Ainuke asi mis tegelikult maksab, on oskus tekitada uut teadmist, aga see pole miskit müstilist. See on lihtsalt võime mingit väiksemat mustrit või mustrifragmenti sobitada mingisse keerulisemasse mustrisse.
Hea näide on selline:
Meil on teadmine: Jüri on 183, Mari on 173.
Uus teadmine, mida siit järeldada, võiks olla: xx,xx% tõenäosusega on tegemist Jüri ja Mari pikkusega.
Ei inimesele ega mingile programmijupile ei ole piisavate varasemate analoogiate põhjal sellise järelduse tegemine väga keeruline. Ja nii lihtne see uue teadmise tekitamine tegelikult ongi. Ja kõik.
siimos
See oleks oluline kui kopeerida inimmõistust.
Kaldun arvama, et ühtegi teistsugust mõistust inimene modelleerida ei suuda. Tegelikult jääb ta hätta juba isegi selle ette kujutamisega, milline mingi "teistsugune" mõistus välja võiks näha.
siimos
AI võib paljunemiseks ja ellujäämiseks teise strateegia valida, seega pole sellele neid omadusi vaja ja kogu intelligents võib inimesest oluliselt erineda.
Paljunemine ja ellujäämine pole mõistuslikkuse defineerimisel olulised tunnused. Suvaline amööb või bakter saab nende asjadega muretult hakkama ja ometi ei pea me teda kuigi vägevaks mõttehiiglaseks.
Paljunemine ja ellujäämine pole mõistuslikkuse defineerimisel olulised tunnused. Suvaline amööb või bakter saab nende asjadega muretult hakkama ja ometi ei pea me teda kuigi vägevaks mõttehiiglaseks.
Be kind, resourceful, beautiful, friendly, have initiative, have a sense of humor, tell right from wrong, make mistakes, fall in love, enjoy strawberries and cream, make someone fall in love with it, learn from experience, use words properly, be the subject of its own thought, have as much diversity of behaviour as a man, do something really new.
Need asjad taanduvad inimesel ürginstinktile paljuneda ja ellu jääda, nii on aju sadade tuhandete aastate jooksul arenenud ja need samad instinktid juhivad alateadvuslikult kõikki neid protsesse. Olenemata sellest kas keegi teadvustab seda või mitte. Kui paljunemine ja ellujäämine pole mõistuslikkuse defineerimisel olulised, siis pole ka selles nimekirjas toodud sotsiaalsed omadused. Miks peaks arvutil olema teadvusomadus "make someone fall in love with it", mis näeb ette partneri meelitamise ja bioloogilisse seksuaalsesse vahekorda astumise ja paljunemise.
Laias laastus jaotatakse AI kolme kategooriasse:
1) Artificial Narrow Intelligence (ANI): Täna eksisteeriv ja meie elu igapäevaselt mugavamaks tegev tehnoloogia. ANI mängib inimesest paremini malet, arvutab kiiremini, mäletab fakte täpselt, suudab etteantud parameetritega jäljendada lihtsamaid (aga mitte enam täiesti primitiivseid) inimtegevusi, nt. auto juhtimine liikluses.
2) Artificial General Intelligence (AGI): Täna mitte eksisteeriv AI, millel oleks samasugune võime asju laiemalt mõista, nagu inimesel. Google's selle valdkonna juhina töötav ja kogu AI-temaatika üheks juhtivaks teadlaseks ja arvamusliidriks peetava Ray Kurtzweili hinnangul on AGI saavutatav hetkeks, mil $1000 eest saab samapalju arvutusvõimsust osta kui on inimese ajul. 1985a. sai selle eest ühe triljondiku, 1995a. ühe miljardiku, 2005a. ühe miljondiku ja täna ca. ühe tuhandiku. Umbes 2025a. peaks suvaline arvuti omama samapalju arvutusvõimsust kui inimaju. RK hinnangul suudetakse umbes sel ajal erinevad ANI-d kombineerida ja panna süsteem ise õppima ja end täiendama sinnani, et tekiks AGI. See aeg võib varieeruda, sadade teadlaste ennustuste keskväärtuseks tuli 2040a, mil peeti AGI olemasolu tõenäolisemaks kui selle mitte eksisteerimist.
3) Artificial Superintelligence (ASI): Tekib peale seda kui AGI end ise arendama ja täiendama õpib. Ilmselt tekib see äärmiselt kiiresti (intelligence explosion) ja sel hetkel pole enam inimestel eriti sõnaõigust. Mõne arvamuse kohaselt võib ASI juba tundide jooksul muutuda inimesest sadu tuhandeid kordi intelligentsemaks, seda eelkõige law of accelerating returns fenomenile. S.t. kui ASI juba tekkinud on, siis on inimeste kord vaadata ja imestada, mis meist ja maailmast saab. Nagu vihmauss ei oska inimeste motiive ja tegevust mõista, ei oskaks meie ilmselt ka ASI omadest midagi arvata. Aga tõenäoliselt on ASI-l meid vähem vaja kui meil vihmaussi.
1) Artificial Narrow Intelligence (ANI): Täna eksisteeriv ja meie elu igapäevaselt mugavamaks tegev tehnoloogia. ANI mängib inimesest paremini malet, arvutab kiiremini, mäletab fakte täpselt, suudab etteantud parameetritega jäljendada lihtsamaid (aga mitte enam täiesti primitiivseid) inimtegevusi, nt. auto juhtimine liikluses.
2) Artificial General Intelligence (AGI): Täna mitte eksisteeriv AI, millel oleks samasugune võime asju laiemalt mõista, nagu inimesel. Google's selle valdkonna juhina töötav ja kogu AI-temaatika üheks juhtivaks teadlaseks ja arvamusliidriks peetava Ray Kurtzweili hinnangul on AGI saavutatav hetkeks, mil $1000 eest saab samapalju arvutusvõimsust osta kui on inimese ajul. 1985a. sai selle eest ühe triljondiku, 1995a. ühe miljardiku, 2005a. ühe miljondiku ja täna ca. ühe tuhandiku. Umbes 2025a. peaks suvaline arvuti omama samapalju arvutusvõimsust kui inimaju. RK hinnangul suudetakse umbes sel ajal erinevad ANI-d kombineerida ja panna süsteem ise õppima ja end täiendama sinnani, et tekiks AGI. See aeg võib varieeruda, sadade teadlaste ennustuste keskväärtuseks tuli 2040a, mil peeti AGI olemasolu tõenäolisemaks kui selle mitte eksisteerimist.
3) Artificial Superintelligence (ASI): Tekib peale seda kui AGI end ise arendama ja täiendama õpib. Ilmselt tekib see äärmiselt kiiresti (intelligence explosion) ja sel hetkel pole enam inimestel eriti sõnaõigust. Mõne arvamuse kohaselt võib ASI juba tundide jooksul muutuda inimesest sadu tuhandeid kordi intelligentsemaks, seda eelkõige law of accelerating returns fenomenile. S.t. kui ASI juba tekkinud on, siis on inimeste kord vaadata ja imestada, mis meist ja maailmast saab. Nagu vihmauss ei oska inimeste motiive ja tegevust mõista, ei oskaks meie ilmselt ka ASI omadest midagi arvata. Aga tõenäoliselt on ASI-l meid vähem vaja kui meil vihmaussi.
siimos, rangelt võttes on sul muidugi õigus, aga ma usun, et Turingi tekst oli mõeldud tervikuna, andmaks edasi seda erakordsust ja ainulaadsust, milleks inimmõistus suuteline on ning illustreerimaks lõhet, mis meil masinatega (vähemalt esialgu veel) on. Kunagi kauges tulevikus ehk tõesti suudab mõni arvuti maalida omenda vabast tahtest midagi samaväärset, kui Leonardo da Vinci "Mona Lisa" või saada inspiratsiooni kirjutamaks raamatut, mille kõrval Kafka "Protsess" tundub klassikirjand, aga hetkel ma seda kuskilt tulemas ei näe.
Ma nimetaks intellekti põhimõttelist olemust "ELU saladuseks" ja binaarkoodiga seda lahti ei häki, aga edu!
Kahju ainult, et väga palju raha põletatakse selle suuna peal ära - umbes nagu kliima soojenemine (keegi kusagil saab miljoneid ja selle eest saab oma mänge mängida ning kirjutada "uurimustöid" jne.)
Kahju ainult, et väga palju raha põletatakse selle suuna peal ära - umbes nagu kliima soojenemine (keegi kusagil saab miljoneid ja selle eest saab oma mänge mängida ning kirjutada "uurimustöid" jne.)
sr71
Ma nimetaks intellekti põhimõttelist olemust "ELU saladuseks" ja binaarkoodiga seda lahti ei häki, aga edu!
Kahju ainult, et väga palju raha põletatakse selle suuna peal ära - umbes nagu kliima soojenemine (keegi kusagil saab miljoneid ja selle eest saab oma mänge mängida ning kirjutada "uurimustöid" jne.)
Kas see arvamus põhineb ka millelgi, peale isikliku uskumuse? Kas kogu valdkonna juhtivad teadlased on tõesti kõik full retardid ja midagi nii olulist kahe silma vahele jätnud?
Blink
3) Artificial Superintelligence (ASI): Tekib peale seda kui AGI end ise arendama ja täiendama õpib. Ilmselt tekib see äärmiselt kiiresti (intelligence explosion) ja sel hetkel pole enam inimestel eriti sõnaõigust.
Selle teooria nimi on tehnoloogiline singulaarsus ja usku sellesse nimetatakse singularitanismiks.
Kui see tõesti peaks teoks saama, on inimkond mõnes mõttes saavutanud oma ülima eesmärgi ja loonud üliolendi, mis on olemuslikult võrreldamatult väärtuslikum, kui inimene ise. Võimalik, et mingit konflikti üldse ei tekigi. Mõistuslikkuse eelduseks on empaatia ning väga tõenäoline, et see meie "laps" leiab endas empaatia ka meie vastu, nii nagu meie tunneme empaatiat igasugu vähemate olendite vastu, nagu linnud, liblikad ja sipelgad, kellega me seda maailma jagame.
Õige koht alustamiseks on just binaarkood, ainult ühed ja nullid, kõik on väga lihtne, aga aeglane. Seeeest on jalad tugevasti vastu vundamenti ja võib hakata keerukuses kõrgemale ronima, järgmine level oleks ASCII kood jne. Teisest otsast alustamine oleks sama absurd kui puu latvas istuda ja nuputada milline küll on DNA mille põhjal on selline puu kasvanud.
Blink
Kas see arvamus põhineb ka millelgi, peale isikliku uskumuse? Kas kogu valdkonna juhtivad teadlased on tõesti kõik full retardid ja midagi nii olulist kahe silma vahele jätnud?
Saan asjast nii aru, et kui oled suurema osa oma elust tegelenud elektroonika ja tarkvara arendamise ja sellega seotud probleemide analüüsiga, siis ei anna see alust enda seisukohtade omamiseks. Alati on vaja kedagi jäljendada ja tsiteerida. Vastasel juhul ei kuulu sa arvestatavasse kängi.
Eks seda skepsist on väljendanud ka neurobioloogid ja juurde võib veel haakida teema, et meie elu on süsinikupõhine, siis kuidas oleks ikkagi ränipõhise eluga ja kas kusagil on selliseid eluvorme, millel ka meie jaoks mõistetav intellekt.
Fake McCoy
...järgmine level oleks ASCII kood jne. .
Wow... ASCII ei põhinegi ühtedel ja nullidel?
Vahet ei ole mitu interpereteerimiskihti sa lood, lõpptulemuseks on masinkood (binaarne) ja asja olemus on binaarne/loogiline.
Et asjale vinti peale keerata, siis ei ole masinas isegi juhusliku arvu generaator 100% juhuslik. Selle kohta uurimustöid tehtud mitmeid. Kipub olema tendents kalduda kusagile. Seepärast ka krüptovõtmete genereerimisel soovitatakse vahel liigutada hiirt vms. et tekitada mingit andmevoogu ja pidada seda "suvaliseks".
Aga asja põhiolemust eirata ja loota, et selle peale hakab jooksma AI.. mina sellesse uskuda ei suuda. Küll aga usun sellesse, et primitiivne inimene üha rohkem kirjutab sitta koodi ja tahab anda kõik asjad selle sitasti kirjutatud koodi juhtida - nii ei ole maailmalõpp tõesti kaugel.
Tahtsin veel lisada, et jalad ikka korralikult vasta maad oleks ja liiga keeruline ei oleks, siis võiks AI arendamist alustada puust treitud punnidega ja need omavahel nööriga ühendada - noh umbes nagu nöörist tõmmatav hampelmann :-))) Kui siis ikka kõvasti arendada.... küll see AI ka tuleb. Hoolimata sellest, et vahendid ja materjalid on selleks sobimatud.
Võtame lihtsa näite: Kas arvuti suudaks tajuda, kas inimese hääl, kehakeel, näoilme muutusid just vaenulikumaks?
- Kui kaamera analüüsib väga suure eraldusvõimega näojooni, keha liikumist ja võrdleb neid andmebaasis oleva infoga, et mõista, kuidas inimene parasjagu reageeris, siis mida teeb ta teisiti võrreldes imikuga? Imik ei saa ka alguses nt. sarkasmist aru, aga tänu väga kiirele õppimisvõimele see paraneb kiirelt.
- Mikrofoni kaudu saab iga heli tema parameetrite järgi analüüsida. Nii sageduse, sõnakasutuse kui muu järgi. Küsimus on vaid tehnilises võimekuses ja võrdlusbaasi olemasolus.
Hüpoteetiline näide: Läheme 5a pärast kusagile Pakistani kolkakülasse. Oleme varustatud kõrgtehnoloogiliste seadmetega, mis on pilves ühendatud andmebaasidega (a la google glass, mikrofonid jne).Teeme enda arust vaimuka nalja inglise keeles, mille peale muutuvad kohalikud tigedaks, hakkavad omavahel kohalikus keeles seletama ja keegi saadetakse toast välja. Arvuti ütleb meile kiiresti, et oleme just külavanema tütart tahtmatult solvanud ja kohe kutsutakse peaväljakul kokku omakohus, mis 99.9% varasematel juhtudel on lõppenud kividega surnuks loopimisega. Leiame hädavale, lubame autost kingituse tuua ja teeme ruttu nahad.
Kõigeks selleks on täna tehniline võimekus põhimõtteliselt olemas. Kas toodud näites päästis meid meie enda või arvuti tarkus? Kui arvuti poolt kasutatavasse andmebaasi lisandub iga päev sadu miljoneid uusi näiteid, kuidas erinevad inimesed olukordades käituvad, siis kui kaua läheb aega, et arvuti muutuks paremaks "suhtlejaks" ja inimestest aru saajaks kui keskmine inimene? Kasvõi mingites üsna piiratud olukordades, kus inimesel on selge handicap, keeleline, kultuuriline vms? Põhimõtteliselt on küsimus siiski vajaliku info kogumises ja töötlemises, mitte selles, et inimesel on mingi 'special human touch', milleni arvutid kunagi ei küündiks.
- Kui kaamera analüüsib väga suure eraldusvõimega näojooni, keha liikumist ja võrdleb neid andmebaasis oleva infoga, et mõista, kuidas inimene parasjagu reageeris, siis mida teeb ta teisiti võrreldes imikuga? Imik ei saa ka alguses nt. sarkasmist aru, aga tänu väga kiirele õppimisvõimele see paraneb kiirelt.
- Mikrofoni kaudu saab iga heli tema parameetrite järgi analüüsida. Nii sageduse, sõnakasutuse kui muu järgi. Küsimus on vaid tehnilises võimekuses ja võrdlusbaasi olemasolus.
Hüpoteetiline näide: Läheme 5a pärast kusagile Pakistani kolkakülasse. Oleme varustatud kõrgtehnoloogiliste seadmetega, mis on pilves ühendatud andmebaasidega (a la google glass, mikrofonid jne).Teeme enda arust vaimuka nalja inglise keeles, mille peale muutuvad kohalikud tigedaks, hakkavad omavahel kohalikus keeles seletama ja keegi saadetakse toast välja. Arvuti ütleb meile kiiresti, et oleme just külavanema tütart tahtmatult solvanud ja kohe kutsutakse peaväljakul kokku omakohus, mis 99.9% varasematel juhtudel on lõppenud kividega surnuks loopimisega. Leiame hädavale, lubame autost kingituse tuua ja teeme ruttu nahad.
Kõigeks selleks on täna tehniline võimekus põhimõtteliselt olemas. Kas toodud näites päästis meid meie enda või arvuti tarkus? Kui arvuti poolt kasutatavasse andmebaasi lisandub iga päev sadu miljoneid uusi näiteid, kuidas erinevad inimesed olukordades käituvad, siis kui kaua läheb aega, et arvuti muutuks paremaks "suhtlejaks" ja inimestest aru saajaks kui keskmine inimene? Kasvõi mingites üsna piiratud olukordades, kus inimesel on selge handicap, keeleline, kultuuriline vms? Põhimõtteliselt on küsimus siiski vajaliku info kogumises ja töötlemises, mitte selles, et inimesel on mingi 'special human touch', milleni arvutid kunagi ei küündiks.
Blink, Sa praegu lõid piltlikult öeldes jalaga juba lahti olnud ukse lahti.
Kunagi ammu olid kohmakad translaatorid - elektroonilised sõnastikud. Täna on Google translate, tõsi küll see suudab vaid teatud keeli tõlkida ja kontekstiga teeb hirmsaid vigu. Anname andeks, sest baas täieneb ja asi muutub paremaks. Nüüd aga põhiküsimuse juurde, kas see on AI?
Vabandust, aga see on hunnik ettekirjutatud funktsioone, mida rakendatakse sõltuvalt andmebaasist leiduvast.
Ahjaa meelde tuli, mida tahtsin ennist veel ära mainida. Kas teate, et on kirjutatud uurimustöid zombide võimalikkusest ja nende võimalikust käitumises? Ei saa öelda, et peaks tundma aukartust kui mainitakse "teadus", "juhtivad teadlased" või veel hullem "arvamusliidrit". Täna publitseeritakse sõna otseses mõttes igasgust sitta ja seda igasuguse nime all ja parimal juhul väljaanne vabandab hiljem, et selline sitt juhtus.
PS. Kindlasti ei taha ma naeruvääristada teadust. Kuid nagu iga muu valdkonna puhulgi, ei ole mitte kõik kohe surmtõsiselt võetav ja epohhi loov. Katsetama peabki.
Kunagi ammu olid kohmakad translaatorid - elektroonilised sõnastikud. Täna on Google translate, tõsi küll see suudab vaid teatud keeli tõlkida ja kontekstiga teeb hirmsaid vigu. Anname andeks, sest baas täieneb ja asi muutub paremaks. Nüüd aga põhiküsimuse juurde, kas see on AI?
Vabandust, aga see on hunnik ettekirjutatud funktsioone, mida rakendatakse sõltuvalt andmebaasist leiduvast.
Ahjaa meelde tuli, mida tahtsin ennist veel ära mainida. Kas teate, et on kirjutatud uurimustöid zombide võimalikkusest ja nende võimalikust käitumises? Ei saa öelda, et peaks tundma aukartust kui mainitakse "teadus", "juhtivad teadlased" või veel hullem "arvamusliidrit". Täna publitseeritakse sõna otseses mõttes igasgust sitta ja seda igasuguse nime all ja parimal juhul väljaanne vabandab hiljem, et selline sitt juhtus.
PS. Kindlasti ei taha ma naeruvääristada teadust. Kuid nagu iga muu valdkonna puhulgi, ei ole mitte kõik kohe surmtõsiselt võetav ja epohhi loov. Katsetama peabki.
sr71: Vabanda, aga sinu argumentide puhul peabki seda lahtist ust näitama ja korduvalt sisse-välja käimist juhendama. Sinu peamine argument paistab olevat 'seda ei saa teha, sest seda pole seni tehtud'. Sinu teine argument paistab olevat, et tehisintellekt peab olema samast materjalist, nagu inimene (süsinik vs räni argument), tõenäoliselt peab tal ka sama arv jäsemeid ja sama kiire karvakasv olema. Ma oma võhiklikkuses kaldun arvama, et see nii olema ei pea. Aga ega eskimotele ei saanud ka keegi selgeks tehtud, et rauast laev ujub, enne kui nad ise seda nägid. Kes lendavast ja sulgedeta raudlinnust rääkis, see võidi suisa nõrgamõistuslikuks liigitada.
Blink,
Selles näites päästis meid meie enda tarkus. Arvuti asemel võib selles näites meile sama hästi abiks olla mingi turismifirma poolt koostatud Pakistani reisiteatmiku paberväljaanne, mis sisaldab infot Pakistani külaelu kommete kohta.
Info või teadmised, koos selle edastusmehhanismiga pole mitte mingis mõttes see, mida mõistetakse intellekti all. Samuti pole maleprogrammidel või auto juhtimise sensorsüsteemidel midagi pistmist mõistusega. Primitiivsed deterministlikud algoritmid, ei muud. Mõistuslikuna saab käsitleda midagi sellist, millel on eneseteadliikus, vaba tahe, abstraktne mõtlemine ja loomingulisus. Probleem nende kvaliteetidega on aga see, et inimene isegi ei mõista hästi nende toimemehhanisme ega suuda neid seega ka tehislikult modelleerida.
Blink
Kõigeks selleks on täna tehniline võimekus põhimõtteliselt olemas. Kas toodud näites päästis meid meie enda või arvuti tarkus?
Selles näites päästis meid meie enda tarkus. Arvuti asemel võib selles näites meile sama hästi abiks olla mingi turismifirma poolt koostatud Pakistani reisiteatmiku paberväljaanne, mis sisaldab infot Pakistani külaelu kommete kohta.
Info või teadmised, koos selle edastusmehhanismiga pole mitte mingis mõttes see, mida mõistetakse intellekti all. Samuti pole maleprogrammidel või auto juhtimise sensorsüsteemidel midagi pistmist mõistusega. Primitiivsed deterministlikud algoritmid, ei muud. Mõistuslikuna saab käsitleda midagi sellist, millel on eneseteadliikus, vaba tahe, abstraktne mõtlemine ja loomingulisus. Probleem nende kvaliteetidega on aga see, et inimene isegi ei mõista hästi nende toimemehhanisme ega suuda neid seega ka tehislikult modelleerida.
Jah, oma primitiivsuse juures väidan, et Intelligence (A-ta või A-ga) on ilmselt energia, mida meie füüsika täna veel ei tunne ja seepärast ka religioon üritab tegeleda nende küsimustega, millega ta kohe mitte kuidagi hakkama ei saa.
Et see energia suudaks olla "teovõimeline" vajab see mingite eeltingimuste täitmist - toimiv keha jne.
Teovõimelisus - Alan Turingi test.
Seni kuni me usume, et AI saab olla ka "hoomamatu" kogus meie endi poolt kirjutatud funktsioone topituna kahendsüsteemse loogika/räniklotsi peal, siis olen kindel, et see ei toimi. See jätab mulje, et on justkui Intelligence... kuid siiski ei ole. Või oot... äkki artificial tähendabki seda, et jätab mulje nagu oleks? Tegelikult on lihtsalt nagu... üleskeeratav part? Selline minu eksistentsi küll ei ohusta.
Et see energia suudaks olla "teovõimeline" vajab see mingite eeltingimuste täitmist - toimiv keha jne.
Teovõimelisus - Alan Turingi test.
Seni kuni me usume, et AI saab olla ka "hoomamatu" kogus meie endi poolt kirjutatud funktsioone topituna kahendsüsteemse loogika/räniklotsi peal, siis olen kindel, et see ei toimi. See jätab mulje, et on justkui Intelligence... kuid siiski ei ole. Või oot... äkki artificial tähendabki seda, et jätab mulje nagu oleks? Tegelikult on lihtsalt nagu... üleskeeratav part? Selline minu eksistentsi küll ei ohusta.
Mõistuslikuna saab käsitleda midagi sellist, millel on eneseteadliikus, vaba tahe, abstraktne mõtlemine ja loomingulisus.
See on "lõpptoode". Toorikuks oleks vaja siiski midagi, mis rohkem kui ühel kitsal alal suudaks ise end arendada ja parandada. See toorik võib olla ka täiesti primitiivne võrreldes inimesega (väga tõenäoliselt saabki olema alguses), ainus oluline kriteerium on, et ta suudaks ise arendada end. Kui sellest tipping pointist üle saadakse, siis peaks üldlevinud arvamuse kohaselt lõpptoode vaid aja ja vormistamise küsimus olema.
Blink
tehisintellekt peab olema samast materjalist, nagu inimene (süsinik vs räni argument)
Süsinik ja vähemal määral ka räni on seni avastatutest ainukesed ained, millest saab moodustada keerukaid, paljudest aatomitest koosnevaid ahelaid ja kõrgmolekulaarseid polümeerühendeid. Selles mõttes on süsinik tehismõistuse loomiseks "kõige loogilisem valik".
Blink
See toorik võib olla ka täiesti primitiivne võrreldes inimesega (väga tõenäoliselt saabki olema alguses), ainus oluline kriteerium on, et ta suudaks ise arendada end. Kui sellest tipping pointist üle saadakse, siis peaks üldlevinud arvamuse kohaselt lõpptoode vaid aja ja vormistamise küsimus olema.
Ennast arendada? Et kirjutab oma põhitsüklisse funktsioone juurde või võtab ette olemasolevad? Loeb läbi "kirjutaSiiaProg.KeeleNimi" kommenteeritud raamatu ja viskab ise (Loe: Loob Uut) mitu rida koodi juurde?
Kahtlustan, et selleks peab inimene kirjutama IF funktsiooni, mis rakendub teatud juhtudel ja siis kirjutab inimese poolt ette antud jupi juurde. Krt, aga seda peaks ju masin ise tegema? Jõuame jälle punkti, et me peame programmi kirjutama need jupid, mis midagi teevad. "Ta" ise ei tee midagi, sest seda ei ole olemas. On lihtsalt hoomamatu kogus halba koodi, mida aastate jooksul kokku kirjutame ja mis käivitub tingimuslikult - nii nagu oleme programmi kirjutanud. Aga kui seda kõike on piisavas koguses ja kõik IF statemendid paneme sõltuma mingist suvast, siis jääb MULJE, et näe mõtleb ja langetab otsuseid ise... tegelikult ikkagi "hoomamatu" kogus sitta koodi, mis kirjutatud primitiivse inimese poolt - üleskeeratav part. Ei ole kahjuks päris.