida inimmõistus ehk kohe ei leiaks/märkaks. Foorumitest aga midagi otsida ei maksa.
See AI-ga võitlemine on mõttetu, sellele enam kätt ette ei pane. 5 aasta perspektiivis on enamus arste kinga saanud ja tore on.
peaasi et see AI meditsiinlus ei pöörduks samaks Türgi ja India iluoperatsioonide ja hambaraviga, mida kohalik Tervisekassa ja meditsiin hiljem päästma peab hakkama. Minuarust tuleks nö. välismaal soodsa ravi tuksi minemise puhul inimese omaosalus olema suurem kui 50%!
sama kehtib kohalike happe ja sooda sissejoojate kohta.
Kaasaegse meditsiini suurim viga on see, et arstid ei saa tulemuspalka, vaid saavad makstud selle pealt, kui palju nad suudavad patsiendile tablette sisse sööta. Selle praktika muutmine oleks ise juba tohutu revolutsioon meditsiinis ja miks AI ei peaks seda traditsiooni murdma.
Ei kao see meditsiin ja arstid kusagile.
Haige teekond on niiviisi :
1 ) kaebab oma tervisehäda üle perearstile
2) perearst otsustab, mis uuringuid on vaja teha, et panna diagnoos ja kas on vaja haige edasi suunata eriarsti juurde
3) tehakse esmased uuringud - vereproov, kuseproov, roojaproov, arst kuulab kopsu ja südametoone, mõõdab vererõhu
4) Saadab edasi eriarsti juurde. Tehakse veel uuringuid, kallimaid ja keerukamaid . Selgub, et on pärasoolevähk. Tuleb opereerida.
5) Kirurgitiim ( kirurg, anestesioloog ja operatsiooniõde ) opereerib , pärasool eemaldatakse, kuid haige peab hakkama kandma stoomikotti, mis kinnitatakse kõhule ja kuhu koguneb roe . Jääb ellu, kuid selle elu kvaliteet on märksa viletsam kui varem.
Milliseil neist etappidest hakkab AI arsti ja meditsiiniõde asendama ?
Kindlasti ei suuda AI ilma uuringuteta vaid patsiendi kaebuste põhjal diagnoosi panna ja ta ei suuda ka operatsiooni teha.
Kogu see AI haip on sama jabur kui paanika põlvkond tagasi interneti laia leviku tõttu.
Väideti, et enam ei ole raamatuid vaja, kõike saab netist. Loeme nii Tammsaaret ja Raymond Chandleri krimkasid telefonist. Raamatuid trükitakse seniajani ja väga rohkesti
Kalliks on muidugi läinud,sest niisuguseid tiraaže nagu ENSV-s enam ei ole
Väideti, et kinol on surm . Kes läheks kinno uut või vana lemmikfilmi vaatama kui seda saab teha kodus läpakaekraanilt või voogedastusplatvormilt ?
Kinod elus seniajani .
Meditsiin ei ole friikide meelelahutus. Meditsiin on igapäevaelu koostisosa ja see käib juba praegu riigile ja patsiendile üle jõu, nii et haaratakse igast õlekorrest, mis seda monstrumit muuta aitaks. Ja AI-l on see võime olemas. Kasvõi üleminek personaalmeditsiinile, millest on aastakümneid räägitud, aga milline pole praeguse kaadriga võimalik.