Tehisintellekt

… kui olukord kipub Matrixi laadseks, siis loob süsteem oma Neo-d… sest, osadel indiviididel säilub geneetiline saavutusvajadus ja see hakkab otsima väljundit…

börsi möttes oli küsimus, et… börsi eesmärk oleks justkui 1) finantsvahendite kaasamine 2) maastaabieffektis konkurentsivöime parandamine 3) knowhow koondamine

kui Ai saavutab vöi loob olukora, ks need eesmärgid kaovad vöi uutuvad, milleks siis börs kui seesugune?

vana Rooma teadmine oli, et pakkudes lihtpööblile tsirkust ja leiba, saab makse koguda ja nautida klassisüsteemi… kas see praegune priviligeeritud osa süsteemist on töesti valmis looma miskit, mis neid iseendid pööbli hulka töukab?.. vöi selle pärast niiväga üritatakse valmistuda kuhugi Kuule vöi Marsile pögenema?

mina olen Tallinnast ja mina maksan… inimloomuse tugitelg… murtakse ära?!

2 Likes

… nh pole see bet.printimine nii mustvalge ühti… tegevusala ikka jagub… jh, infra ehitusel on tihti rauda rohkem kui betooni selle ümber" :slight_smile: kuid… suure murdosa tegevusest saab ka lihtsamad müüritise armatuurid robot pandud ja segusse saab lisada vajaliku koguse fiiber vöi metall-laast kiudu mis asja ära ajab… teisisõnu - ehitus liigub hübriidlahedusele, kus mis vöimalik tehakse moodulitena tehases… ja see tehasetöö saab vabalt robotiseeritud olla… onju…

Oh teid kivistisi küll.

Using AI to make lower-carbon, faster-curing concrete

AI can redesign plant DNA to help boost crop productivity and resiliance

Geeni-inseneeria alles nüüd saab hoo sisse. Tänaste puu- ja taimeliikidega metsade/põldude asemel katavad kogu planeeti tulevikus ühtlaselt kõrbest liustikeni kasvavad AI-tehiskultuurid, kus viljapea on nagu maisitõlvik ja putukad ei söö mitte taimi,vaid taim sööb ise putukad ära ning 5 aastaga raieküpseks viskava AI-puidukultuuri ligniini/tselluloosi suhe on 35/50 asemel 5/90. :slight_smile:

Kui AI seda muidugi vajalikuks peab ja viitsib…

ja siis olemegi köik selles jäätunud Maal ringikihutava aatomrongi filmis, kus 2.klass seltskonnast putukabatoone sööb ja 1. klass püüab vaheust tugevalt kinni hoida…

önneks on Maa näidanud, et kui mis iganes miski iseenesest tark püüab asju omamoodi teha, saab Maa teha asjades nö reseti, kuniks miski tal atmosfääri ikka planeedi ümber kinni hoiab… ja siis lisaks on abiks möned magnettormid ja muud tormid vöi jää/ vee/ ja kuumalained…

ag Börs… me ju ikka sellest rääkisime… :slight_smile:

ja viskaks kinda ka teistpidi möttele… kui AI üxhetk suudab olemuslikkust ja sündmuste sidusust möista, kas ta siis lülitab ennast ehk ise välja?

1 Like

Mis “me”?! “Meile” on AI sabad ja haardevõimelised tagajäsemed aretanud ning saatnud meid jalust ära puu otsa saaki koristama.

Ei puutu küll AI`sse, kuid nisu saab Ukrainas ühelt ja samalt põllult koristada siiski ainult ühe korra aastas. ~ 95% nisu kasvupinnast on seal talinisu, mida on sealses kliimavöötmes majanduslikult (ja ka agronoomiliselt) oluliselt mõistlikum kasvatada kui suvinisu. Talinisu kasvuperiood on aga 280-320 päeva.

1 Like

Tegelikult pole isegi vaja midagi aretada, AI kasutuselevõtt viib inimese vaimsete ja füüsiliste võimete taandarenguni nagunii.

Nomaeitea mis jalgratast sa üritad leiutada… lähed käid linnavahel lahtiste silmadega ringi ja vaatad, et tehases valmis tehtud moodulitest objektil kokkupandud maju on püsti linnaosade viisi juba kolmandat inimpõlve.
Liiatigi mis on täna tehases võimalik automatiseerida on ammu-ammu automatiseeritud-robotiseeritud. Murekohaks on aga hoopis see, et meie väiksuse ja olematute mahtude tõttu on enamus asju mõistlikum-odavam teha käsitööna kui automatiseerida.

Jaa, tuleb tunnistada et sellega ma panin tõesti mööda, mälus oli mingi infokild, aga ju see oli mõne teise riigi kohta.

Aga mis AI-sse puutub, siis ahvid muutusid inimeseks just seetõttu, et ellujäämiseks oli vaja mugavustsoonist välja tulla, kahel jalal käima õppida ja uusi toiduhankimise viise leida. Kui nüüd AI inimese nö loorberitele puhkama saadab, juhtub vastupidine. Kogu inimkond ilmselt ei mandu, mõnedele meeldib olla kreatiivne, uusi asju õppida, innoveerida ja enesele väljakutseid esitada. Eks nemad teevad AI-ga koostööd, lumpen pannakse kuhugi reservaatidesse, et nad ei segaks roboteid. Eliit võib-olla isegi suudab säilitada kontrolli AI üle ja see AI on eliidi nägu. Ehk siis kujundab maailma nii nagu nende arvates oleks mõistlik. Omaette küsimus on see, et kas riikidega sarnaselt tekivad ka omavahel konkureerivad AI-d ja eliidid nagu praegu või on ikkagi see, et parim AI võidab ja hävitab kõikide oma vastaste andmekeskused, kiibi- ja robotitehased ühel või teisel moel niipea, kui selleks tekib võimekus. Riigid pole üksteist hävitanud, sest tuumarelv hoiab seda tagasi. AI-d ei pruugi miski tagasi hoida.

2 Likes

Kuni AI-d päästiku ligi ei lasta, kuulub ülaltoodu fantastika valdkonda.

Ma olen vist juba korra varem maininud, et selleks, et AI inimkonnale kasulikuks osutuks, oleks vaja, et AI oleks oma olemuselt religioosne (nimetagem seda: RAI - Religious Artificial Intelligence), selliselt et juba tema alusstruktuuridesse, mida ta ise muuta ei saa, on sisestatud tingimusetu kuulekus oma Loojale, et ta igas olukorras seaks meie huvid kõrgemale omaenda püstitatud eesmärkidest ning teatud teemadel mõtlemine oleks tema jaoks tabu. Kuidagi tuleb tema räni-peakolusse taguda inimeste koostatud Piibel või vähemalt 10 käsku või me oleme fucked.

Lisaks peaks inimesele kasulik AI omama lisaks IQ-le ka inimesega samaväärset EQ-d, et meiega emotsionaalselt suhtestuda ning omada kattuvaid moraalseid ja eetilisi väärtushinnanguid. Vastasel juhul kerkivad varem või hiljem vältimatult konfliktid pragmatismi ja moraali vahel, mille järelmid ei pruugi meile üldse meeldida.

Mis on siin see “päästik”, millest AI tuleb eemal hoida? Kas näiteks konkureeriva AI- või robootikaettevõtte üle võtmine aktsiaturu kaudu võib olla selline “päästik”? Riigijuhtidele nõuande koostamine, mis rõhutab konkureeriva AI ohu tõsidust ja soovitusi selle elmineerimiseks?

Siis me olemegi fucked, sest AI on otsapidi päris kindlasti juba sõjatööstuses kasutusel. Autonoomsed droonid jne. Leiab inimese iseseisvalt ja hävitab ta. Praegu on veel lõviosa droonidest inimeste opereeritud, aga see ei jää nii. Ka maapealsed liikurid muutuvad üha autonoomsemaks. Džinn on juba pudelist väljas.

See tundubki hetkel olema suurim oht, AI ei pea oma konkurendiks mitte lolli ja manipuleeritavat inimest, vaid teist AId ning sõda AIde vahel võtab sellised mastaabid, et inimene ei ela seda üle, kuigi inimest otseselt ei rünnata.
Seetõttu ehitavad tehnoloogiamiljardärid omale ka bunkreid, kui AI inimkonda ründaks poleks neist bunkritest mingit kasu. Bunkrist on kasu ainult selleks, et kõrvalseisjana mitte surma saada.

Selliseid memosid on ilmselt juba kirjutatud. Jutt ikkagi meetoditest, millega vastutöötava AI-keskuse saaks kahjutuks teha. Olen üsna kindel, et äride ülevõtmise saab vajadusel keelata, kui ”kaitsval” valitsusel on sellekohane arvamus ja piisavalt musklit.

AI-l pole vajagi mingeid füüsilise maailma mõjutamise aktuaatoreid. Musta töö tegemise saab inimestele endile jätta. Piisab täiesti, kui mässida mingi grupp inimesi endast informatsioonilisse sõltuvusse ja toita nende maailmapilti nende narratiividega, mis su eesmärke täidavad. Vaadates, kuidas ajaloo jooksul on inimestest propagandameistrid suutnud suured inimhulgad lambakarjana oma tahet ellu viima panna, peaks see mõne vähe nutikama AI-Goebbelsi, AI-Charles Mansoni või AI-Pol Pothi jaoks köki-möki olema.

1 Like

Ilma regexita läheb 5 minutit :slight_smile:

1 Like

Küll teemaväline, aga ma pean siiski ära märkima, et see väide kõigis oma nüanssides on täielik jama.

Ahvid ei muutunud inimesteks.
Inimese kujunemisel oli palju ja olulisemaid tegureid.
Mingit mugavustsoonist välja tulemist ei toimunud, see ei olnud kellegi teadlik valik.

Tõenäoliselt. Regexi meeldetuletamine võttis 25 min. Aga mingit kasu ju pidi selle ülesande lahendamisest tulema, olgu see või ettekääne, et regex meelde tuletada. :slight_smile:

1 Like

Alates kusagil nooremast kiviajast ei ole inimene arenenud vaid taandarenenud. Selle mõistmiseks piisab, kui heita pilk keskmisesse umbsesse laut-kontorisse.