Palun, kasutage tasulist versiooni ja reasoning mudeleid (OpenAI omadest nt GPT5 thinking või o3), kui on veidigi sisulised teemad.
Tasuta kontod on sisuliselt tootedemod.
Jutumudelid sobivad tekstitöötluseks.
Pole uurinud mis nende tasuliste hinnad on?
ChatGPTkuutasu on €23, Google Gemini €22
Prod ja Ultrad maksavad €200+
Tasuta versioonid võivad ka ka täiesti julmalt neid andmeid endasse salvestada, mida sa sisendisse annad. Pmst maksadki oma andmetega teenuse eest kui pärisraha ei raatsi välja käia.
Eriti äge nt, kui töötajad kasutavad tasuta AI versioone tööülesannete täitmiseks ja uhavad sinna päris andmeid. Mõnel AI-l võib varsti olla parem arusaam, mis mõnes riigiasutuses või ettevõttes toimub, kui selle organisatsiooni juhtidel.
4 Likes
Mulle on mulje jäänud, et tasuta versioonides on mingi kuupäevaga fikseeritud staatilised andmed kui see versioon välja tuli.
Ka tasulised versioonid võivad sinu andmeid kasutada.
Näiteks:
https://help.openai.com/en/articles/7039943-data-usage-for-consumer-services-faq
Üsna lõdvalt on tingimustesse pandud , et “by default” seda ei tehta.
Mingi nupuga saad anda ka käsu, et sinu andmeid ei kasutataks mudeli treenimisel… aga kes seda kontrollib ?
Tahad privaatset AI-d, tee eraldi AI teenusepakkujaga leping (ja “looda ka siis parimat”)…või jooksuta AI mudelit lokaalselt.
1 Like
Muidugi “riigiasutuse” seisukohast pole niivõrd oluline, kui palju mingi ametniku prompte kasutatakse mudeli enda kallal, vaid mis saab üleüldse sisendandmetest, mida söödetakse mudelile ette nn. “context window” raames, mille raames mudel oma väljundit genereerides toimetab.
1 Like
Riigiasutustel on AI pakkujatega eraldi eksklusiivsed lepingud, et “on prem” isegi siis kui on “teenusepakkuja pilves” (mis loomulikult peab asuma EU pinnal). Teistmoodi ei luba juba seadused. See “on prem pilv” on üsna tavapärane hübriidlahendus. Ja otse loomulikult ei luba ükski selline leping mingeid andmed kusagile “vasakule” panna ei “treenimiseks” ega ammugi mitte kolmandale parteile maha ärimiseks.
Liiga eksklusiivsed need lepingud tõenäoliselt ka ei ole. Eesti riik, mis on umbes ühe keskmise California linna suurune, oma pisikese eelarvega ei suuda tõenäoliselt ühtegi maailma suurkorporatsiooni (neid, mis suudaks mõnda AI või pilvelahendust kõrgel tasemel pakkuda) mõjutada oluliselt oma teenuse tingimusi muutma.
Eesti riigiasutuste makstav raha selle teenuse eest pole samuti nende korporatsioonide jaoks märkimisväärne. Enamikke teenuseid pakutakse tõenäoliselt as-is põhimõttel. Kui tahate kasutada, siis nii nagu me pakume.
Serveripargi asukoht EU-s ja nominaalne vastavus GDPRile on parim, mis võimalik nendest tingimustest välja kaubelda. Tegelikku võimekust kontrollida, mida Microsoft või keegi teine selle dataga teeb või kui palju sellest USA mandril kusagil varunduses “ehal” käib, tõenäoliselt ei ole.
Edit: riigiasutused ja AI on iseenesest huvitav teema. Eestis räägitakse pikalt sellest, et riigiasutused võiks rohkem andmeid vahetada, nii et ettevõtjad ja inimesed ei peaks neid andmeid mitu korda esitama. Kui asutused aga päriselt neid andmeid jagama hakkavad, on tagajärjeks see RABi superandmebaasi sarnane tulemus, mis võtab õiguskantsleri ärevaks ja keskmisel inimesel endal kergelt õõnsaks. Aga mingite pisikeste andmekogude puhul ei anna AI teab mis efekti, eriti kui neid ainult on-prem oma infosüsteemides hoida.
Eelkõige ikkagi juriidiline ja ühiskondlik dilemma, et mida me riigilt ja riigiasutustelt seoses tehisaruga ikkagi ootame.
4 Likes
AI on 21. sajandi supermull mis lõhkeb pisikese visinaga, kui veab …
1 Like
Nonii…
Tänase seisuga on siis OpenAI sõlminud umbes 23GW jagu andmekeskuste lepinguid. Tänapäeval nimelt mõõdetakse arvutusvõimsust ja andmekeskuste suurust justnimelt gigawattides.
Ehk - kokku umbes 15-20 Eesti jagu arvutusvõimsust tulemas OpenAI-le.
Viimane diil täna oli AMD-ga, kellelt lubati osta miski 10GW jagu arvutusvõimsust. Noh, AMD siis omakorda lubas ringkäenduse käigus OpenAI-l omandada ka kuni 10% AMD-s.
Igati korralik ringkäendus. AMD sai selle diiliga endale külge sildi - “asjalik alternatiiv nVidiale” ning AMD aktsiad börsil kerkisid tubli 15%.
2 Likes
Kõik on väga tore aga kustkohast nii palju voolu võetakse?
Mõne Open AI insideri sõnul pole isegi enam sellist maad võtta kuhu sellist voolu tuua saaks 
Ainukene asi mis päästab on NANO Nuclear Energy Inc see pidavat olema selline kompaktne lahendus mille saab isegi sadamasse üles panna kui elektri laevad vajavad laadimist.
Ticker: NNE
Lisaks huugavad OKLO ja SMR kõikide silindritega, esialgu ainult aktsia hinnas kuna kõik said aru, et voolu pole ja peale nende ei suuda ka keegi seda pakkuda.
2 Likes
Kui vaid masinõppebuum alanuks õite pisut varem, st. enne kui “rohenäpud” tuumajaamu lammutama asusid… Eh…
3 Likes
Siinkohal saab ainult imetleda, kui kuratlikult geniaalne on olnud rehvide strateegia minna aastaks 2030 täielikult üle juhuslikule, hajusale, vähesele, kallile roheelektrile, et viia ellu oma kestliku kahanemise plaan. Kui siia lisada veel idapiiri lahti hoidmine, et puutiniga biznjakki ajada, mis toob kaasa USA AI kiipide sisseveo keelu, siis ühesõnaga - täismäng.
6 Likes
Seega väljakutse AI-dele seada tarbimine tuule järgi. Kui tuult on siis saad AI-d kasutada kui tuult vähe, pead ootama.
Ennustusena võib veel lisada selle, et kui Põhjamaid tabab AI buum ja kõigi suuremate hüdro- ja tuumajaamade kõrvale ehitatakse andmekeskus, mis sisuliselt võtavad need jaamad võrgust välja, kukub kogu Põhjamaade elektribörs kokku ja EstLinkidest ei tule ka enam elektrit peale, siis istumegi siin sombuste ja vaiksete ilmadega külmas, pimedas, ilma autode ja AI-ta. Tõeline ökoparadiis.
4 Likes
2023 aastal oli maailma elektritarbimine 29,471 (TWh) kasvades 2022 võrreldes 627 TWh
Kui OpenAI andmekeskused töötaksid 24h x 365 projekteeritud täisvõimsusel (mida tavaliselt päriselus ei juhtu)oleks 23GW nominaalvõimsuse korral nende energiatarbimine aastas 201 TWh, mis on 30% 2022-2023 kasvust või 0,68% maailma kogutarbimisest 2023 aastal.
Kõigi andmekeskuste koondtarbimine 2024 a oli 415TWh a S&P ennustab, et 2030 aastaks kasvab 945TWh. (ca 1,5%) kogutarbimisest.
Samas võiks ju eeldada, et AI/ML põhiste lahenduste kasutamine aitab kogu majandust efektiivsemaks muuta ning seeläbi vähendab toote või teenuse energiakulu.
Kes aga otsib huvitavat kohta kuhu elektrit kulub siis näiteks bitcoini kaevandamisele kulub 176TWh aastas.
https://ultramining.com/news/en/bitcoin-networks-energy-consumption-reaches-176-twh-per-year/
2 Likes
Aga palju on AI tarbimine kasvanud ja ilmselt kasvab jätkuvalt.
Soome on planeeritud mõned data keskused.
Ja ilmselt meie elektri arved lähevad üles selle tulemusena.
Aga üks on kindel iive hakkab kasvama Eestis
Saamegi pimedas piibelt lugeda
1 Like
harley
On vaks vahet, kas sa juhtud elektrikatsetuse tõttu lifti kinni jääma Repsi/Pakosta/Riisaloga või siis hoopis Ilvese/Mummi/Saagimiga :)))
veministid, visake mind nüüd vigaseks, palun
3 Likes