Rahaloomeasutused (RA) on keskpangad, krediidiasutused ja muud rahaloomeasutused. Muud rahaloomeasutused on need finantseerimisasutused, mille tegevusala on hoiuste ja/või hoiustele sarnaste instrumentide kaasamine mitterahaloomeasutustelt ning oma arvel laenude väljastamine ja/või investeerimine lühiajalistesse võlainstrumentidesse (järelejäänud tähtajaga kuni üks aasta) ja/või hoiustesse. Muud rahaloomeasutused on näiteks hoiu-laenuühistud ja need rahaturufondid, mis vastavad eelkirjeldatud tingimustele.
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13343955
Kassanäed, ma polegi terminoloogiaga kursis. :) Kõlab nagu raha oleks looming.
päris hea. Rahaloomeasutus on rahaloomeasutus. Mitterahaloomeasutuse vastand põhimõtteliselt. Loob ja paljundab raha.
Nagu Chuck Norris, kelle rahakotis dollarid poegivad.
Nagu Chuck Norris, kelle rahakotis dollarid poegivad.
CharlieF, no rahaloomeasutus on samasugune asutus nagu kultuuriloomeasutus, kus siis ühest otsast tuleb toore sisse ja teisest otsast toode välja, kuna nii kultuuri kui ka raha loome tooreks on õhk siis on tegemist ühe suure ventilatsioonisüsteemiga.
Huvitav, kui kaua Tallinna Hoiu-Laenuühistu seda raha sisse võtab, et maksta välja 15% intressi? SMS laenu ei võeta ju lõpututult kasvavas mahus ja oletame, et kui SMS -äri on kasumlik, siis millalgi saabub hetk kus pole vaja laenuraha sisse võtta. Kuna ühistu lubab oma liikmetele 15%-st intressi, siis mille eest nad siis seda 15% intressi maksma hakkavad, kui SMS laenuäri isetasuvaks muutub?
"ÜhistuPanga" veebilehel pole "Tähtajalise hoiuse leping" kättesaadav, link lepingule on aga küll. Minimaalne 15% -se hoiuse pikkus on 1 aasta. Kui pika aja jooksul muutub SMS laenuäri isetasuvaks, ehk millal pole vaja selle äri püsti hoidmiseks laenuraha sisse võtta? Kusagilt pole lugeda, et mis tagab, et see 15% -ne intress püsima jääb.
"ÜhistuPanga" veebilehel pole "Tähtajalise hoiuse leping" kättesaadav, link lepingule on aga küll. Minimaalne 15% -se hoiuse pikkus on 1 aasta. Kui pika aja jooksul muutub SMS laenuäri isetasuvaks, ehk millal pole vaja selle äri püsti hoidmiseks laenuraha sisse võtta? Kusagilt pole lugeda, et mis tagab, et see 15% -ne intress püsima jääb.
ttrust, tegelt iva on selles, et juhul kui see laenuühistu pankrotti läeb või raha otsa saab siis ei ole kellegil midagi nõuda, kuna kõik on ühistu liikmed. ja iseendalt ju ei saa midagi nõuda.
Jah, ma lihtsalt jätsin selle välja ütlemata, et saabub hetk kus kõik "hoiustajad" vaatavad üksteisele lollide nägudega otsa firma üldkoosolekul. :)
Mulle on alati nalja teinud kui rääkitakse kuidas hoiu-laenuühistud on head aga pangad pahad, sest pangad teenivad kasumit. Õnneks ei ole meil see liikumine saavutanud selliseid mastaape nagu kuulsa USA ''savings and loans'' disasteri aegu.
Ahjaa, sõna "üldkoosolek" peaks ka jutumärkides olema.
"Tavaliselt selliseid paljutõotavaid aga sisuta termineid nagu "rahaloomeasutus" kasutatakse igasuguste silmamoondajate ja hookus-pookuse tegelaste poolt."
Tavaliselt eksisteerib kari idioote, kes räägivad sellest, mis neile vanaema õpetas lapsepõlves. Mõistet rahaloomeasutus kasuytab Eesti Pank näiteks. Kuidagi siibrisse hakkab viskama see, kui enda lollusega kiideldakse avalikult, nagu alaarenenute koolis kuskil.
http://www.eestipank.info/dynamic/itp/itp_report.jsp?reference=1003&className=EPSTAT&lang=et
Rahaloomeasutus tähendab lihtsustatult seda, et see asutus loob raha.
Tavaliselt eksisteerib kari idioote, kes räägivad sellest, mis neile vanaema õpetas lapsepõlves. Mõistet rahaloomeasutus kasuytab Eesti Pank näiteks. Kuidagi siibrisse hakkab viskama see, kui enda lollusega kiideldakse avalikult, nagu alaarenenute koolis kuskil.
http://www.eestipank.info/dynamic/itp/itp_report.jsp?reference=1003&className=EPSTAT&lang=et
Rahaloomeasutus tähendab lihtsustatult seda, et see asutus loob raha.
Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine
Vastu võetud Eesti Panga presidendi 13. juuli 2007. a määrusega nr 9 (RTL 2007, 61, 1105), jõustunud 1.01.2008
§ 11. Kasutatud mõisted
(13) Rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused (RFA) on keskpangad, krediidiasutused ja muud rahaloomeasutused. Muud rahaloomeasutused on need finantseerimisasutused, mille tegevusalaks on hoiuste ja/või hoiustele sarnaste instrumentide kaasamine mitte-RFA-delt ning oma arvel laenude väljastamine ja/või investeerimine lühiajalistesse võlainstrumentidesse (järelejäänud tähtajaga kuni 1 aasta) ja/või hoiustesse. Muudeks rahaloomeasutusteks loetakse näiteks hoiu-laenuühistud ja need rahaturufondid, mis vastavad eelkirjeldatud tingimustele.
Vastu võetud Eesti Panga presidendi 13. juuli 2007. a määrusega nr 9 (RTL 2007, 61, 1105), jõustunud 1.01.2008
§ 11. Kasutatud mõisted
(13) Rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused (RFA) on keskpangad, krediidiasutused ja muud rahaloomeasutused. Muud rahaloomeasutused on need finantseerimisasutused, mille tegevusalaks on hoiuste ja/või hoiustele sarnaste instrumentide kaasamine mitte-RFA-delt ning oma arvel laenude väljastamine ja/või investeerimine lühiajalistesse võlainstrumentidesse (järelejäänud tähtajaga kuni 1 aasta) ja/või hoiustesse. Muudeks rahaloomeasutusteks loetakse näiteks hoiu-laenuühistud ja need rahaturufondid, mis vastavad eelkirjeldatud tingimustele.
kui nad 15 prossuga laenavad, siis nad peavad seda raha kirvema protsendiga edasi laenama, aga kellele?
Eks ta püramiidiskeemi sarnane moodustis ole. Laenad 15% raha sisse, SMS laenudega xx% välja (küll võtjaid leidub, eks kanditakse tankistidega ka raha välja). Laenuportfell muudkui paisub, samamoodi kasum paberil, aga eks ta ainult paberile jääbki. Reaalset rahavoogu sealt tagasi ei tule. Hetkel refinantseeritakse sellega tõenäoliselt teisi laene ja kahjumeid, aga jõudu. Pärast on nagu Kreisiraadios, mälestused on ilusad, aga raha ei ole......
Privador, nad pakuvad SMS laenu.
Ma ei ole kunagi lõpuni aru saanud, miks siinsete foorumlaste seas valitseb sedavõrd suur skepsis hoiu-laenuühistute tegevuse ja ühistupanganduse suhtes. Enamikes Lääne-Euroopa suurriikides (Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia jt) on ju ühistupankadel arvestatav turuosa, jäädes keskmiselt suurusjärku 30-40%. Eestis on see näitaja ümmargune null.
Mõistan, et kahjuks on Eestis teatud hoiu-laenuühistute tegevust võimalik seostada kahtlaste skeemidega, mida võib kaugelt tuvastada ainuüksi juhatuse liikmete ärivõrgustikku uurides. Mis teha, jama lugu! Ent ometi ei saa ju eitada, et tegelikult on enamikel väiksematel HLÜ-del selge kogukondlik eesmärk täiesti olemas.
Teema algtaja poolt esiletõstetud Tartu Hoiu-laenuühistuga olen isegi kokku puutunud ning pole küll mingeid negatiivseid kogemusi olnud. Mul oleks hea meel, kui nad perspektiivis ka saavutavad oma strateegilise eesmärgi luua ühistupank. Ilmselt lähiaastatel ka viie miljoni euro suurune osakapital täitub (2015. aasta lõpus oli juba ligi kolm miljonit).
Mõistan, et kahjuks on Eestis teatud hoiu-laenuühistute tegevust võimalik seostada kahtlaste skeemidega, mida võib kaugelt tuvastada ainuüksi juhatuse liikmete ärivõrgustikku uurides. Mis teha, jama lugu! Ent ometi ei saa ju eitada, et tegelikult on enamikel väiksematel HLÜ-del selge kogukondlik eesmärk täiesti olemas.
Teema algtaja poolt esiletõstetud Tartu Hoiu-laenuühistuga olen isegi kokku puutunud ning pole küll mingeid negatiivseid kogemusi olnud. Mul oleks hea meel, kui nad perspektiivis ka saavutavad oma strateegilise eesmärgi luua ühistupank. Ilmselt lähiaastatel ka viie miljoni euro suurune osakapital täitub (2015. aasta lõpus oli juba ligi kolm miljonit).
Räägi sellest HLÜ de kogukondlikust eesmärgist lähemalt?
pahurik
Räägi sellest HLÜ de kogukondlikust eesmärgist lähemalt?
Ma pole mingi valdkonna asjatundja, aga puhtteoreetiliselt võiks eeldada küll, et konkreetses piirkonnas/valdkonnas tegutsevad isikud-äriühingud, kellel on ühised huvid, saavutaksid rahaliste ressursside ühendamisel mingi sünergia ikka. Seda muidugi eeldusel, et kogu juhtimine on läbipaistev ja toimib kindlatel põhimõtetel.
Samamoodi arvan, et Eestis võiks mõni ühistupank edukalt tegutseda küll. Hoiu-laenuühistu liikmeskonna ja nende vajaduste kasvades oleks see loogiline samm. Samas jagan üldlevinud seisukohta, et see tänavu asutatud "Eesti Ühistupank" päris loomulik moodustis ei ole, kuivõrd põhiosanikuks on hoopiski Tallinna linn (olles sisse maksnud pea kogu nõutava osakapitali), ja see just usaldust ei suurenda. See on lihtsalt ühistupanganduse põhimõtetega vastuolus.
Äriühingud tegelevad ikka enda põhitegevusega. See ühistuline värk ei ole meile omane, lisaks oli see võibolla vajalik enne infoajastut ja moodsat pangadust, kus laenu andmiseks ei ole vaja, et keegi enne panka hoiustaks. Sisuliselt on need sinu HLÜ tavalised laenukontorid, kes kirve hinnaga osanike raha välja laenavad ja formaalselt omanikele. Mingist kogukondlikust eesmärgist jne pole küll lõhnagi.
HLÜ-del võis tõesti mingi mõte olla kunagi ammu, kui info liikus aeglaselt ja raha kokku kogumine võis koledasti aega võtta. Sestap oli hea, kui oli olemas "ühine kassa". Tänapäeval on olemas ühisrahastusplatvormid, mis laenutaotluse ära klassifitseerivad ja raha kokku koguvad mõnest tunnist kuni nädalani (sõltub taotluse keerukusest ja soovitavast summast). Sellises olukorras pole HLÜ-l mitte mingit eelist, küll aga hulk miinuseid.
Ma olen siin ka silmad punnis vaadanud, kuidas ühisrahastusega nt kinnisvaras 100-700K€ ka tagatiseta ja 11% intressiga paari tunniga kokku aetakse, HLÜ on tõepoolest faximasin arvutiajastul.