Tulumaksu vähendamist ei poolda nagu reform plaanib. Samas pooldan tulumaksuvaba miinimumi tõstmist miinimumpalgani (santa seletas eelpool hästi miks nii peaks olema).
Lisaks eelnevale tuleks ära kaotada kõiksugu muud tulumaksu vähendamised laenude intressidelt ja muudelt jamadelt. See lihtsalt ei ole õige.
Fire, mida sa pead silmas muude jamade all?
Mina näiteks vähendan oma tulusid tasutud õppemaksuga ja leian, et see on väga inimlik.
Samas on mul teine etteheide meie seadusandlusele. Kas teie olete teadlikud, et meil on Riigikogu poolt vastu võetud tulumaksuseaduse muutmise seadus (eelnõu 566 SE), millega loetakse 1. jaanuarist 2001 tööandja poolt hüvitatud töötaja taseme- ja vabahariduskoolitus erisoodustuseks. Tulumaksuseaduses sätestatud, et töötaja taseme- ja vabahariduskoolitus kulud maksustatakse tulu- ja sotsiaalmaksuga.
See tähendab seda, et kui firma, kus sa töötad, maksab kinni näiteks sinu tasulise kõrgkooli, siis tahab riik sellelt samapalju maksu saada, kui kool saab. Riik, kes vaevleb valudes, et üliõpilastele stipendimi maksta, riik, kes rahapuudusel (siis reformikate idee) tahab kõrgkoole täiesti tasuliseks teha, teeb ka ettevõtjal raskeks aidata meil haridust omandada. Tekib küsimus, kas meie riigil on plaanis eestlaste tulevik üles ehitada ilma hariduseta inimestega?
Miks ka mitte! Väiksema haridusega inimene saab üldiselt rohkem lapsi ja nii tõuseb eestimaalaste iive, missiis, et nad suht rumalaks jäävad.
Välismaalasest ettevõtja tuleb hea meelega oma tööstust rajama maale, kus on palju vabasid töökäsi, kes ei kurda, kui väljamaalane kohalikku seadusandlust ei tunne ja neid orjadena kohtleb, sest tänu tööpuudusele ja eestlaste laenulembelisusele, on meid väga lihtne orjana pidada.
Mina näiteks vähendan oma tulusid tasutud õppemaksuga ja leian, et see on väga inimlik.
Samas on mul teine etteheide meie seadusandlusele. Kas teie olete teadlikud, et meil on Riigikogu poolt vastu võetud tulumaksuseaduse muutmise seadus (eelnõu 566 SE), millega loetakse 1. jaanuarist 2001 tööandja poolt hüvitatud töötaja taseme- ja vabahariduskoolitus erisoodustuseks. Tulumaksuseaduses sätestatud, et töötaja taseme- ja vabahariduskoolitus kulud maksustatakse tulu- ja sotsiaalmaksuga.
See tähendab seda, et kui firma, kus sa töötad, maksab kinni näiteks sinu tasulise kõrgkooli, siis tahab riik sellelt samapalju maksu saada, kui kool saab. Riik, kes vaevleb valudes, et üliõpilastele stipendimi maksta, riik, kes rahapuudusel (siis reformikate idee) tahab kõrgkoole täiesti tasuliseks teha, teeb ka ettevõtjal raskeks aidata meil haridust omandada. Tekib küsimus, kas meie riigil on plaanis eestlaste tulevik üles ehitada ilma hariduseta inimestega?
Miks ka mitte! Väiksema haridusega inimene saab üldiselt rohkem lapsi ja nii tõuseb eestimaalaste iive, missiis, et nad suht rumalaks jäävad.
Välismaalasest ettevõtja tuleb hea meelega oma tööstust rajama maale, kus on palju vabasid töökäsi, kes ei kurda, kui väljamaalane kohalikku seadusandlust ei tunne ja neid orjadena kohtleb, sest tänu tööpuudusele ja eestlaste laenulembelisusele, on meid väga lihtne orjana pidada.
huvitav, et paljudel on minuga sarnased mõtted aga paraku ei ühti need ühegi pertei mõtetega (v.a. mõned üksikud konkreetsed asjad)
1) maksumäär 26% on üsna mõistlik - jätku selle muutmine rahule, stabiilsus on oluline majanduskasvu katalüsaator
2) maksuvaba miinimum peaks olema reaalne elatusmiinimum, mis võikski olla miinimumpalk
3) lisa maksusoodustusi võiks teha ainult kõige teravamate (olulisemate) asjade jaoks, milleks on iive ja haridus. (eluaseme soetamiskulude maksuvabastus on mõtetu, kuna seda on võimatu kontrollida, kuidas seda raha tegelikult on kasutatud)
kinks, koolituse erisoodustusega võikski olla nii, et firma maksab selle raha sulle palgana ja sina saad tulumaksu tagasi. olen täiesti kindel, et ise tasutud koolituskuludega ollakse õppimises (mis on ju eesmärk) palju hoolsam. muidu toimub mingi diplomi ostmine firma poolt.
1) maksumäär 26% on üsna mõistlik - jätku selle muutmine rahule, stabiilsus on oluline majanduskasvu katalüsaator
2) maksuvaba miinimum peaks olema reaalne elatusmiinimum, mis võikski olla miinimumpalk
3) lisa maksusoodustusi võiks teha ainult kõige teravamate (olulisemate) asjade jaoks, milleks on iive ja haridus. (eluaseme soetamiskulude maksuvabastus on mõtetu, kuna seda on võimatu kontrollida, kuidas seda raha tegelikult on kasutatud)
kinks, koolituse erisoodustusega võikski olla nii, et firma maksab selle raha sulle palgana ja sina saad tulumaksu tagasi. olen täiesti kindel, et ise tasutud koolituskuludega ollakse õppimises (mis on ju eesmärk) palju hoolsam. muidu toimub mingi diplomi ostmine firma poolt.
kinks, haridusele kulutatu on ehk ainuke mõistlik kulu, millega tulumaksu vähendada. Igal juhul tuleks kaotada kõik kinnisvara ja muude asjade soetamisest tulenevate maksude vähendamine. jõuad tarbida, jõua ka maksta makse. siinkohal pole mõtet diskuteerida investeeringu teemadel. tean, et paljud vähendavad tulumaksu isegi üürikorteriks soetatud kinnisvara abil, mis polnud seaduse eesmärk.
Ning hariduse omandamise kulude maha arvamisest veel...
Hetkel on vist nii, et kui inimene kogub aasta aega kooliraha ja järgneval aastal kulutab selle koolile, ehk koolis käimise aastal tulud puuduvad aga on kulud, siis on ta palju halvemas olukorras inimesest, kes paralleelselt kooliskäimisega töötab. Sama kehtib ka inimeste kohta, kes koguvad aastaid koolis käimise raha kasvõi oma laste Harvardi või kuhu iganes panekuks. Igal juhul tuleks süsteem ümber vaadata. Pole kellegil tulumaksu vabastust või peaks tulumaksuvabastus kehtima ka nendele kes teevad seda säästudest (loomulikult peavad olema tõendid saadud tulu seaduslikkuse ja varem makstud tulumaksu kohta, millest mahaarvamine toimub).
Ning hariduse omandamise kulude maha arvamisest veel...
Hetkel on vist nii, et kui inimene kogub aasta aega kooliraha ja järgneval aastal kulutab selle koolile, ehk koolis käimise aastal tulud puuduvad aga on kulud, siis on ta palju halvemas olukorras inimesest, kes paralleelselt kooliskäimisega töötab. Sama kehtib ka inimeste kohta, kes koguvad aastaid koolis käimise raha kasvõi oma laste Harvardi või kuhu iganes panekuks. Igal juhul tuleks süsteem ümber vaadata. Pole kellegil tulumaksu vabastust või peaks tulumaksuvabastus kehtima ka nendele kes teevad seda säästudest (loomulikult peavad olema tõendid saadud tulu seaduslikkuse ja varem makstud tulumaksu kohta, millest mahaarvamine toimub).
Esiteks väike märkus, et tegeliku astmelise tulumaksu poolt pole Eestis mitte ükski erakond. Kesikute valimiseelses õhinas välja pakutud süsteem on lihtsalt pensionäride häälte 500 krooniga äraostmise täiendatud ja parandatud versioon. Kui kõigil peale paariprotsendise palgaeliidi (oli vist alates 25000-st?) jääb kätte rohkem raha, siis on tegu ennekõike maksude vähendamise, mitte astmestamisega. Seega ei erine Keskerakonna plaan reformikate omast kuigivõrd.
Tegelikult on sedasi, et ühiskondliku kokkuleppe täitmiseks on raha tarvis. Ja vahest polegi nii ebaõiglane, et need, kes ühiskonnalt rohkem saanud on, annavad ka oma tulust protsentides rohkem tagasi? Mind hämmastas, et isegi kõigi LHV kasutajate suurel sõbral, USA-l, on astmeline tulumaks. Ometigi on tegu maaga, kus üksikisiku vabadusi üle kõige austatakse.
Rääkida maksukogumise keerulisemaks muutumisest on, eriti infosüsteemide olemasolul, nonsens. Kui mingit numbrit saab .24-ga korrutada, saab sellest sama kergesti ka siinust, logaritmi ja 33% arvutada.
Rääkida sellest, et oluliselt kasvab "maksude optimeerimine", on ka nonsens. Need, kes tahavad ja viitsivad tulusid varjata, teevad seda praegu nagunii. Vaevalt, et neid mingi max 9% maksuvahe pärast tohutult juurde tuleb.
Rääkida saab ainult ühiskondlikust või poliitilisest vastuseisust.
Tegelikult on sedasi, et ühiskondliku kokkuleppe täitmiseks on raha tarvis. Ja vahest polegi nii ebaõiglane, et need, kes ühiskonnalt rohkem saanud on, annavad ka oma tulust protsentides rohkem tagasi? Mind hämmastas, et isegi kõigi LHV kasutajate suurel sõbral, USA-l, on astmeline tulumaks. Ometigi on tegu maaga, kus üksikisiku vabadusi üle kõige austatakse.
Rääkida maksukogumise keerulisemaks muutumisest on, eriti infosüsteemide olemasolul, nonsens. Kui mingit numbrit saab .24-ga korrutada, saab sellest sama kergesti ka siinust, logaritmi ja 33% arvutada.
Rääkida sellest, et oluliselt kasvab "maksude optimeerimine", on ka nonsens. Need, kes tahavad ja viitsivad tulusid varjata, teevad seda praegu nagunii. Vaevalt, et neid mingi max 9% maksuvahe pärast tohutult juurde tuleb.
Rääkida saab ainult ühiskondlikust või poliitilisest vastuseisust.
Teema on ise huvitav, kui arutelu on veidi teemast kõrval ?
Kust tuleb eelarvesse see raha tagasi, mis inimestele kätte jääb (peaks jääma). Millega auk kaetakse nii lühikeses kui ka pikemas perspektiivis.
Riigil on teatud püsikukulud ja muutuvkulud. Nagu me teame püsikulud on ja jäävad. Vähendatakse muutuvkulusid? Või lisatakse erisoodustusi?
Kust tuleb eelarvesse see raha tagasi, mis inimestele kätte jääb (peaks jääma). Millega auk kaetakse nii lühikeses kui ka pikemas perspektiivis.
Riigil on teatud püsikukulud ja muutuvkulud. Nagu me teame püsikulud on ja jäävad. Vähendatakse muutuvkulusid? Või lisatakse erisoodustusi?
BANCI,
sellele küsimusele sa siit küll vastust ei leia! ära näe vaeva parem otsimisegagi.
sellele küsimusele sa siit küll vastust ei leia! ära näe vaeva parem otsimisegagi.
Huvitav, miks kõik vaatavad pilti riigiametniku vaatevinklist st omale saadavat ei taha vähendada (kulu), kuid tahaks juurde saada ja siis ongi kohe mõte peas, et mis skeemiga nüüd seda teha. Maksud endisteks kulud väiksemaks!
Igasugused soodustused jm kraam on kokkuleppe asi. Need peavadki aja jooksul veidi muutuma, sest ühiskond areneb pidevalt ning seega on vaja aeg-ajalt soodustuste "fookust" muuta. Olgu see siis haridus, lapsed, kinnisvara, tervis vmt.
hex: infosüsteemid pole küll mingi võluvits, millega kõike teha saab. Asi selles ju, et neid lihtsaid siinuseid ja logaritme pole astmelise tulumaksu juures vaja ;)
Igasugused soodustused jm kraam on kokkuleppe asi. Need peavadki aja jooksul veidi muutuma, sest ühiskond areneb pidevalt ning seega on vaja aeg-ajalt soodustuste "fookust" muuta. Olgu see siis haridus, lapsed, kinnisvara, tervis vmt.
hex: infosüsteemid pole küll mingi võluvits, millega kõike teha saab. Asi selles ju, et neid lihtsaid siinuseid ja logaritme pole astmelise tulumaksu juures vaja ;)
Võiks teha nii, et saadame kogu selle poliitilise jama kuupeale. Las poliitikud tegelevad sellega. Üks päev enne valimisi, paar tundi uuriks mida keegi pakub, langetaks otsuse ja läheks valiks. Ülejäänud neli aastat aga tegeleks ike muude asjadega, põhitöö või harrastustega.
Vaevalt suudab keegi leida siin arutlustes, kuigi analüüsida on huvitav, õige fiskaalpoliitilise lahendi.
Suht mõttetu teema see maksusüsteemi üle arutlemine kui just fiskaalpoliitilikaga tegelev teadlane või maksupoliitik pole või intstitutsionaalne ettevõtja.
Isiklikult tundub mulle see teema üha enam mõttetu, las jääb praegune süsteem või tulgu kas või muudetud variant.
Investeerimisteemad, makromajandus(mitte maksupoliitika) ja ettevõtlus on palju huvitavamad. Eks igaüks ise tea kas olla parempoolne või vasakpoolne.
Vaevalt suudab keegi leida siin arutlustes, kuigi analüüsida on huvitav, õige fiskaalpoliitilise lahendi.
Suht mõttetu teema see maksusüsteemi üle arutlemine kui just fiskaalpoliitilikaga tegelev teadlane või maksupoliitik pole või intstitutsionaalne ettevõtja.
Isiklikult tundub mulle see teema üha enam mõttetu, las jääb praegune süsteem või tulgu kas või muudetud variant.
Investeerimisteemad, makromajandus(mitte maksupoliitika) ja ettevõtlus on palju huvitavamad. Eks igaüks ise tea kas olla parempoolne või vasakpoolne.
Ma oletan, et see kära maksusüsteemi muutmise kohta on keskade ja reformarite kokkumäng. Nad ongi välja käinud just ekstreemselt erinevad tulumaksu variandid, et võimalikult palju hääli kahepeale kokku saada. Kes valimiste aegu ei lubagi midagi, jätab rahvale lihtsalt ühe munadesoojendaja mulje. Ja kes siis hakkaks üldse hästitöötavat maksusüsteemi muutma. Ja peale valimisi jälle jagatakse pirukas keska ja reformi vahel vennalikult ära, suurem pool kahjuks ikka keskale.
füüsikast: raha liigub küll ühest taskust teise, aga ka ümberjagamine maksab ja mittte vähe! kui vähendada ümberjagamist, väheneb ka ümberjagajate hulk ja tekkib tegelasi kas võiksid oma tööga luua reaalset lisandväärtust. väiksemad maksud lähtuvad ideest, et inimene oskab ise oma ressursse kasutada paremini kui riik tema eest, muidugi on kuskil on mingi optimmalne suurus.
rahvale räägitakse maksukoormusest ca34%, mis on arvutatud SKP baasil. mina püüan anda järgnevalt enda nägemuse tööjõu maksustamisest. lihtsustatult on meil suuremad maksud sotsiaalmaks, tulumaks, käibemaks, aktsiisid. töötuskindlustuse ja pensionikindlustuse jätan lihtsusamise eesmärgil kõrvale, kuna neil ei ole suurt kaalu minu eesmärgi tõestamisel.
kui edgar saab palka bruto 10000, siis tööandja kulu, mis sialdab sotsmaksu on 13300. 13300 on number, mille peab töötaja oma tööga ületama, et tema töökoht oleks õigustatud ja ei kaoks. bruto 10000 jääb talle kätte peale tulumaksu 7660. eeldades, et edgarile ei valmista röömu (tekita motivatsiooni) mitte palganumber, vaid selle eest saadud asjad teenused jms. tuleb arvestada ka käibemaksu ja aktsiisida mõju. reaalselt saab ta tarbida vaid ca 6000 kr eest.
ehk peab tegema rohkem kui 13300 eest tööd olles samas motiveeritud ca 6000 krooni eest.
maksukoormus seega u 55% ehk üle poole vöetakse ära.
sellise tulemusega nõustudas ei saa ju olla muul seisukohal kui toetada tööjõu maksustamise vähendamist. sõltub ju ka tööpuudus töökoha loomise hinnast ja veel 100 asja toetavad seda
asmelise tulumaksu taga näen ma keskerakonnal väga kavalat ideed. täna soovivad nad panna paika astmed ja vähendada maksukoormust. aga palgad kasvavad meil ju edasi suhteliselt kiirelt. kui astmed on paigas ja palgad kasvavad, tekkib varjatud maksude kasv seoses täiendavate inimeste jõudmisega kõrgemalt maksustavatele astmetele. kui praegu on piir re ja ke varjandi vahel kuskil 9000 kandis siis see number saavutatakse eestis juba mõne aastaga, Tallinnas on vast juba saavutatud. ehk valides astmelise tulumaksu valid üldise maksude tõusu, kas 55% on veel vähe? tegelikult täidab ju iga erakond oma valjate soove. kes on keskerakonna valijad? kas maksumaksjad või pigem piruka tarbijad?
rahvale räägitakse maksukoormusest ca34%, mis on arvutatud SKP baasil. mina püüan anda järgnevalt enda nägemuse tööjõu maksustamisest. lihtsustatult on meil suuremad maksud sotsiaalmaks, tulumaks, käibemaks, aktsiisid. töötuskindlustuse ja pensionikindlustuse jätan lihtsusamise eesmärgil kõrvale, kuna neil ei ole suurt kaalu minu eesmärgi tõestamisel.
kui edgar saab palka bruto 10000, siis tööandja kulu, mis sialdab sotsmaksu on 13300. 13300 on number, mille peab töötaja oma tööga ületama, et tema töökoht oleks õigustatud ja ei kaoks. bruto 10000 jääb talle kätte peale tulumaksu 7660. eeldades, et edgarile ei valmista röömu (tekita motivatsiooni) mitte palganumber, vaid selle eest saadud asjad teenused jms. tuleb arvestada ka käibemaksu ja aktsiisida mõju. reaalselt saab ta tarbida vaid ca 6000 kr eest.
ehk peab tegema rohkem kui 13300 eest tööd olles samas motiveeritud ca 6000 krooni eest.
maksukoormus seega u 55% ehk üle poole vöetakse ära.
sellise tulemusega nõustudas ei saa ju olla muul seisukohal kui toetada tööjõu maksustamise vähendamist. sõltub ju ka tööpuudus töökoha loomise hinnast ja veel 100 asja toetavad seda
asmelise tulumaksu taga näen ma keskerakonnal väga kavalat ideed. täna soovivad nad panna paika astmed ja vähendada maksukoormust. aga palgad kasvavad meil ju edasi suhteliselt kiirelt. kui astmed on paigas ja palgad kasvavad, tekkib varjatud maksude kasv seoses täiendavate inimeste jõudmisega kõrgemalt maksustavatele astmetele. kui praegu on piir re ja ke varjandi vahel kuskil 9000 kandis siis see number saavutatakse eestis juba mõne aastaga, Tallinnas on vast juba saavutatud. ehk valides astmelise tulumaksu valid üldise maksude tõusu, kas 55% on veel vähe? tegelikult täidab ju iga erakond oma valjate soove. kes on keskerakonna valijad? kas maksumaksjad või pigem piruka tarbijad?
Ajalooraamatud (vähemalt Jutustusi kodumaa ajaloost) rääkis sellest, kuidas kurjad isandad kogusid headelt talupoegadelt kümnist ehk iga kümnendat saagiosa.
Lihtsalt tuli meelde.
Lihtsalt tuli meelde.
Kui ikka üks inimrühm on nõus hääletama selle poolt, kes neile 500Kr ühekordset toetust maksumaksjate kulul maksab ning toetuselubaja koalitsioonipartner selleks nõusoleku annab, siis on hetkel demokraatiaga lood ikka pahasti. Tulumaksu vähendamine selle fakti juures usaldust ei tekita.
k6rgharidusel on muid eesmärke ka kui lihtsalt rahateenimine. naiteks m6tlemisv6ime ja arusaam elust, tarka inimest raskem manipuleerida ja lihtsam temaga tegeleda
lolle peaks vahe olema ja kooli eest maksaks selleks et lolle poleks
arvan endiselt,
käibemaks 20%
tulumaks 25%
sotsmaks 20%
haigekassa 10%
seega,
inimesel oleks total 75% makse!!!
hetkel on vist 18+26+20+13=77%
haigekassa voiks yldse olla ainult kiirabi ja orbikute jaoks.
kes tahab v6tab muu kindklustuse kauba peale
aga väga karm on ikka m6elda kuipalju tegelikult raha riigile läheb..
millal tuleb see aeg kus riik on tiimitöö kus targad motiveeritud tyybid edevusest tahavad teha überriiki? nagu eesrindlikes firmades tiimid suudavad ise väga hästi j6uda eesmärgini, kus ibnimesed ise otsivad tyype kellega koos 1+1>2 ja kus iga tyyp tead oma kohta ja vastutab.. emale jaetakse ebaolulised emotsioonid ning palgad/ametinimetused/erisoodustused..
k6ik on läbirääkimiste kysimus, miski pole v6imatu.
on vaja ainult m6elda.
think think think
PS! lugege "heast suurepäraseks" ning "koiki reegleid rikkudes"
lolle peaks vahe olema ja kooli eest maksaks selleks et lolle poleks
arvan endiselt,
käibemaks 20%
tulumaks 25%
sotsmaks 20%
haigekassa 10%
seega,
inimesel oleks total 75% makse!!!
hetkel on vist 18+26+20+13=77%
haigekassa voiks yldse olla ainult kiirabi ja orbikute jaoks.
kes tahab v6tab muu kindklustuse kauba peale
aga väga karm on ikka m6elda kuipalju tegelikult raha riigile läheb..
millal tuleb see aeg kus riik on tiimitöö kus targad motiveeritud tyybid edevusest tahavad teha überriiki? nagu eesrindlikes firmades tiimid suudavad ise väga hästi j6uda eesmärgini, kus ibnimesed ise otsivad tyype kellega koos 1+1>2 ja kus iga tyyp tead oma kohta ja vastutab.. emale jaetakse ebaolulised emotsioonid ning palgad/ametinimetused/erisoodustused..
k6ik on läbirääkimiste kysimus, miski pole v6imatu.
on vaja ainult m6elda.
think think think
PS! lugege "heast suurepäraseks" ning "koiki reegleid rikkudes"
need tyybid kes 500 eegu eest end myyvad on "rumalad"
kui neil oleks maj haridus siis nad myyks end kallimalt.
see laheks aga teistele rohkem maksma.
st teiste kulul elamist ei oigusta miski,
parem ja vasakpoolsuse vahe on selles et vasakpoolsuses elavad paljud vaheste kulul ja
parempoolsuses vahesed paljude kulul.
mine v6ta kinni kumb on parem!
kui neil oleks maj haridus siis nad myyks end kallimalt.
see laheks aga teistele rohkem maksma.
st teiste kulul elamist ei oigusta miski,
parem ja vasakpoolsuse vahe on selles et vasakpoolsuses elavad paljud vaheste kulul ja
parempoolsuses vahesed paljude kulul.
mine v6ta kinni kumb on parem!
riq, kas sa tõesti arvad, et need, kes otsustavad, pole mõelnud või lugenud? kindlasti on ja mitte vähe!
edevusest ei tehta über-riiki. über-riigi aeg on 1945 aasta järel möödas.
riik ja tiimitöö on ammu olemas, noored targad üleharitud ülemakstud tüübid teevad juba ammu vinget asja. Ikka jagavad ümber, ikka ühest taskust teise.
printsiip on lihtne, mide kõrgemad maksud, seda rohkem ümberjagamist ja seda vähem efektiivsust. vähem riiki, rohkem mõistust. riik peab tegelema oma asjadega, inimene omadega.
Keynes on ammu ajaloo prügikastis
edevusest ei tehta über-riiki. über-riigi aeg on 1945 aasta järel möödas.
riik ja tiimitöö on ammu olemas, noored targad üleharitud ülemakstud tüübid teevad juba ammu vinget asja. Ikka jagavad ümber, ikka ühest taskust teise.
printsiip on lihtne, mide kõrgemad maksud, seda rohkem ümberjagamist ja seda vähem efektiivsust. vähem riiki, rohkem mõistust. riik peab tegelema oma asjadega, inimene omadega.
Keynes on ammu ajaloo prügikastis
Kuulasin mõned nädalad tagasi Soome TV1-st Ollila ja Co arutelu maailma ja USA majanduse üle ning selgus, et hetkel USA avalik sektor omab rahvuslikus koguproduktis suurimat % viimase
30 a jooksul ning seda peeti positiivseks nähtuseks. Kas see pole Keynes-i näpunäide kriisist väljumiseks?
30 a jooksul ning seda peeti positiivseks nähtuseks. Kas see pole Keynes-i näpunäide kriisist väljumiseks?
USA ja Eesti, hästi võrreldavad nähtused .-)
ehk peaks maksuvaidluse asemel hoopis Lätit ründama :-)
ehk peaks maksuvaidluse asemel hoopis Lätit ründama :-)
Lätile võiks pihta anda küll. Tundub teine hetkel nii kahjutu olevat - on vist hädas.
Printsiip kõrgete maksude ümberjagamisest on päris kaua ja edukalt töötanud Skandinaaviamaades. Ei saa kurta, et see oleks näiteks Rootsi riigi majandusele kahjuks tulnud. Kui mõõta asju meil tuntud terminites, siis isegi NSVL polnud nii sotsialistlik, kui seda on Soome ja Rootsi, kuid need on demokraatlikud riigid.
Kui Euroopa Liit tõstatas probleemi, et kuidas kandidaatriigi Eesti ettevõtte tulumaksuvabadus võiks mõjuda ümbritsevatele riikidele meie ühinemise korral, siis Soome valitsus rahustas oma rahva maha lihtsalt - tulumaksuvabastus Eestis ei sunni soome ettevõtteid veel siia ümber kolima rohkem kui nad seda nüüdseks teinud on - Eestis puudub haritud tööjõud.
Olen olnud koosolekul, kus rootsane täie tõsidusega demonstreeris oma eesti tütarettevõtte administratsioonile 3 tabelit toote omahinnast - Rootsis, Eestis ja Hiinas. Põhinäitaja oli palgakulude väiksus. Meil oli see küll pisut kõrgem kui Hiinas, aga trantspordikulud tulid väiksemad, niiet tasus ära küll. Kui tootmises oli vaja mingit oskusteavat näiteks toote jooniste või protsesside kohta, siis tegid seda alati rootslased, neil ei tulnud isegi mõtet seda teenust eestlastelt küsida. Meil jääb ainult oma uhkus alla neelata ja edasi teenida.
Kui Euroopa Liit tõstatas probleemi, et kuidas kandidaatriigi Eesti ettevõtte tulumaksuvabadus võiks mõjuda ümbritsevatele riikidele meie ühinemise korral, siis Soome valitsus rahustas oma rahva maha lihtsalt - tulumaksuvabastus Eestis ei sunni soome ettevõtteid veel siia ümber kolima rohkem kui nad seda nüüdseks teinud on - Eestis puudub haritud tööjõud.
Olen olnud koosolekul, kus rootsane täie tõsidusega demonstreeris oma eesti tütarettevõtte administratsioonile 3 tabelit toote omahinnast - Rootsis, Eestis ja Hiinas. Põhinäitaja oli palgakulude väiksus. Meil oli see küll pisut kõrgem kui Hiinas, aga trantspordikulud tulid väiksemad, niiet tasus ära küll. Kui tootmises oli vaja mingit oskusteavat näiteks toote jooniste või protsesside kohta, siis tegid seda alati rootslased, neil ei tulnud isegi mõtet seda teenust eestlastelt küsida. Meil jääb ainult oma uhkus alla neelata ja edasi teenida.