Blink tehisintellekt peab olema samast materjalist, nagu inimene (süsinik vs räni argument)
Süsinik ja vähemal määral ka räni on seni avastatutest ainukesed ained, millest saab moodustada keerukaid, paljudest aatomitest koosnevaid ahelaid ja kõrgmolekulaarseid polümeerühendeid. Selles mõttes on süsinik tehismõistuse loomiseks "kõige loogilisem valik".
PeaLik: See ei pea nii olema. Arvutil pole sellist piirangut, nagu on elusolenditel, kelle ajumaht on kolba suurusega piiratud. Arvuti võib olla ükskõik kui suur, loogiliseks kriteeriumiks on pigem rahaline maksumus. Nagu lennuki puhul ei pidanud võtma linnusulgi aluseks kui kõige paremat lähtekohta, võib ka AI puhul 'teha lihtsalt suurema pindalaga tiiva' ehk panna see arvutivõimsus lihtsalt kusagile ruumi istuma. Samal põhjusel ei pea AI aluseks oleva materjali struktuur olema meeletult keerukas - seda saab kompenseerida suuremat mahtu lubades.
Inimesel on siiski üks 'programmiline' kitsaskoht mis ei suuda rehkendada mööda enesekesksest silmaklapivaatest, et seeläbi samastuda teiste olendite või lausa tehisintellektist tumedanahalisusega. Selle programmijupi nimeks oli vist egotsentrism, piiritletav MINA-ga.
Lepiks kokku, et AI on elektooniline isik, kes on iseseisvalt võimeline raha teenima ja punkt ning jätaks need vabad tahted ja empaatiad ja muu sellise tilu-lilu mängust välja.
Mõistuslikuna saab käsitleda midagi sellist, millel on eneseteadliikus, vaba tahe, abstraktne mõtlemine ja loomingulisus.
See on "lõpptoode". Toorikuks oleks vaja siiski midagi, mis rohkem kui ühel kitsal alal suudaks ise end arendada ja parandada. See toorik võib olla ka täiesti primitiivne võrreldes inimesega (väga tõenäoliselt saabki olema alguses), ainus oluline kriteerium on, et ta suudaks ise arendada end. Kui sellest tipping pointist üle saadakse, siis peaks üldlevinud arvamuse kohaselt lõpptoode vaid aja ja vormistamise küsimus olema.
Piltlikult öeldes oled sa oma lootused rajanud sellele, et kui panna suurde kasti hunnik mutreid, torusid, hammasrattaid ja võlle ning seda kasti piisavalt kaua loksutada, moodustub kastis ühel hetkel toimiv auto mootor. :) No elame-näeme... Minu loogika ütleb, et kui sul ikka aimu pole, kuidas auto mootor toimib ega oska seda kokku panna, ei anna ka aeg ja ahvilik kannatlikkus mingit erilist efekti.
Fake McCoy Lepiks kokku, et AI on elektooniline isik, kes on iseseisvalt võimeline raha teenima ja punkt ning jätaks need vabad tahted ja empaatiad ja muu sellise tilu-lilu mängust välja.
HFT trading algoritm nüüd küll mingis mõttes AI pole.
Blink tehisintellekt peab olema samast materjalist, nagu inimene (süsinik vs räni argument)
Süsinik ja vähemal määral ka räni on seni avastatutest ainukesed ained, millest saab moodustada keerukaid, paljudest aatomitest koosnevaid ahelaid ja kõrgmolekulaarseid polümeerühendeid. Selles mõttes on süsinik tehismõistuse loomiseks "kõige loogilisem valik".
PeaLik: See ei pea nii olema. Arvutil pole sellist piirangut, nagu on elusolenditel, kelle ajumaht on kolba suurusega piiratud. Arvuti võib olla ükskõik kui suur, loogiliseks kriteeriumiks on pigem rahaline maksumus. Nagu lennuki puhul ei pidanud võtma linnusulgi aluseks kui kõige paremat lähtekohta, võib ka AI puhul 'teha lihtsalt suurema pindalaga tiiva' ehk panna see arvutivõimsus lihtsalt kusagile ruumi istuma. Samal põhjusel ei pea AI aluseks oleva materjali struktuur olema meeletult keerukas - seda saab kompenseerida suuremat mahtu lubades.
Sellega täiesti nõus. Linnu suled ja tiivad on lendamiseks lihtsalt võrratult efektiivsemad, kui mistahes inimese loodud lennuaparaat. Suvaline tihane või kajakas suudab teha õhus manöövreid ja maandumisi/õhkutõuse, millele ka kõige supermoodsam hävitaja ligilähedalegi ei saa ning seda võrratult parema massi/võimekuse suhtega. Inimene on lihtsalt liiga loll, et linnu lennu- ja motoorika juhtimismehhanisme mõista või veel vähem siis neid tehislikult modelleerida. Parim, millega ta hakkama saab, on ehitada suur, jäik plekikolakas ja kompenseerida oma oskamatus toore jõuga. Võrreldes evolutsiooni poolt looduga on kõik inimese loodu primitiivne, ebaefektiivne, jämedakoeline ja robustne ning tagatipuks ongi enamus inimese loodust lihtsalt looduse pealt oskamatult maha kopeeritud.
No ütleme niimodi, et siin küll paljud teadlased ja muidu tegelased ennustavad AI saabumist ja AI-ga saabuvat katastroofi. No kui vaadata 60 nendate tõsiste teadlaste ennustusi siis me peaks juba ammu marsil olema või tuumasõja poolt ära hävitatud. Enne seda kui hakata jaurama AI probleemide üle oleks tore kui me suudaksime kõigepealt üldse arusaadavalt defineerida mis asi see intellekt üldse on, ning lahendada ära enamiku inimeste seas leviva intellektipuudulikkuse.
Nüüd teine pisut jabur asi mida praegu teha üritatakse on sellele niinimetatud tuleviku AI-le meie enda probleemide ja hirmude külge pookimine. Aru ma ei mõista millepärast peaks mingisugune AI võtma kätte ja hakkama inimkonda hävitama ?
Need probleemid millega me AI-ga kokkupuutudes peame tegelema on hoopiski kaugemad ja keerulisemad kui me oma primitiivses mõistuses praegu suudame ette kujutada.
Kui nüüd mõni kaunishing loeb PeaLiK-u viimast postitust, siis see läheb küll magama nutuvõru ümber suu...
Paraku need asjad nii on ja tunneme rõõmu siiski saavutatust. Ja ei ole mõtet liialt muretseda seepärast, et äkki oleme muutunud nii võimekaks, et suudame luua tehisintellekti. Mina kavatsen homme oma primitiivsuse kiuste projekteerida ühe vidina vastavalt kliendi soovile... ja juhtima hakkab seda sitt kood, mis tehtud inimese poolt.
Muret tuleb tunda hoopis seepärast, et väga elulised protsessid ei oleks vääramatus sõltuvuses sitast tarkvarast, vaid ikka võimalik oleks üle minna käsijuhtimisele (tuumajaam, auto, lennuk, laev jne.) - juhul kui vaja.
Tin Enne seda kui hakata jaurama AI probleemide üle oleks tore kui me suudaksime kõigepealt üldse arusaadavalt defineerida mis asi see intellekt üldse on
No mingi väga üldise (kindlasti mitte ainuvõimaliku) määratluse leiab wikistki:
Intelligence has been defined in many different ways such as in terms of one's capacity for logic, abstract thought, understanding, self-awareness, communication, learning, emotional knowledge, memory, planning, creativity and problem solving. It can also be more generally described as the ability to perceive information and retain it as knowledge for applying to itself or other instances of knowledge or information, thereby creating referable understanding models of any size, density, or complexity, due to any conscious or subconscious imposed will or instruction to do so.
Osad neist tunnustest on kaasaegsetel tehissüsteemidel mingil määral olemas, osad aga veel kaugeltki mitte.
Nõus Tiniga, et enne vaidlema hakkamist peaks täpsemalt ära määratlema, millest me üldse räägime. Nendes vaidlustes on justkui kaks erinevat AI-d. Esimene on see, kes peaks olema ja käituma nagu inimene - tajuma emotsioone, tegema vigu jne. siia kategooriasse läheb ka seesama Turingi test, st. eeldus, et AI peaks suutma käituda nagu inimene, nii et inimene ei suuda AI-d teisest inimesest eristada. Kokkuvõtlikult on 'esimest liiki' AI nö. 'oma näo järgi loodud' AI. Loome masinast inimest.
Teist 'tüüpi' AI-d võiks kokkuvõtlikult iseloomustada - õppimisvõimeline masin. Siin on lugu natuke lihtsam - riistvara areneb tohutu kiirusega. Samamoodi kasvab võrgus (pilves) oleva informatsiooni hulk. Nüüd on küsimus algoritmi loomises, mis paneks selle AI ise informatsiooni koguma, sellest järeldusi tegema ja otsuseid langetama ilma, et ükski konkreetne inimese loodud programmijupp neid olukordi talle ette kirjutaks.
Võib ilmselt väita, et õigel AI-l oleks mõlemad omadused, aga minu meelest inimliku masina loomisest oleme hetkel veel päris kaugel. Küll aga ei pruugi kaugel olla õppimisvõimelise masina sünd. Ja seegi muudaks maailma minu meelest oluliselt.
No pigem tooksin välja kolm erinavt varianti AI-st millest tihtipeale kiputakse rääkima.
1. Õppimise ja analüüsivõimeline masin mis ei ole võimeline midagi uut loooma. 2. Kõikides omadustes vähemalt võrdne või pisut parem inimesest, võimeline looma midagi uut. 3. Midagi täiesti ettekujutamatut, mis on inimese võimetest kaugelt võimekam ning omab rohkem võimeid kui inimene.
Kardetakse peamiselt seda, et tüüp 3 masin hakkab lahendama tüüp 2 probleeme ning loomulikult tundub selline masin kogu inimkonna jaoks deus ex machina.
PeaLiK Võrreldes evolutsiooni poolt looduga on kõik inimese loodu primitiivne, ebaefektiivne, jämedakoeline ja robustne ning tagatipuks ongi enamus inimese loodust lihtsalt looduse pealt oskamatult maha kopeeritud.
Ei saa nõus olla. Näiteid peaks igaüks pisikese mõtlemisega olema võimeline mitmeid tooma.
Piltlikult öeldes oled sa oma lootused rajanud sellele, et kui panna suurde kasti hunnik mutreid, torusid, hammasrattaid ja võlle ning seda kasti piisavalt kaua loksutada, moodustub kastis ühel hetkel toimiv auto mootor. :) No elame-näeme... Minu loogika ütleb, et kui sul ikka aimu pole, kuidas auto mootor toimib ega oska seda kokku panna, ei anna ka aeg ja ahvilik kannatlikkus mingit erilist efekti.
Kas vahe võib olla ka selles, millise motivatsiooni ning ressurssidega kasti loksutatakse? Kuni tsivilisatsiooni mõistes väga hiljutise ajani on küsimusega, kuidas mootor toimib, tegelenud peaasjalikult filosoofid ja kirjanikud - üksi või väheste mõttekaaslastega, nädala peale söödud üks sibul, motiveerituna eelmise mõtleja teostest, käputäiest tudengitest ja lootusest, et kunagi keegi neidki loeb. Arusaamine, mis teeb mõistusest mõistuse on olnud nice to have. Hetkel loksutavad kaste võidu Google, Baidu, Microsoft jt. (keskvalitsused?) kulutades varasemaga võrreldes üüratuid ressursse ja paistab, et sellest on saanud must have. Tavaliselt tekib inimkonnal motivatsioon mõne asjaga piisavalt tegeleda siis, kui sel arvatakse olevat sõjaline rakendus. Ning me oleme liik, kes on end piisavalt motiveerinuna pannud 50 lühikese aasta vältel inimese kosmosesse ja siis suurema arvutusvõimsuse, kui kosmosesse saatmiseks kulus, igale viiendale koos puutetundliku ekraani ja Wikipedia ligipääsuga taskusse.
sr71 . on meeletu arvutusvõime... kuid see ei ole määrav.
Alustaks sellest, et millised on võimalused tekitada kahendüsteemile tuginedes abstraktset mõtlemist?
mis see binaarsüsteem asjasse puutub? ajus liiguvad ka neuronite vahel väga lihtsad elektriimpulsid, lihtsalt nende neuronite vahelisi ühendusi ehk sünapseid on tohutu hulk. kahjuks ei tea me veel, kuidas ajus nendest elektriimpulsitest see abstraktne mõte tekib.
mis see binaarsüsteem asjasse puutub? ajus liiguvad ka neuronite vahel väga lihtsad elektriimpulsid, lihtsalt nende neuronite vahelisi ühendusi ehk sünapseid on tohutu hulk. kahjuks ei tea me veel, kuidas ajus nendest elektriimpulsitest see abstraktne mõte tekib.
Vägagi palju puutub. Kahendsüsteem on absoluutselt loogiline. Ajus toimuv on aga väga keeruline "analoogtehnika", kus seisundeid rohkem kui 1 või 0.
Digitaalloogika on ehe näide inimese maksimaalsest "loovusest". PeaLik tõi mitmeid näiteid kui "hästi" inimene looduse analooge teeb. Info edastamiseks säilitamiseks ja töötlemiseks on digitaalloogika tore asi, aga AI vajab rohkemat kui pooljuhtidega teha annab - pane neid ni palju kui tahad, see võib mingi hetk jätta MULJE, et on nagu päris, kuid siiski ei ole. Õppimise käigus toimuvad mitmed protsessid elusa organismi ajus ja tekivad ka füüsilised muutused, mitte ainult "energeetilised" (muutub väli aju osades), kuid infotehnoloogia puhul jääb protsessor samaks ja ainus muutus, mis võimalik on kas andmed andmebaasis või kirjutab keegi juurde funktsiooni, kuid seda funktsiooni kirjutab juurde siiski eelnevalt inimese poolt loodud funktsioon, right?
Edit: AI on inimese jaoks kui ülesanne hüpata üle oma varju.
Vägagi palju puutub. Kahendsüsteem on absoluutselt loogiline. Ajus toimuv on aga väga keeruline "analoogtehnika", kus seisundeid rohkem kui 1 või 0.
Digitaalsest infost analooginfo tegemine ja vastupidi on ammuaega nii teoreetilisel kui praktilisel tasemel lahendatud küsimus. Üks korralik võrguinimene ütleks sulle, et ära aja füüsilist ja esitluskihti sassi :).
Vägagi palju puutub. Kahendsüsteem on absoluutselt loogiline. Ajus toimuv on aga väga keeruline "analoogtehnika", kus seisundeid rohkem kui 1 või 0.
Digitaalsest infost analooginfo tegemine ja vastupidi on ammuaega nii teoreetilisel kui praktilisel tasemel lahendatud küsimus. Üks korralik võrguinimene ütleks sulle, et ära aja füüsilist ja esitluskihti sassi :).
really?
Kas seda ka tead kui vigaselt see juhtub? Võtame kasvõi siinus-signaali, kui inimene selle ära digitaliseerib ja pärast uuesti analoogiks muundab on vahe välja analüüsitav. Tõsi, meil kasutatavate rakenduste puhul ei oma see tähtsust, kuid ärme räägi, et see kõik on lihtne ja inimene valdab antud teemat 100% - inimene teeb seda vigadega. Rääkides analoogtehnikast, siis matemaatikas on siinust lihtne arvutada, aga praktikas seda täiuslikult genereerida ei ole võimalik.
Üks kõige lihtsamaid näiteid selgituseks on audio digitaliseerimine ja uuesti analoogiks muundamine. Signaal jääb sakiline ja siis üritatakse seda siluda või võetakse kasutusele rohkem bitte, et sakid jääks väiksemaks.
Sa siin hõiskad, et kõik on ammu lahendatud. Pole. Probleemid on põhimõtteliselt samad, mis 30 aastat tagasi, aga on saavutatud teatud meetodid "korrigeerimiseks", mis on "piisav" meie lihtsate rakenduste puhul.