Valimised on toredad! Ometi kord öeldakse sulle, kui palju sinu häälest sõltub, kuidas sind küll hinnatakse ning mida kõike võõrad inimesed on valmis sinu heaks tegema sinu enda maksuraha eest. Ja loomulikult on tore näha, kuidas kord nelja aasta jooksul saab nii mõnestki Saulusest Paulus ja vastupidi.
Näiteks needsamad inimesed, kes Arengu- ja Planeerimiskomisjoni liikmetena on suutnud tekitada Tartu-sugusesse väikelinna oma teadliku tegevuse tõttu liiklusummikud, on järsku saanud valgustuse osaliseks. Mõelda vaid: selmet transiit-tänavaid kitsamaks ehitada, parem- ja vasakpöörde radu likvideerida, bussidele ja veoautodele läbimatuid ringristmikke ehitada (ühesõnaga: liikluse rahustamine), tuleks hoopis… Tartu ringtee valmis ehitada! Geniaalne mõte!
Ainuke viga on selles, et idee pole kuigi originaalne. Iga kord, kui järjekordne liikluskorratus jõustatakse, siis suure ulgumise ja hammastekiristamise käigus öeldakse otsesõnu välja, et enne pole mõtet liiklust takistama hakata, kui alternatiiv ringtee näol on olemas. Aga ikkagi takistatakse!
Kõige iroonilisem on muidugi asjaolu, et samal ajal, kui Tiksoja silla idee õhku visati, kavandatakse Lai tänav „ümber nimetada” Kitsaks tänavaks. Veel rohkem ummikuid!
Nagu selle kohta Vene ajal öeldi: „Tekitame ise endale raskusi ja siis ületame neid kangelaslikult!”
Taaralinna rahvas kohe armastab teadust. Mitte ainult Ülikooli teadlased ei tegele sellega oma laborites, vaid toimuvad ka igasugused häkatonid, garaažid ja s-Tartu-pid. Aga märgina tugevast kodanikuühiskonnast ja kogukonna-aktivismist on käimas üks isetekkeline katse avalikus linnaruumis. Amatöör-teadlased katsuvad välja uurida, mis saab siis, kui täie hooga kergliikuriga kõnniteelt sõiduteele kihutada. On kolm peamist uurimisküsimust: 1) kui suure tõenäosusega on võimalik kohtuda autoga; 2) kas auto saab pidama või toimub kokkupõrge; 3) kumb juhtidest saab viga? Hoolimata sellest, et katses osalejad ei saa mingit tasu ning pigem võib isegi tekkida kahju, on see rohujuuretasandi initsiatiiv väga populaarseks muutunud. Peatselt on oodata kokkuvõtet ajakirjas „Urban planning and traffic safety”. Artikkel on juba eelretsenseerimise läbinud ning pärast mõningaid täiendusi saab ScienceDirectis kättesaadavaks pealkirja all „Tartu: case study of poor planning and idiotic laws.”
Eriline tänu kuulub Karlova linnaosa elanikele. Esiteks on see piirkond katseks sobilik tänu kitsastele tänavatele ja pimedatele nurkadele. Teiseks on väga tervitatav kohalike hipsterite suhtumine, mille kohaselt on füüsika seadused ja matemaatika rassistlikud koloniseerimise vahendid late-stage kapitalismi faasis.
Kellel pole ligipääsu teaduskirjandusele, neile lühike kokkuvõte katse ühest etapist.
Maps näitab sellist pilti autojuhi poolt vaadatuna. Ees on ühesuunaline tee kus autojuht peab paremalt poolt vaatama, et autot ei tule. Tõuks tuli vasakult põõsa tagant. Mõlemad nurgad on suht varjatud nii, et peab üsna ristee lähedale sõitma, et midagi näha. Väidetavalt oli ka udu.
Tõuksi poolt vaadates ei ole ühtegi märki. Tema peaks nagu lähtuma parema käe reeglist, et auto läbi lasta. Vähemalt ohutuse mõttes kiirust maha võtma.
Tamme tänav (piki mida Fiat sõitis) on iseenesest 100 meetrit pikk teejupike, kus enamik autojuhte liigub pigem aeglaselt - teelõik on lihtsalt nii lühike, et keskmine liikleja seal kiirust koguma ja siis kohe jälle pidurdama ei hakka. Seekord siis kahjuks teistmoodi …
Arvad, et autojuht kogus suure kiiruse ja tõukur ei sõitnud kiresti. Ristteel peaks ikka tõukur ka ju kas või enda ohutuse huvides vaatama kas paremalt ei tule autot.
Indias sul nüüd mingid liiklusreeglid on …? Seal sõidavad tuhanded inimesed ka rongide katustel ! Mis liiklusreeglid seda lubavad ? Sõitis nagu kodumaal. Ja eks Eesti muutub samasuguseks. Küllalt olen näinud, et jalakäija vajutab elava liiklusega Võru tänavat ületades foorinuppu ja ootab rohelist ja tema kõrvalt kõnniteelt tuleb hooga tõuks ja paneb üle tänava nagu nalja. Mul radarit ei ole käepärast, kuid minu arust neil era-tõuksidel on ka kiirus suurem kui 20 km / h kas juba tehasest tulles või siis suuremaks krutitud kohalike nupumeeste poolt.
Oli oktoobri lõpu varahommik- pime. Oli udu. Oli pmst teise käigu sisse pannud kiirusega sõitev ühesuunalisele tänavale lähenev fiat. Juhi tähelepanu selgelt pimeda nurgaga paremale. Ja oli vahva rattur läbi udu pimedast põõsatagusest. Kus maailmas juht viibis jääbki teadmata. Miks ta ei märganud esitulede vihku? Näppis telefoni? Vaatas tähti? Oli öö läbi teadust teinud ja juba tukkus? Vahet pole. Liikluseeskirja järgi pidi fiati juht veenduma, et kedagi kusagilt ei tule. Udu, pime jne - ka mina sõidaksin võimalikult kaugele välja. Ja seda mürsku vasakult ootaksin küll viimaste asjade hulgas. Ikkagi - kas nägi tulesid, kuid arvas, et tal on eesõigus ja lippas täispurjes? Seal on kaameraid, kuid eemal.
stagnale lohutuseks teadmine, et Tartu on pidevalt innovatsiooni eesrinnas olnud. Paar aastat tagasi kohtasin Kalevi tänaval uudse nähtusena telefonis surfavat ja mõlemad käed lenksult eemaldanud tõukurit. Seni oli kohatud maksimumtase ühe käega lenksust ja teise näopoolega telefonis scrolliv kulgeja, mis nüüdseks isegi Tallinnas vähemalt kooliõpilaste seas täiesti tavaliseks praktikaks on saanud.
Tõuksil ja tõuksil on vahe. Hukkunud lõvikuningas kruiisis ilmselgelt rohelise aparaadiga, mille kiirus arvatavasti ka seadusekohaselt oli nuditud, aga liikvel on juba ülipalju monster-tõukse, millega noored surmakutsarid tihtipeale meie auuliski silma järgi nii 50-80kmh kummi venitavad. Valda ja politsaid on vist kunagi isegi probleemist teavitatud, aga vastuseks sain raske ohke ja laialivalguva kätelaiutuse - põhimõtteliselt midagi teha polegi võimalik. Pole mingit mõtet isegi patrulli välja saata, sest viie sekundi pärast on waze ja juuserid sellest juba informeeritud. Arusaamatu ongi siinjuures vanemate pohhuism, kui võsukestele mitmetonnised pillid taldade alla ostetakse ja seejuures mingit ohtu ei nähta.
Sellest saan ma muidugi aru, et kui tulekeeli ja surnupealuid täismaalitud motokiivriga tõukurist mööduks 1kmh kiiremini rohelist värvi tõuksiga selveris eesti kapsast ostmas käinud ja suitsu kimuv pereisa, ei kõlba see ka kuidagi. Aga ilmselgelt on võimalik seal kuskil vahepeal kokku saada - lased specialistil kiiruse 26-35 peale timmida ja jääb piinlik vahejuhtum juhtumata, ilma et asjad väga käest läheksid. 50-60-80kmh kõnniteepommiga kulgemine aga on igast otsast liig mis liig.
Sul on märgid must-valgelt silme ees ja sa kirjutad, et autojuhi ainuke kohustus on veenduda, et paremalt autot ei tule?
Vihje: märk “anna teed” märk on märgi “lõikuv kahesuunaline jalgratta- ja jalgtee” EES. Mis tähendab, et sul on juhina teeandmiskohustus nii mõlemasuunalisele kergliiklusele kui paremalt tulevatele sõidukitele.
See, et 95% elektritõukse liikleb nagu homset poleks (ja teinekord ei olegi), on eraldi teema.
(1) Sõiduteed ületades ei tohi jalakäija asjatult viivitada ega seisma jääda. Rula, rulluiske või -suuski, tõukeratast või -kelku või muid sellesarnaseid vahendeid kasutav jalakäija peab sõidutee ületama jalakäija tavakiirusega.
See on nii pimeda vaatega ristmik, et kui auto peatub enne ristuva tänava kõnniteed, siis ei näe ta mõhkugi, kas ristuva tänava kõnniteelt või sõiduteelt tuleb tuleb mingi mürsk või mitte. Võiks lausa kihla vedada, et kui auto oleks liikunud kiirusega 5 km /h sellel kõnniteel liikuvale tõuksile ette, ränk õnnetus oleks niikuinii tulnud, sest see tõuks 5 km / h ei liikunud.
Mu kodukandis on üks samasugune ülipime ristmik, kõrge tihe hekk on maja aia asemel ja sinna on lausa suur peegel paigaldatud, et nati näeks ka seda mis ristuval tänaval ja selle kõnniteel toimub
Isegi aeglaselt liikuva auto puhul on oht, et rattur või jalakäija jääb juhile piilari taha.
Hea praktika on alati veenduda, et silmside on loodud. Kui sina ei näe juhti, ei näe juht sind.
